Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-26 15:20:24

Ti 2005-11-26 15:00:02

http://www.parnu.ee/raulpage/universum/

No siin ta nüüd on, aga ennast sealt ei leidnud... nende variantide seast :))

Kas sellest peab järelduma, et mind polegi olemas??

Olev:))) /veidi kohkunud/

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-26 15:33:03

Toon sulle analoogia: oletame, et ka mina usun, ütleme, roheliste, kuubikujuliste lendavate lehmade olemasolusse.

Sellest hetkest alates, kui sellest mõtlesid, ongi ta olemas, hää Priit. :))
Oled ka ise LOOJA, ehk osake KÕIKSUSEST.:)

Uuk, 2005-11-26 15:33:09

Ah et Ti otsib endale maailmavaadet.
Sa vaata õige keskturult, saad odavamalt kätte. :)

Ti, Uuk, 2005-11-26 15:57:50

*
Äkki saaks hoopis ilma?

Kas keegi tahaks oma loovutada? :)))

Andrus, 2005-11-26 16:04:32

ma annan ära odavalt
vähe kulunud on aga muidu täitsa korras

second händ enivey and even moor

tegelt ilmavaatega on hoopis teistpidi

mida kasutataum seda autoriteetsem

näit pruulime aastast 1868

või ordineerime aastast 32 AD

ordineerima on võõrsõna

marineerima ja konserveerima on palju enam tuntud

ometi on seegi üks sissetegemise meetod

ja siis peab seal veel parem enne peal olema

klassikalise teismi peal oli 1792 best before
kristliku teismi peal oli best before 1984

praegu eklektiline holism

sel on aga ka kristlik variant best before 2008

Andrus, 2005-11-26 16:05:26

ma nägin kelleri priidu ilmavaadet seal oli best before

1841

ausalt

Andrus, 2005-11-26 16:07:13

üldiselt mulle kirglikuid inimesed meeldivad

kui nad aga kirglikult rumalad on

siis on vähe veider tunne

ma ise olen ka tegelt
kirglik

Andrus, 2005-11-26 16:08:08

see oli vist ikka va kristlik aksistentsialism mis oli 1984

südamest vabandan

levi, PK, 2005-11-26 16:10:01

Veel üks väike selgitus selle rohelise hõljuva lehma, Jumalasse usu ja Jumala reaalse ilmutuse elik Jumala poolt ilmutatud reaalse pildi omavahelistesse erinevustesse.

Nimelt, vahe psühhootilise elik haigusest tuleneva psühhilise seisundi (näiteks rohelise hõljuva lehma või kuradi nn füüsiline nägemine) ja Jumala reaalse ilmutuse vahele tõmmakse peamiselt filossoofiliste kriteeriumite (s.h. loogika ja empiirilise usu) abil, mitte aga füüsiliste parameetrite (näitajate) elik ühikute mõõtmise abil. Küll aga saab füüsiliste parameetrite mõõtmise abil teha kindlaks nende tagajärgi elik vaimset v füüsilist tervist elik siis neid tagajärgi, mis avalduvad inimese füüsilis-vaimse tervise -ja sotsiaalse võimekuse näitajatena pärast seda, kui on tekkinud reaalsuspildidist erinev reaalne pilt haigusest tuleneva psühhooosi või Jumala ilmutuse korral. Siin mu meelest asi lihtne: kui mistahes Jumala ilmutus teeb inimese füüsilis-vaimselt kahjustatuks (näiteks ajukahjustus, inimene ei ole enam võimeline ümbritsevat reaalsust adekvaatselt tajuma, inimene ei ole võimeline enam iseendaga või teiste suhtes sotsiaalselt hakkama saama, jne), siis ei ole tegemist mitte Jumala ilmutuse, vaid psühhilise või füüsilise haigusega, mis on mingist muust häiritusest (kasvõi päritav haigus) või füüsiliselt kahjustavast ümbruskonnast või kahjustavatest eluviisidest põhjustatud.

Kas võiks ka nii olla, et oli küll Jumala ilmutus, kuid selle mõju tõi kaasa inimese haigestumise? Ausalt öelda seda ma ei tea. Aga tahaks loota, et see nii ei ole.

Samas käsitletatakse Jumala neid ilmutusi imedena, millega kaasnevad sellised positiivsed füüsilised muutused inimese tervislikus seisundis, mida tuntakse kui imede elik siis imeparanemistena (kas siis koos muutusteta füüsikalises pildis või ajutise muutustega). Näiteks iseenda või kellegi teise palvevastusena. Jutt käib neist paranemisjuhtumitest selliste haiguste suhtes, mille osas eeldatakse, et paranemine on võimalik vaid teise inimesepoolse füüsilis-vaimlise sekkumise ning keemilise-füüsikalise mõjutamisena (meditsiin).

Andrus, 2005-11-26 16:10:04

lehm roheline ja kuup

on kõik reaalsed asjad

nagu porter tequila ja viin

neist ei saagi midagi ebareaalset kokku segada

ka kõige ebareaalsem fantaasia on reaalsus

elik inimene ei ole võimaline midagi välja mõtlema mida ei ole või olla ei saaks

siuke hale putukas on ta

Uuk, Ti, 2005-11-26 16:14:16

Ei, päris ilma ei saa. Oma naha peab ikka turule viima, ära parkima või isegi ühes tagiga nagi otsa ajama.

Uuk, Andrus, 2005-11-26 16:16:22

Floorat sulle faunavahele!

Uuk, Andrus, 2005-11-26 16:25:38

st fauna vahele

ahvgepards, 2005-11-26 16:30:22

Kuidas sa selle taustal suhtud peaminister Ansipi püüdlusesse, juurutada koolilastes justnimelt kristlikke väärtusi?

Siin ühes teises kommentaariumis nimetati kristlike väärtustena - ausus, õiglus, kohusetunne, vastutustunne, sõnapidamine, usaldus, tänulikkus, andekspalumine ja andeksandmine.

Hmm ... kas see ei kandu jälle sinna absoluutsete tõdede manu ... kuna kõik see kristlik on ex officio paha ja kuri, tuleks vist poliitilise korrektsuse huvides lastele õpetada ka valelikkust, ebaõiglust, vastutustundmatust, sõnapidamatust, usaldamatust, salalikkust, vägivalda, nihilismi jne jne :)

Ei tea, mulle üldiselt meeldivad need kristlikud väärtused ikka rohkem, misest et et kristlikud ...

ahvgepards, 2005-11-26 16:33:09

<a>ahvgepards tunnistab, et tema ‘ahviõpetus’ pole ainuõige </a>

ahviõpetus pole kahtlemata ainuõige... kui ta oleks ainuõige, siis poleks ta enam õpetus :)

tsukts, 2005-11-26 16:39:34

Siin oli ennist sõnadest juttu.
Mul tuli meelde lugu, kuidas Tootsist oleks äärepealt nimepanija saanud... aga ei saand.
Laps oli olemas ja kindlasti kutsuti teda juba ka hellitavalt Kolumbo-Krissuks, aga see paganama Julk-Jüri...
Huvitav, kas seal oli ikka kaks last, nagu Toots arvas, üks Kolumbo-Krissu ja teine Pennu-Peni?

Ja muide... üks paganama prantslane rääkis kunagi: “leshuu ja leshuu.” Mida paganat ta selle all küll mõtles? Mina küll ei tea, et mingid leshuud olemas oleksid.

Ti, andrus, 2005-11-26 16:41:17

*
tegelt ilmavaatega on hoopis teistpidi

mida kasutataum seda autoriteetsem

Nonoo, andrus, see on ju topeltdemagoogia! :)))

Vaata, see, kui sa väidad, et miski on vanem, traditsioonilise ja autoriteetsem, ei ole argument.

No võtame näite:

Jumal on andrusele autoriteet.
Andrus väidab midagi Jumala kohta.
Järelikult on Andruse väide õige.

Või:
Andrus väidab, et traditsiooniline ja vanem on alati toiminud.

Kristlus on vana ja traditsiooniline.
Järelikult on kristlus korrektne ja parem.

/ Argumentum ad antiquitatem :)

tsukts, 2005-11-26 16:47:18

Ei tea, mulle üldiselt meeldivad need kristlikud väärtused ikka rohkem, misest et et kristlikud ...

Paneme aga mingile üldinimlikule värgile sildi külge ja hakkame selle taha pugedes kogu komplektsi armastama

Ma ei leia näiteks järgmistest moraaliväärtustest mitte midagi halba ja kohutavat:

“Iga ühe hoolitsus ühiskonna vara säilitamise ja suurendamise eest.
Suur ühiskondlik kohusetunne, sallimatus ühiskonna huvide rikkumise suhtes.
Kollektiivsustunne ja üksteise seltsimehelik abistamine: üks kõigi ja kõik ühe eest.
Humaansed suhted inimeste vahel ja üksteisest lugupidamine: inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend.
Ausus ja siirus, kõlbeline puhtus, lihtsus ja tagasihoidlikkus isiklikus ja ühiskondlikus elus.
Üksteisest lugupidamine perekonnas, hoolitsus laste kasvatamise eest.
Sallimatus ebaõigluse, muidusöömise, ebaaususe, karjerismi ja ahnitsemise suhtes.
Kõigi NSV Liidu rahvaste sõprus ja vendlus, leppimatu suhtumine rahvusliku ja rassilise vaenu avaldustesse.
Vennalik solidaarsus kõigi maade töötajatega, kõigi rahvastega.”

Tea, kas ma olen seepärast kommar??? :o))

ahvgepards, 2005-11-26 16:54:15

tsukts, 2005-11-26 16:47:18

Nojah, agab me ju mõistame siin hukka kristlikke väärtusi?
Või neid kristlasi, kes väärtuste kohaselt ei ela?

Ti, levi, 2005-11-26 16:59:17

*
Mina: eetikaid on erinevaid.

Levi:
Konkreetsemalt palun, s.t. missuguste konkreetsete normidena?

/alles konkreetsuse tasemele laskumine saaks olla sisulise diskusiooni algushetkeks.

Siin sa mõtled juba ilmselt erinevaid eetikaprintsiipe: humanism, solidaarsus, altruism, patriotism jm. ning eetika kategooriaid: sõprus, armastus, õnn, kohus jne.

Üldjuhul on nad siiski ühel või teisel moel esindatud kõigis religioonides ja moraalfilosoofiates. No väikeste rõhuasetustega siia-sinna.

A detailidesse ei suuda ma küll laskuda ühe kommentaari piires.

No kuna jutt käib praegu põhiliselt kristliku eetika üle, siis oskad ehk ise nimetada, mõned ‘kristluse-trumbid’, mis ta kõigest muust selgelt paremaks teeb, nii et selle järgi võib julgelt meie lapsi kasvatada.

***