Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

Uuk, Andrus, 2005-11-25 16:48:29

Andrus, 2005-11-25 07:18:12
Andrus, 2005-11-25 07:27:40
Andrus, 2005-11-25 07:29:54
Andrus, 2005-11-25 07:35:53
Andrus, 2005-11-25 07:45:27
jne

Kule, oled nigu ikka umamees ka. Äkki ikka võtad natuke laevale tagasi...
Kõigutaks vaguralt koikuserval jalgu ja jälgiks unise kärbse lendu.

Teadmiseks, 2005-11-25 16:50:02

Jah, :) toomas
Küsi ahvgepardsilt.
Sest ainult Jumal saab luua mittemillestki midagi.

Ahvgepards on meil parim jumalatõestus.
On olemas?
On!

toomas, 2005-11-25 16:53:35

Ahvgepardsi teke vormistatud kommentaaride lingi kujul oleks parim objektiivse jumalatekke võimaluse printsiibi näide tõesti.

Muidugi on lisaks olemas ka subjektiivse jumalatekke võimaluse printsiip.

Ahvgepardsi puhul seostub see mul samuti konkreetse korraga - kui ahvgepardsiga sai MÄÄRKASSI teemal esimest korda arutatud.

toomas, 2005-11-25 16:55:13

Noh selles mõttes, et ahvgepards on jumal oma inimese/ahvi võrdlevmaailmas, mis on ka netiavarustes nähtavasti üsna ainulaadne reaalsus.

toomas, 2005-11-25 16:57:23

Nojah, sai nüüd öeldud küll:
objektiivne jumalateke
(õnneks väikese j-ga)!

dt, 2005-11-25 17:01:25

Vale puha. Ei õnnestu ühel abaardil minu maailmatunnetusse pragu lüüa.

Jumalal oli kõik selge: siia ahvid, siia gepardid siia trilobiidid, siia kaisukarud. Kõikidele nägu pähe, tegu sappa ja nimi otsaette.

Aga igatsugu hübriidsed ja ristsugulised, kolmejalgsed, mitmepealised, varvassõralised - neee! Need on ehk saatanast, kui nii vähesegagi pääseb!

Uuk, Padme, 2005-11-25 17:10:09

Eiei. Nii ikka päris ei lähe, et kuulutame Jumala absoluudiks (sest, kes ta muidu olla saaks), ning seejärel omistame Talle kõik need omadused, mis me loogika aboluutsusega kaasnevale dikteerib.

Jumal on üleabsoluut.

toomas, DT, 2005-11-25 17:19:46

Noh, eks ahvgepardsi inim/ahvi-maailmas on samuti kindlasti neid olejaid, kes ahvgepardsist midagi teada ei taha.

ahvgepards, Teadmiseks dt-le, dt, 2005-11-25 14:49:00, 2005-11-25 16:33:19, 2005-11-25 17:29:16

Väga hea kui ka teadmamehi on siia sattunud :)
Elu läheb poole lõbusamaks, saame ka Jumala tekkele jälile :)

ahvgepards, dt, 2005-11-25 17:01:25, 2005-11-25 17:31:34

eiei, saatanast on hoopis inimesed
nad küll räägivad, et nad on jumalikku päritolu, kuid nad sogavad jälgi :)

priit kelder, 2005-11-25 18:09:16

Uuk 17.10 hakkab vaevaliselt asjale pihta saama; seda minagi, et usuliste poolt jumalale külgepoogitavad mis-iganes omadused on olemuslikult jõle jumalavallatus. Absoluudil ei ole omadusi, liiatigi siis inimantuid. Siit ka järeldus - suhelda omadusita eluka/asjaga on mõttetu või vähemalt ebasünnis.

Andrus, 2005-11-25 18:16:57

palju tahta neh - toomas

aga olgem realistid tahtkem võimatut

Andrus, 2005-11-25 18:24:04

jälgib huviga

elukajuttu

Uuk, Priit K, 2005-11-25 18:30:20

Nojah. Aga ...

Aga, mis sind segab möönmast, et too üleolemuslik üleabsoluut ka lihast-luust inimese kogemuses üleisikulise isikuna ilmneb? A la Aeropagiidil.

priit kelder, 2005-11-25 18:55:47

Uuk, ma ei ole end harjutanud luulusi ilmutusena ega muulgi moel kogema. See ilmutuse jutt on üsnagi lame: kui ühtegi argumenti pähe enam ei tule, siis klammerdutakse ilmutuste ja tontide külge. Isegi kolmandas klassis ei kõlba neist rääkida.

levi, PK, 2005-11-25 19:21:14

Nüüd on pisut aega, mistõttu hea meelega jätkakisin meie poolelijäänud arutelu.

Samas loodan, et konventsionaalsusega saime nüüd ühele poole. S.t. sinu määratluse järgi tähendab see kokkuleplaslikkust elik kokkuleppelist.

PK /artiklist/: Kuid tunnistagem seejuures ka, et sõnad on konventsionaalsuse sõdurid ja sellastena me võiksime neid ka kohelda.Ei enamatena.

Esiteks jääb mulle siiski ebaselgeks, missugust psühholoogilist nähtust sa tähistad mõistega ‘sõnad’?

Teiseks, mida tähendab artikli kontekstis mõiste ‘sõdur’?

Kolmandaks, kui sõnad on sinu meelest konventsionaalsuse elik sinu määratluses kokkuleplaslikkuse sõdurid, siis kes milles kokku leppisid (peab olema vähemalt 2 kokkuleppijat) ja kes määras(id), et need ‘sõnad’ on kokkuleplaslikkuse sõdurid?

levi, PK, 2005-11-25 19:27:56

Samuti vabastaks mitteisikulise jumala kontseptsioon meid kasvõi sellest häbiväärsest taagast, mille asetas ristimaailmale peale 2. sajandi õigusteadlane ja isehakanud usumõtleja Quintus Septimus Florus Tertullianus ((ca 150- ca 222): credo, quia absurdum (“usun, sest see /on/ mõttetu”).

Mulle jääb ka siin paar asja arusaamatuks.

Esiteks, kuidas saab olla võimalik, et Tertullianus üksi sai midagi terve ristimaailma peale asetada?

Samas, kas keegi, kes midagi räägib-kirjutab, on süüdi, kui keegi teine usub, et see, mida see esimene keegi räägib-kirjutab, on tõsi?

Teiseks, kuidas saab olla võimalik, et keegi ei ole isehakakanud usumõtleja? Kas selleks - mõtlemiseks - peab saama kelleltki loa või? Või kui luba ei ole, siis ei tohi mõelda ja omi mõtteid avaldada?

Uuk, Priit K, 2005-11-25 19:33:25

See ilmutuse jutt on üsnagi lame: kui ühtegi argumenti pähe enam ei tule, siis klammerdutakse ilmutuste ja tontide külge.

Oi, Priit, rääksin ilmnemisest, mitte mehhaaniliselt “üleloomulikust” ilmutusest a la jumal masinast.

Ja ega päris hästi saagi aru, mille vastu või poolt siin argumente peaks leidma. Tundub, et sa üksi siin midagi tõestad.

Uuk, Priit K, 2005-11-25 19:48:37

Ühesõnaga, ei oska seda teemat ja küsimusasetust nigu eriti tõsiselt võtta. Loogiku süsteemi toetav Kellassepp-jumal on täpselt sama suur kui loogiku ajumaht ja struktuur võimaldab. Pole minu rida.

Niisama muhe sumiseda...

priit kelder, 2005-11-25 19:56:10

Levi, ega sa nüüd nii totuke ka pole, nagu ponnistad end siin näidata. Sõnu “sõna” või “sõdur” oled küllap varemgi raamatuist vahtinud ja kui sa nende tähendust ei mõika, siis see on su oma mure.
Kokkuleppijate all mõtlen ma üldiselt inimkonda kui sellist, kes on aegade jooksul võtnud ennatlikult ette ja nimetanud asju nimedega ning seejärel neisse nimetustesse arutult kiindunud. Unetades seejuures üha enam selle tõiga, et sõnad ei ole need fenomenid, mida nad märgivad. Kuid vaidlustes kasutatakse just neid kokkuleplaslikke relvi - sõnu - kui võitlusvahendeid. Sõdur - antud juhul sina - sõdib nende abil ja loodab võitu. Tutkit, brat. Mine sõjakooli, kui tapelda tahad. Mina olen 89 aastat juba olnud ülimalt rahumeelne ning ilmutan seda meelt ka oma siinseis kommides. Võta õppust kogenumailt.

***