Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

dee, 2005-11-27 01:07:04

Jah, kristlased, kes selle usuõpetuse kava koolide jaoks koostasid, panid ikka puusse täiega, nõus, Ti.

Padme tabab laksu. Nõus.

Ti, Padme, 2005-11-27 01:08:39

*
<i Kas kellelgi on kohustus sind kohe avasüli vastu võtta lihtsalt niisama, et sa üldse tulid?

Idas vaatab õpetaja oma õpilast aastaid, enne kui üldse õpetusi jagama hakkab.
</i>

Ole nüüd, Padme.
Vahel tullakse ka vaatama, uudistama.
Mitte ainult “õpetust saama”.. :)

Padme, tsukts, 2005-11-27 01:09:14

Pole viitsinud seda teemat lugeda. Ei hakka ka sinu meeleheaks. Kuid tõsi see on - mina ei tea ühtegi usklikku, kes kedagi ateismi pärast sõimaks. Küll sõimatakse usklike igatpidi nende usu pärast. Ma arvan, et seal su lingilgi. Seepärast pole ei lugenud ega ka midagi seal öelnud - lootusetu.

Teed seda sinagi VIA-s, tsukts. Mingi “oma õigusega”.

Kuid ma ei saa väita, et selliseid sõimavaid usklikke pole üldse olemas. Issanda loomaaed on suur.

Vastust aga pole - 22:39:20

Padme, 2005-11-27 01:10:36

Vada, Padme, 2005-11-27 00:59:28

pühapäev on käes. Enamus ei riskeeri sulle enam vastata, neid Veriseid Pühapäevi on juba tüütavalt palju kogunenud.

———-

Verine pühapäev?
Aasta on meil 2005.
Ja mitte 1905.

tsukts, 2005-11-27 01:13:25

Pole viitsinud seda teemat lugeda.

Väga kena siis :o))

Aga kas sa ei arva, et see muudab su siinse küsimise silmakirjalikuks... õigemini paljastab selle silmakirjalikkuse?

Kuigi, mida siin enam paljastada ja kelle ees :o))

Padme, Ti, 2005-11-27 01:13:52

Ma ei tea, mis olid su tulekud ja kuhu ja kuidas, aga keegi ei pea sind tuleku puhul õnnitlema. Võõrast ikka vaadatakse. Ju siis sindki. Mis selles nii imelikku on?

Padme, tsukts, 2005-11-27 01:15:38

Kui pole lugenud, siis pole lugenud. Ei oska midagi öelda.

Et ma aga ei tunne ühtegi usklikku, kes ateismi pärast ateisti sõimaks - mis on selles valesti? Arvad, et tunnen? Tead, et tunnen?

???

Padme, 2005-11-27 01:19:56

Ja juba ma olen ka silmakirjalikuks tembeldatud. Lihtsalt lambist. Oled silmakirjalik, ja kõik. Valetaja, ropendaja ja kakleja olen ma ka (tsukts). Tänane saak selline.

Ja ma küsin uuesti - mis eetika ja moraal see on, mis lubavad kellelgi teist inimest lihtsalt tema usu pärast solvata, mõnitada ja sõimata?

Küsimus on eetika ja moraali kohta, märkasite? Mitte kellegi isiku kohta.

Vastus tuleb?

Adminn, hoiatab, 2005-11-27 01:22:32

Harri Kingo kommentaarid ja kommentaarid tema isiku teemal ei ole siin lehel teretulnud ning neid ei säilitata.

Padme, 2005-11-27 01:22:45

Ma tunnen huvi, kust inimesed, kellel sõim ja mõnitused nii kergesti ja nii “õigustatult” tulevad, oma moraali ja eetika alust näevad? Mis see on, see nende moraali ja eetika alus?

Pean ehk küsimust veel kordama?

Ti, Padme, 2005-11-27 01:23:49

*
Olgu-olgu..
Eks sa ise tead ja ‘mäletad nagu vaja’.
Pole mõtet midagi tõestada.
Kui midagi tõestuma peab, tõestub varem või hiljem.

Head und.

Padme, adminn, kes hoiatab, 2005-11-27 01:23:49

???

Padme, Ti, 2005-11-27 01:24:31

Ma ei tõestanud midagi. Ehk seletasin, nagu oskasin.

Uuk, PK, 2005-11-27 01:29:10

Uuk, mõtiskle veidi põhjus-tagajärje seoste üle; võib-olla siis hakkad ka aru saama. Jüri, nähes Jaani, ripub ära selle Jaani olemasolust nähtavuses. Mõtle tunnetuse eri astmete üle või küsi mõnelt teadjamalt, kui ise jänni jääd.
Oi, jumal, miks küll peab siin nii palju vähe koolis käinuid koolitama?

Eks selle ühe ja ainsa tunnetusteooria järgi on sul suuresti õigus, Priit.
Ja kui taevakeldris, Marxi paremal käel istuv Aristoteles oleks kausaalsusga seonduva lõplikult ära määrand, siis poleks kahtluseraasugi. Siis usuksin sind ja poeks saba jalge vahel urgu raamatuid lappama.

Aga tead ise paremini et gnoseoloogiaid ning kausaalsussüsteeme on mitmeid. Vaataja ning vaadeldava seosed pole neis kaugeltki ühesed. Pealegi ei kehti need sellest süsteemist väljasseisjale - antud juhul ka hr absoluudile.

Noja veel - loen siin su kommentaare ja olen seeläbi mingil moel sinust rippnev. Ok. Ometi mul justkui võimalik valida, mil moel neile reageerin või reageerimata jätan. Seda enam kui sa ühes oma kommidega mu looming oleks.

Ja küllap tead, et Aristotelese liikumatu (liigutamatu) esamaliigutaja saab kristluses liikuvaks liigutajaks. (Vahet tehakse vaid mitteloodud ning loodud liikumisel). Niiet liikumatus pole siin absoluudiks olemise eelduseks.

/////////

Kui loodu oleks jumaliku olemuse väljavool või pikendus ajalikku, siis jah viitaks see mingile loomusunnile või sisemisele mittepiisavusele.

Ex nihilo`st loomine eeldab aga vaba tahet, valikut. Seeläbi pole ka (teoreetiline) tingimatus v absoluutsus häiritud.

Heelium, Uuk, 2005-11-27 01:45:13

Aristotelesest rääkides ...miski jääb alati staatiliseks; nimelt võimalikkused. See ei tähenda, et ei võiks olla ka dünaamilisi süsteeme, vaid seda, et miski neist, nimelt “seadused”/"reeglid" ja “võimalused”/"võimalikkused", on staatiline. Ja need seadused ja võimalused ongi nö. “esmalooja”. Sellises “esmaloojas” peaks siis olema kajastatud kõik võimalused vähemasti reeglite kujul.

Padme, kaasamõtlemine, 2005-11-27 01:48:13

Absoluudi esmaseks ja ainsaks omaduseks, mida üldse saab ja ka on talle omistatud, ongi tal vaba tahte olemasolu. Teda on ja nimetatud Vaba Tahte Olendiks. Teda on ka samastatud Vaba Tahtega. Kuid siin peame tegema sellise möönduse, et see on pelgalt filosoofiline postulaat. Meil ei ole ega saagi olla absoluutset kogemust absoluudi absoluutsusest, kuid me saame filosoofiliselt üht-teist enese jaoks siiski postuleerida.

Vaba tahtega on nii, et vähemat kui see ei saa absoluudile omistada, kui me tema kohta üldse midagi öelda tahame... kuid enamat kui see ka ei saa...

Ennist kirjutasin, et filosoofilised kategooriad (aga kategooriatena võime käsitleda ka teatavaid mõisteid väljaspool filosoofia traditsiooni) on need intellekti vahendid, mille abil me saame veidi mõista (intellektuaalselt) Absoluuti. Teoloogiliselt aga peame ütlema, et on vaid kolm olendit, kes on absoluutsel olemistasandil ja kes reaalselt kogevad absoluutsust täielikult ja täiuslikult. Need on Isa, Poeg ja Vaim. Nad on absoluutsuse absoluutsed olendid ja seda võrdväärselt. Religioossele inimesele on see aga ilmnev reaalse armastuskogemusena.

Edasine (filosoofiline) absoluudi analüüs aga eeldaks filosoofiliste kategooriate kasutamist. Kategooriaid “absoluutne” ja “relatiivne” ma juba kasutasin, läbi teiste avaneks absoluudi olemus meile (meie teadvusele) veel. Kuid see oleks üpris pikk kirjutamine ja ma ei viitsi. Võibolla kunagi.

Mulle meeldid, et Priit eelpool korra tsiteeris Teemantsuutrat. See on tekst, mis peab inimese viima olukorda, kus ta KOGEB absoluutsust, ja see on võimalik vaid siis, kui ta ületab oma teadvuse lõpmatud vastandused ja skeemid, voolamised ja takerdumised. See on tegelikult budistlik jaatus absoluutse kogemise võimalikkusele, kuigi see on väljendatud läbi sõnades vaikimise.

Padme, 2005-11-27 01:51:33

Heelium, siin nende võimalikkuste asemel võiks kasutada kategooriaid “potentsiaalne” ja “tegelik”. Kuid ka kolmandat, ühest teise üleminekut tähistavat kategooriat, mis võiks olla (olenevalt kontekstist) kas “areng” või “ilmutus”.

Absoluut poleks absoluutne, kui ta poleks kõik need kolm - potentsiaalsus, tegelikkus ja areng/ilmutus - ja korraga.

Padme, 2005-11-27 01:54:34

Noh, õhtal lõpp hea - kõik hea.

Head ööd.

Padme, 2005-11-27 01:59:04

Ütlesin: “Meil ei ole ega saagi olla absoluutset kogemust absoluudi absoluutsusest, kuid me saame filosoofiliselt üht-teist enese jaoks siiski postuleerida.”

Lisan: Meie filosoofiline targutamine siin on täpselt seesama praktika, mida inimene peab eneses teostama, lugedes Teemantsuutrat.

Praktika avab meid absoluudi üha täiuslikumale kogemisele.

Nüüd jah - head teile ööd.

Uuk, Heelium, 2005-11-27 02:19:15

Nojah. A absoluut pole ju vaid (staatiliste) võimalikkuste summa.

***