Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

tsukts, 2005-11-26 17:02:22

ahvgepards, 2005-11-26 16:54:15

Sa mäletad omaaegsid raamatupoe pakikesi? Tahtsid saada “Lennujaama”, pidid võtma “Väikese maa” pealekauba.
Nii on ka nende “kristlike” väärtustega - mitte keegi ei tee kümnest käsust seitset käsku, nii nagu mina praegu seda kommunismiehitaja moraalikoodeksit nudisin.

levi, Ti, 2005-11-26 17:36:17

No kuna jutt käib praegu põhiliselt kristliku eetika üle, siis oskad ehk ise nimetada, mõned ‘kristluse-trumbid’, mis ta kõigest muust selgelt paremaks teeb, nii et selle järgi võib julgelt meie lapsi kasvatada.

Ma ei ole enda jaoks selliselt seda küsimust püstitanudki. Miks parem, kui nn kristluses (mis on vaid tinglik märk ühele teisele nähtusele kui eetika ja moraal) esinev ei ole alguse saanud kristlusest kui kultuurist. Ti, see on traditsioon, mis ületub väga kaugesse aega pärast Jeesuse sündi.

Mis aga kasvatusse puutub, siis saan vaid niipalju öelda, et kasvata lapsi armastusega ja harjuta neid aususega. Ülejäänud tuleb siis ehk ise, s.t. järgneb pidevalt uute alguste abil.

Ega’s ole võimalik hakata kedagi armastama või olla aus normi kirjapanemise või kirjas olemise olemasolu tõttu. Teist inimest armastakse, ja ollakse iseenda ja teise suhtes aus, ikkagi meeldivusest ja vajadusest sellisena olla. Nii on lihtsalt meeldivam elada.

A moraalinormi kirjapanek ning selle läbi armastuse ja aususe saavutamise meedotite ja tee kirjeldus ei ole sugugi ka halb iseenesest. Vastupidi - see on hea, sest on abistava tähendusega. Selles mõttes on kristlik moraali - ja vaimse kasvamise õpetus küll täiuslikum (kõige põhjalikum ja põhjendatum), mida ma lugema olen juhtunud. Selged loogilised ja argumenteeritud põhjendused.

Mis võiks veel olla trumbiks? Ausalt? Mh...

No võtame kasvõi selle, et kristlus kultuurina on ‘orienteeritud’ olemasoleva sotsiaalsuse (inimesetevaheline sotsiaalne sidusus ja hakkamasaamine) edendamisele ning nõue jõuda sallimistunnetuseni, mille tagajärjeks oleks enda kõrval kõikvõimalike usuliste erinevuste sallimisele (mis ei tähenda heakskiitmist, vaid kui paratamatusega leppimist)...

levi, Ti, 2005-11-26 17:37:54

sry, meetodite

33338, 2005-11-26 17:48:32

les choux - kappsad, kappsapääd

33338, 2005-11-26 17:49:13

ilusad pojsslapse nimed.

kaak, 2005-11-26 17:50:02

VIA agressiivsed sõdalased KUKU klubis

http://www.bigad.com.au/

Ti, ahvgepards, 2005-11-26 17:54:58

*
Siin ühes teises kommentaariumis nimetati kristlike väärtustena - ausus, õiglus, kohusetunne, vastutustunne, sõnapidamine, usaldus, tänulikkus, andekspalumine ja andeksandmine.

Kristlik eetika on oma olemuselt jumaliku armastuse eetika, millel on üldinimlik sisu. Jeesus Kristus ühendas religiooni ja moraali üheks tervikuks.

Kas sa, ahvgepards, ei arva, et me võiksime sel juhul rääkida inimlikkusest või üldinimlikest väärtustest, mida me nii või teisiti kodudes oma lastele edasi püüame anda ja milles ka kool saab aidata?

Kas tuleb need väärtused tingimata kristlikeks nimetada ja sellega koos, hiilivalt, ka kõik sellega kaasnev lapsele kaasa anda?

Ilusat ja inimlikku võib leida ju kõikjalt.
Kuna on Priidu-teema, siis olgu Konfutsiuse eetikast:

*
Õpetaja ütles:
“Ilus jutt
sile pale
tõesti vähe inimlikkust.”

*
Kindlameelsus
otsustusvõimelisus
loomulikkus
vaikimisoskus

see on peaaegu inimlikkus.

/Need kaks õpetussõna jäid ette mulle praegu juhuslikult. Kindlasti on paremaid ja mõjuvamaid, kuid needki on omamoodi kenad.
Üldse mitte halvemad kui kristlikud õpetussõnad.. mu meelest.

Po, 2005-11-26 18:19:53

Iga asi on võimalik napakuseni viia. Nimetada kõik hea, õige ja ilus kristlikuks .... no kuulge.

Kristlikult vaikseks laupäevahommikuks oli kristlikult valge lumi maha sadanud. Lõuna paiku piilus kristlikult õrnade pilvede vahelt kristlikult tagasihoidlik päike.

Hulluks võub minna.

kaak, 2005-11-26 18:26:48

Kui Po kristlikku VIA:sse jõudis, oli see juba ateistlikuks mülkaks muutunud.

Aga pole hullu, Kristlik Foorum on avatud veel 23.00:ni.

Ti, Po, 2005-11-26 18:28:33

*
Nu kuda sa oskad niii, Po, aah? :)))

/vaatap aknast välja: ja ongi! Täitsa krist allselge lumi maas..

/Po-ti-laadale.. ütleks kes?
Meie kadunud InsKar.

priit kelder, 2005-11-26 19:35:41

Uuk, mõtiskle veidi põhjus-tagajärje seoste üle; võib-olla siis hakkad ka aru saama. Jüri, nähes Jaani, ripub ära selle Jaani olemasolust nähtavuses. Mõtle tunnetuse eri astmete üle või küsi mõnelt teadjamalt, kui ise jänni jääd.
Oi, jumal, miks küll peab siin nii palju vähe koolis käinuid koolitama?

priit kelder, 2005-11-26 19:41:30

Hiilgav sõnamulin, kulla Levi, ja mitte midagi enamat. Ei veennud sa mind oma pikkade keerutustega, sest nad ei rääkinud millestki, kui vaid sinu jõuetusest väidelda. Usu aga pealegi oma imeloomi, ent miks misjonääritsed? Siin on üpris tõsine portaal, mitte aga luulude võistlus.

nipitiri, priit kelder, 2005-11-26 19:45:12

Oi, jumal, miks küll ...

vat seda ma ootasin... :)
“tema” või “see” probleemi ei teki otsepöördumisel...

*

nõus, et ei saa hõlmata hõlmamatut...

*

kes pöördub, see mumeelest teab/tunneb/usub, kuidas just...

levi, PK, 2005-11-26 19:51:55

Priit, ausalt, minu arvates ei ole sa päris mitmes mõttes üldsegi adekvaatne.

tsukts, 2005-11-26 20:12:14

Need jürid ja jaanid tõid meelde ühe mõttetera:

Uudishimu võib tappa Shrödingeri kassi

ahvgepards, 2005-11-26 20:16:01

Muidugi võime kõik asjad nimetada kristlikeks või mittekristlikeks või suisa paganlikeks ...

Lihtsalt ma ei saa nagu hästi aru, mis selles kristluses iseenesest nii halba on, et seda kolekoledasti kartma peab.

Noh ega ei peagi seda omaks võtma ju, aga tolereerida võiks ju ikka ... Mul oli kunagi üks jaapanlasest tuttav ... ja tema ütles, et olla korraga nii kristlane, budist, sintoist ... ei olevat neile seal miski probleem kasutada igast religioonist, mis seal hea on :)

ahvgepards, 2005-11-26 20:17:14

Aga Lennujaama sai vist ikka vanapaberi eest ... võibolla Väikese maa eest ka ... et viisid Väikese maa vanapaberisse :)

DiaTheo, 2005-11-26 20:25:40

Ahvgepards, see on sel määral inimestele ainuomane teema, arenenud ja arenemata inimsootsiumide spetiifiline konfliktküsimus, et sinu jaoks jääbki see ilmselt hõlmamatuks:-(

kaak, 2005-11-26 21:41:30

Mees sikutas peenisega veokit

50-aastane California mees sikutas oma peenisega suurt veokit. Idamaiste võitluskunstide meister ühendas end masina külge ja sikutas autot ühes Fremonti parklas lausa mitu meetrit.

Tu Jin-Shengi nimeline mees sidus kõigepealt köie oma peenise ja munade ümber ning sikutas, et veenduda, et köis peab, teatab Ananova. Tema abi lõi talle seejärel kõva matsu jalgevahele ning köis seoti auto külge.
Mees õpetab Qigongi, mis on iidne Hiina distsipliin hingamise ja liikumise kaudu jõu suurendamiseks.

Taiwanist pärit Jin-Sheng kuulub koolkonda, kes õpivad oma genitaalidega raskusi tõstma, et suurendada seksuaalset võimekust. Kogu episoodi filmis Briti telemeeskond, kes esitleb järgmisel aastal sarja peenisekadeduse fenomenist.

Vaat see on juba midagi.

Kuna teame, et idamaade võitluskunstid on tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega, siis näeme siin tüüpilist sümbioosi kehakultuuri, seksi ja religiooni vahel.

Kahjuks pole kristlastel midagi sellele vastu panna.

Kui edaspidi näiteks Rooma Paavst seoks köie ümber munade ja veaks vankrit nunnadega...oleks kristluse aktsiad tänapäeval kõvasti tõusmas.

kaak, 2005-11-26 21:43:17

Huvitav, kuidas kommenteeriks eelpooltoodut idamaade võitluskunstide kohalik guru Priit Kelder?

***