Joak, kurrat - jalad põhjas!

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1636 kommentaari.

Hele, 2005-07-25 04:04:51

uuk: Theresa pole siiski kristliku müstika tipp,

Aga kes-mis on see tipp, ja mispoolest on ta Teresast kõrgem? Tõsiselt...

Lustaka ja rõõmsa koha pealt on sul muidugi õigus. Lustakana rohkem lollusi tehakse. :P

PL haris meid siin kunagi hääde tundmuste definitsioonide kohapealt:

XX sajandi suuri müstikuid OSHO (Bhagwan Shree Rajneesh) poetiseerib nelja astet:

1. „Õnnelikkus“ kehavajaduste rahuldamisest (seks, söök jt)
2. Õnn psüühiliste vajaduste rahuldamisest

Esimesed kaks sõltuvad välistingimustest, vaheldudes seega rahuldamatuse ja sellega kaasuva kannatusega

3. Rõõm, mis hakkab esile purskuma seestpoolt otsekui „selge allikas“

4. Õndsus kui püsiv, tohutu rõõm eksistentsist, mis voolab kui magus nektari katkematu salajõgi.

http://www.via.ee/content/article/kunst-olla-onnelik

Milline on õigeusus eestikeelsete häätundmusenimede spektrijärjestus?

uuk, 2005-07-25 04:13:40

Ti vre glykotero? Saba ja sarved tulenesid ikka konkreetsest tõsiasjast, mitte et ilmapilt ei sobi. Vaata üle, kui ei usu.
Ja üldse, kogu mu PL-le suunat jutu mõte lebab küll peamiselt selles, et moodsad metafüüsikud ja mustikud istva ilusti dualismivanglas. Võta või PL. Kogu ta samasusjutt tiirleb teadvusseisundi ja taju ümber justkui pesitseks inime vaid põõningul. Ja isegi sellel poleks miskit viga, kui muu loom kenasti järgi tuleks. Aga ei tule ju.
Kali nihta.

uuk, 2005-07-25 04:24:55

Hele, 2005-07-25 04:04:51

Ah et tunete hierarhia. See PL-i oma kärab ka. Õigeusus muidugi on lisaks veel nn Harmoliipi ehk joysadness või rõõmkurbsus. See on päälegi veel läänelikus mõttes esteetiline kategooria. Lähemalt võttes, nt Pärdi muusika on seda täis. Meeleparandust (metanoiat) ja rõõmu Jumalast. Pikem teema.

Hele, 2005-07-25 05:03:12

Ti, uuk, 2005-07-24 22:51:31

Sest mis-kes on inimesele tähtsaim huviobjekt siin elus?
Ausa vastuse puhul peaks see olema.. ta ise. Kas pole?

Ja kui keegi vastab, et talle miski-keegi temast enesest tähtsam on, siis pole see aus vastus?
Või ehk polegi see vastaja siis enam inimene, mingi inimülene hoopis... no kesse muu nii valesti vastata võiks?

(...)

Ti, uuk, 2005-07-24 23:26:13
Kui sina nimetad sellist kohtumist ‘Jumala silme läbi nägemiseks’, siis mina ütleksin, et inimene kohtub iseendaga..

Ja just selle koha peal tekib meie arvamustes ilmselt veelahe.
Ma võin eksida, eks siis paranda, aga mulle on jäänud mulje, et sina kui kristlane, säästaksid inimest sellisest kohutavast shokist? Pakuksid talle uinutavat usulohutust?

Mina rõõmustaksin.. Inimene on suutnud oma hirmud ületada. Jätta maha autoriteetide arvamused, igasugused ideoloogiad ehk abistavad kargud, isegi omaenda kogemused ja eilse päeva, ühe sõnaga- kogu taaga- ja näeb lõpuks selgelt. Seda, mis ta ümber on ja kes ta ise on.

Kuni ta iseennast selgelt näeb, pole hullu. Aga kui see selgeltnägemine ka ümberolijatele laieneb ja talle väga selgeks saab ka see, kes teised on ja mida nad peaks... ei aitähh, nii hirmus selget prilli mulle küll vaja pole. Igaühel omad lemmik-ekstreemsused ;)

Hele, 2005-07-25 06:11:16

uuk, 2005-07-25 04:13:40
Ti vre glykotero?

Alithini, den me xereis akoma. Siinkohal on hää ette võtta üks vana PL jutt vastandite äärmuste kohtumisest. Talumattu õndsuse ja õndsustava kannatuse ühinemispunkt, teoreetilise piirväärtusena muidugi. Siis ei saa ju tasakaalu mõttes seda Pilgust sodikslendamise teist külge ignoreerida. Igastahes hulka etem saatus kui tasapisi saadanast söödud saada. Sabad-sarved võid muidugi tähelepanuta jätta, seda ma jutujätkuks liigsest lustakusest. Vaat ei mõista seda va soku- ja katlasümboolikat piisavalt peljata.

arusaadav, 2005-07-25 07:18:27

Aednik olen.

Issanda viinamäel.

Hele, DiaTheo, 2005-07-25 07:38:14

DiaTheo, Uuel katsel, 2005-07-25 00:06:12

Kui sa juba tead, et üksolemine on kogu aeg olemasolev, ja üksolemine on teadagi müstika - jälle sinuenda järgi - siis viibid sina pidevas müstikaelamuses, tahad või ei taha, tunned ära või ei tunne.

Usun, et olen pidevas ühenduses Ühega, kes on Kõik. Müstikaelamus on selle ühenduse äratundmine. Aga mõistusega teadmine ei ole veel äratundmine. Sa tead, et füüsika seisukohalt oled sa komplekt elementaarosakesi ... ehhh.

Oled loonud mu maailmapildist endale mingi karikatuuri ja võitled jätkuvalt sellega, seda järjest veidramaks maalides ja aeg-ajalt mulle omistada üritades. Ma ei näe enam mõtet su sellisesse tegevusse sekkuda. Samamoodi osutus sul muusa suureks valetajaks ja Tooma “Jumala söömisest” sai sujuvalt “Jumala ärasöömine”. Maailma arusaamatu osa mätsitakse kolli või karikatuuriga kinni - kes meist mõnikord nii ei teeks.

Aga ehk leidis keegi kolmas meie omavahelistest jutuajamistest enda jaoks midagi head või huvitavat.

flööt, 2005-07-25 09:16:15

Oled loonud mu maailmapildist endale mingi karikatuuri ja võitled jätkuvalt sellega, seda järjest veidramaks maalides ja aeg-ajalt mulle omistada üritades.

Väga tabav tähelepanek.
Veelgi su mõtet jätkates näib, et DT võitlebki siin iseendaga.
Elik enda loodud varjudemaailmaga.
See on väga ränk heitlus, nii nagu poetess- klassik on sedastanud

...isennast ära võita
suurim kõigist võitudest...

muusa, 2005-07-25 09:41:59

Muide, sellega seoses : usutavasti lendaks keski Hr X otseses mõttes sodiks, kui end paugu pealt ning ettevalmistuseta nn jumala või Jumala silme läbi näeks.

Võib-olla, võib-olla.
Ja eks seda ole kah ette tulnud, et inimesel enese suhtes äkki silmad lahti lähevad.
Mõni on selle peale nööri roninud, mõni aga ahastuses lootuse Looja poole sirutanud.
Aga suuremas osas toimub enese olemuse nägemine ja mõistmine aegalaselt, tükkhaaval. Püüdes enese puhastusega tegelema hakata, toimub umbes taoline efekt, et iga päevavalgele toodud ebameeldivus tuub endaga kaasa hunniku teisi.
Loodan, et keegi peale minu pole hakanud kiselli seest juuksekarva välja tõstma ja see osutub hoopiski terveks juustetuustiks.
Ma ei hakka kordama vist küll kolm korda delfis rääkitud lugu endast, kuid kordan seda, et sel hinge kõige avatumal hetkel ei purunenud mu hing tuhandeks killuks, vaid täitus tohutu valguse ja rahuga, “mis ületas kõik mõistmise”. Kõik räpasus, tormid minus, lootusetus ja igatsus millegi igikestva järele asendusid sel hetkel ääretu rahu ja selgusega.
See oli KOGEMUS. See oli PRAKTIKA.
Selleks polnud vaja areneda, mõista, täiustuda, õppida.

Siit edasi algas õppimine, juhised püsimiseks ja arenguks usuteel, minu osadus koguduse e. Kristuse ihuga ja kõik muu.

muusa, uuk, 2005-07-25 09:47:09

Ah et aednik?
Kassa lõunamaa taimi tunned?
Mul on üks ilus pilt õitsvast puust, aga ma ei tea ta nime.
Mh?
www.pilt.ee/netihulgus

EA, kohtumine iseendaga, 2005-07-25 12:42:02

Ti, uuk, 2005-07-24 23:26:13
Kui sina nimetad sellist kohtumist ‘Jumala silme läbi nägemiseks’, siis mina ütleksin, et inimene kohtub iseendaga..

Mina rõõmustaksin.. Inimene on suutnud oma hirmud ületada. Jätta maha autoriteetide arvamused, igasugused ideoloogiad ehk abistavad kargud, isegi omaenda kogemused ja eilse päeva, ühe sõnaga- kogu taaga- ja näeb lõpuks selgelt. Seda, mis ta ümber on ja kes ta ise on.
——————————————-
Tii ütles hästi, täname!

Maila, 2005-07-25 13:09:37

Ja eks seda ole kah ette tulnud, et inimesel enese suhtes äkki silmad lahti lähevad.
Mõni on selle peale nööri roninud, mõni aga ahastuses lootuse Looja poole sirutanud.

Minu meelest on õudne mõelda, et kohtumine iseendaga peaks tingimata nii kohutav olema. Miks peaks? Miks ei või olla huvitav ja meeldiv kohtumine?

(Ma küll kogu eelnenud juttu ei jõudnud lugeda, vabandused, kui mu mõte on kontekstist väljas.)

muusa, Maila, 2005-07-25 13:21:38

Eks see positiivne enesehinnang ole üldiselt prevaleeruv. See on inimese loomuses. Vastasel juhul oleks madal enesehinnang ja depressioon.

Jutt oli aga sellest, millistena me paistaksime jumalikus valguses.

Maila, muusa, 2005-07-25 17:24:43

Jutt oli aga sellest, millistena me paistaksime jumalikus valguses.

Aga miks me peaksime jumalikus valguses nii kohutavad paistma?

Maila, muusa, 2005-07-25 17:29:11

/võttis lapi ja nühkis natsa poriseid jälgi maha

Hele, Maila, 2005-07-25 20:27:31

Aaa, ma mõtsin, et see äräkadunu oli pealkirjapärane lõppsõna, omamoodi metafoor. Et sumpas nimeta-Joak kommiumi müstikasoos laugaste ja virvatulede vahel, kus vähesed pesa teha tahavad, välja sealt lõpuks jõudis ja rekordiliselt toekat põhja jalge all tundes kogunend nimetu tundepuntra rasvaste sarvilistena hingelt lahti põristas :)

Njah, PL 02:12, 2005-07-25 22:19:50

"Puhas Teadvus kui “taju” on teatavasti kirjeldamatu - see on tema esimene “tunnus”."

Kuidas kirjeldada nn. “valget” müra? Kuulates on ta lihtsalt kahin, telepildis “lumi”, ka olekutajuna ilmselt midagi sarnast: juhufluktuatsioonidega homogeensusena.

Kahtlemata on ta mingi kogemus, kuid teda “tajuks” nimetada - nagu me seda tavaliselt ja sõnades väljendatavalt mõistame - oleks ekslik.

Kuidas Sa kujutad ette kogemist ilma, et taju selles kogemises mingitki rolli ei mängiks?

Tõsi küll, taju võib esialgu jääda “poolikuks” kui ta kohe sisendinfost mingit konkreetsemat struktuuri v objekti ära ei tunda ei suuda, kuid paremate puudusel hakkab ta teadvusele üha vähemtõenäosemaid variante välja pakkuma, millena see tajumuster tõlgenduda võiks.

Taju on sedavõrd tugevalt motiveeritud sisendmustrist seal kajastuvate objektide äratundmisele, et kui seal midagi tajujale tuttavat leidub, siis varem v hiljem see ka ära tajutakse...

DiaTheo, 2005-07-26 00:18:26

Hele:
“Oled loonud mu maailmapildist endale mingi karikatuuri ...”

Esteks, pole ma loonud mingit karrikatuuri. Lihtsalt hüüdsin kõva häälega välja sinu koostatud ühe tundmatuga lineaarvõrrandi täisarvulise lahendi. Võrrand oli sulle armas, lahendi väljahüüdmist panid sa miskipärast pahaks.

Tõõseks. Milleks ma peaksingi seda tegema - laod neid ise üksteise järgi ritta nagu pärle. No näituseks needsamadki siin:

1. Usun, et olen pidevas ühenduses Ühega, kes on Kõik.
2. Müstikaelamus on selle ühenduse äratundmine. (Kui mitu korda elus, aastas, päevas sa selle äratundmiseni ikka ja jälle jõuad? Mis nende äratundmiste vahepeal toimub, mälu täielik reset? Ajuolluse homogeenseks kloppimine, et ajukurdude vormisega nullist alustada uue “äratundmiseni”?)
3. Sa tead, et füüsika seisukohalt oled sa komplekt elementaarosakesi ... ehhh. (Ja oletagem, et ma teadmisele lisaks ükskord jõuan ka selle äratundmiseni. Mis edasi? Äratundmiskaifi möödudes äratundmine haihtub olematusse, et siis pärast pikemat palverännakut Gangese allikate juurde uuesti ilmuda? Uuena, senikogematuna, vana mälust pühituna?)

Kolmandaks. Mis häda minul sinu maailmavaatega võidelda on? Erandina ristiusu promojatest ei ole ei sinu maailmavaade ega selle esitusviis kuidagimoodi (ühiskonna)ohtlikud, et nendega just nimelt “võitlema” peaks. Niisama kirjutlen sinuga siin, enterteinmendi korras.

DiaTheo, 2005-07-26 00:23:07

Samamoodi osutus sul muusa suureks valetajaks ...

Just nimelt “samamoodi”. Muusa osutus mul suureks valetajaks kui suur uskuja, kes sulgeb silmad ja suu selleks puhuks, kui tema usukaunikene just kõige paremas rüüs areenile pole astunud. Sama sõõmuga sai muusast ka muud räägitud - millegipärast jäi see sinust märkamata:-(( Eesmärk pühitseb abinõu?

DiaTheo, 2005-07-26 00:41:57

Tooma “Jumala söömisest” sai sujuvalt “Jumala ärasöömine” ...

Otsa nunnu toomakene, kuda ma küll nüüd sinule sattusin ülekohut tegema:-(( See ju nii nunnu, kui sa oma Pühadelt Missadelt naased ja nii armsaste matsutad: oh mis head Jeesuse ihu sai hammustet, oh mis head Jeesuse verd sai peale rüübatet!

Muidugist ma eksisin! Kapsasööja olla ei tähenda ometi kõikide maailma kapsaste ärasöömist:-(

/Loetamatus peegelkirjas - aa kui kapsast ainult üks ongi? Ja kui kõik muudkui teda söövad? Kas siis kunagigi ei tekigi olukorda, et kapsas osutub ärasööduks? Minu õllega on küll nii - ükskõik kui palju ma korraga teda koju ka ei too, ükskõik kui veitsehaaval ma teda ka ei joo - ühel heal hetkel, ja sugugi mitte eriti kaugel:-) - osutub teine ärajooduks! Alati alustan küll joomisega, aga lõpeb asi ärajoomisega:-))

Loomulikult oli sul selle koha pealt õigus, Hele!

Aintet ... kas see näide ikke nats väiklane polnud sinust? Või usud sa tõepoolest, et Toomas sööb jumalaid? Vada mina küll seda ei usu! Minu jaoks oli see mäng sümbolitega, vastumäng Toomale, kes ju ka minuga-meiega jumalasöömise mängu mängis!

Ma tõepoolest ei suuda uskuda, et sa usud, et Toomas ...

/Jälle loetamatus pahupidikirjas - see viimane oli sarjast "nagu küla mulle, nii ma ..."

***