Joak, kurrat - jalad põhjas!

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1636 kommentaari.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-07-23 07:05:24

Tere varahommikust kõigile!
Aknast välja vaadates päikesepaistet ei näe, kuid ega ta sellepärast veel kustnud pole. :)))

Hea Njah, loodusseadused toimivad ikka omasoodu, kuigi inimesed seda toimet erinevalt kirjeldama kipuvad.

Tänu jumalale :)) see erinevus on minu meelest üks oluline inimese arengut põhjustav tegur.

Ikka rõõmsat meelt ja VALGUST teile kõigile soovides

Olev:)))

Hele, 2005-07-23 10:57:48

DiaTheo: sina küll väidad, et nendes tiirlemistes sa, või oli see sinu hing, jumalaga lausa üheks pidi saama

Seda väidab müstikaklassika. Minu usk on veel natuke hullem. Nimelt, et see, mis tundub ühekssaamisena, on tegelikult kogu aeg olemasoleva üksolemise äratundmine.

Viiteid ei ole. Kui see täielik jama tundub, ära pane tähele... sassis ajukihid, junõu ;).

Po, Olev, 2005-07-23 11:03:31

Igatsugu häid asju, tundeid ja sündmusi uuel eluaastal!

PL, Njah, 2005-07-23 11:07:52

Njah, PL 19:10, 2005-07-22 19:40:05

“jälle levitab Njah ebateadust”

????
Milles see ebateadus seisneb?

PL: Väites, et taju eripära ei sõltu teadvuse astmest, vaid mingitest kvantitatiivsetest näitajatest.
/PL

“Soovunemlikku “uimlemist” ja selle vältimisvajadust teab iga vähegi küpsem Traditsioon.”

Ja ometigi on selle vältimine teadvuse endaga teadvuse uurimisel nii keeruline, et kiputakse ikka hätta jääma.

PL: Algajatel tõesti see probleem.
/PL

Asi on selles, et ka ülitaju pole midagi muud kui vaid teistmoodi tajutud taju. Aga kuna taju ise on kõige tajutava mõõt, siis mida tegelikult tajuti? Ilma meelevälise võrdlusbaasita on ses praktiliselt võimatu selgust saada.

PL: See arutlus on omast kohast võibolla küll loogiline, kuid ei vasta kahjuks praktika tulemustele. Seega ebateaduslik. “Mida tajuti”, sellest olen korduvat kirjutanud (ka artiklis). Kuna küsid ikka ja jälle sama asja, näitab, et see jääb Sul pidevalt “kahe silma vahele”. Oled mõelnud, miks?
/PL

“Eesmärk on kasvav selgus asjust ja pidev teadvelolu. Valgustunu näeb täpselt, kuidas suhtelised tegelikkused teadvuses tekivad, olles ise püsitunud tingimatus.”

Ka valgustatus sellisena on taju elik sama subjektiine mõõdupuu.

PL: Valgustatus ei ole hedonitslikenesenautimine, vaid sügava sotsiaalse väärtusega nähtus. Valgustatu on “maa sool”, mõjutades kogu ühiskonna teadvust arengulisuse kaaus sügavama õnne poole. Meenutagem kas või Mahtama Gandhi või Dalai-Laama mõju, ehkki tegu pole valgustunutega selle nõ kõrgemas mõttes.

See, et siin kultuuris puuduvad selle taseme teadvused, mistap meil puudub vahetu võimalus nende mõju “kontrollida”, ei anne põhjust seda eitada. Valgustatu vahendab Tõde sellise jõuda, mis põhjustab “läbilöögi” isegi väga nõrkades teadvustes.
/PL

“Valgustunu ei kogeks lakkamatut õndust, kui tema meeleorganid oleksid “määrdunud”, lohisedes antipaatiate-sümpaatiate (mitte empaatia) sabas.”

????
Meeleorganid on ainult olekut registreerivad andurid ning emotsioonidega ei tegele. See on meeleorganitest pärit info alusel kogu teadvuse ampluaa.

PL: Meie tajudel on ikka mingi emotsionaalne, reeglina dualistlik väljund. Selle dualismi najal olelebki meie “isik”.
/PL
Loomulikult piisavalt negatiivsed signaalid meeleorganitest nõuavad teadvuselt nõndapalju tähelepanu vajaduste rahuldamiseks, et õndlemisest ei tule midagi välja. Aga see on teine teema...

PL, 2005-07-23 11:11:09

Ega Sa ei solvunud?

Üritad solvata? Miks ma peaksin hullukese peale solvuma?

Ega Sa ei solvunud?

PL: Eks ole huvitav diskussioon?

PL, Njah, 2005-07-23 11:17:13

Kuna kogu ruumialas toimiva rekursiivse toime arvestamine käib üle jõu, siis tulevadki mängu sellised lihtsustused nagu planaarmõju+lisaväljad. Tegelikult neid mofogeenseid välju eraldi tegurina pole ilmselt olemas...

PL: Miks siis teadlane neid uurib?

Hele, 2005-07-23 11:43:30

Kas Olevil on sünnipäev?
Palju õnne, Olev, ja ... palju valgust! :)

priit kelder, 2005-07-23 11:48:32

Olev - kui nii, siis jaa, muidugi.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-07-23 12:47:05

Tänan... :)))

Mõnusat laupäeva kõigile...ja et see vihmasadu tänaseks lakkaks! :)

mütsik, DiaTheo, 2005-07-23 00:29:35, 2005-07-23 12:58:39

Palvet ja meditatsiooni võib vabalt samastena võtta. Terminoloogia küsimus, sisu suurt ei erine, ehkki traditsiooniliselt peetakse meditatsiooni ida ususnditega seotuks ja palvet, palvetamist kristlusega. Ka tavakasutuses on palve olemas (inimeste suhetes, kantseliidis, nt palvekiri, jne.
Palve võib olla lihtsat mõte, uit, palvetamine tegusõnanan näitab konktreetset tegevust.

Ka kristlik palve on sügavalt sissepoole suunatud, endasse süüviv, läbimõtlev ja korrastav.
Väga palju ongi kristlikus palves endale selgitavat, oma olukorda tedvustavat ja parimaid lahendusi vaagivat. Samas ka rahustavat, läbimõtlevat, tasakaalustavat, seletavat, rahuotsivat, taskaaluleidvat, enesega kooskõlas olevat.

Ma pean nüüd kõigile ateistidele poolateistidele, materialistidele, saientistidele jm-le istidele väikese, mõnd ehk shokeeriva, seletuse kirjutama.

Nimelt.
Palvetavad-paluvad absoluutselt kõik inimesed, kes vaikides oma sisekõnet peavad, elik asjade üle endamisi mõtlevad, järgi mõtlevad või tulevikuplaanide üle mõtisklevad.
Tuleks, oleks, läheks... on need märksõnad, mis enam ei arvesta inimese enda panusega asjadesse.

Kui tihti te mõtlete nii:
Läheks tänane päev hästi,
Oleks see või teine asi ometi nii korraldatud,
juhtuks ometi ime,
tuleks homme vihma, paistaks päike,
mingu mu lapsel éksam hästi
Oleks ülemusel täna hea tuju
Oleks me lähedased terved ja õnnelikud
jne lõputult olekseid, soove, tahtmisi, mis ei sõltu konkreetselt ei sinust endast, ega ka kellestki teisest inimesest.

See on kõik automaatne ja teadvustamata mõttetegevus, igati normaalne ja kõik nii ka toimivad.

Aga mis see siis on, kui sa soovid, et su lpsel hästi läheks. Lihtsalt ebamääraselt, määratelmatult - hästi?
Sa mõtled selle mõtte endast välja
kuhugi - eikuhugi, ometi justkui pöördudes kellegi, millegi muu, kui iseenda poole, see ei olene sinust ega su tegevusest, tegematusest....see on selline abstraktne soov, tahtmine, mõtteuit...aga alati endast väljapoole, kuhugi eikuhugi, kellelegi, eikellelegi.

Et kuhu ja kellele siis, või milleks üldse?
Mis soov see siis on, et läheks täna nii, ja kellele, kuhu see on suunatud?

Palvetavad, paluvad, mediteerivad võimisiganes nimetusega seda tegevust nimetada, kõik inimesed.
Ja see näitab, et ka teadmatult, alateadlikult pöördutakse éndast välja mingi müstilise-ebamäärase-olematu poole... Kuhugi väljapoole ennast-inimest.

Seletage, ateistid, uskmatud, materialidtid ja saientistid, mis paneb inimesed selliselt mõtlema, kuigi ta teab ja väidab, et vaid tema on looduse tipp ja meie reaalsuses ainus kõikvõimas tegija.

No kristlastel on vastus olemas, nendel on Jumal, kelle poole pöördutakse, aga teised...?

EA, 2005-07-23 13:11:22

mütsik
Seletage, ateistid, uskmatud, materialidtid ja saientistid, mis paneb inimesed selliselt mõtlema, kuigi ta teab ja väidab, et vaid tema on looduse tipp ja meie reaalsuses ainus kõikvõimas tegija.

No kristlastel on vastus olemas, nendel on Jumal, kelle poole pöördutakse, aga teised...?
——————————————————————
Siin eespool juba selgitasin, et palves pöördutakse kõikide elusolendite ja kogu maailma poole, soovides kõikidele õnne!

Alustatakse isendast, siis kõige lähedasematest, sugulastest, kujutletakse neid naeratavate ja õnnelikena, siis heasoovimine laieneb kogu inimkonnale.

Palve on nagu rakett, mis suundub tõe poole, tugev, keskendatud mõte. Inimene räägib tõega.
Aga mõtluses inimene vaikib ja kuulab, mida tõde talle räägib.

Palve - inimene räägib ja tõde kuulab.
Mõtlus - inimene vaikib ja tõde räägib, inimesel pole enam mimgeid soove, ta kuulab tõde nii nagu see on.

EA, 2005-07-23 13:20:25

mütsik

Palve on nagu rakett taevasse - ühesuunaline tugev mõte.

Mõtlus on aeglane avardumine igas suunas, vaikne sulandumine tõega.

Kristlased teevadki selle vea nagu mütsik: “Ja see näitab, et ka teadmatult, alateadlikult pöördutakse éndast välja mingi müstilise-ebamäärase-olematu poole... Kuhugi väljapoole ennast-inimest.”

Buda müstikud ütlevad, et endast väljapoolt ei leia midagi, see on kasutu. Sisene on oluline, väline on ebaoluline.

Inimese meeled suunduvad niikuinii harjumuspäraselt väljapoole. Areng algab sealtmaalt, kui õpetaja ütleb õpilasele, et pööra tähelepanu sissepoole. See on nii ebaharilik ja uudne lähenemine, et selle peale ise ei tule.

EA, 2005-07-23 13:28:53

mütsik

endast väljapoole pole võimalik mõtet saata.

sest meel on kõikjal.

sa ei samasta end ju ainult oma kehaga.

mütsik, EA, 2005-07-23 13:32:25

Kõik õige, EA.

Aga ma tahks vastust neilt, kes väidavad, et pole midagi kõrgemat ja suuremat inimesest, et pole mingit tõde, on vaid tõdede paljusus ja see tipneb igalühel iseendaga. Ja et inimese mõte ja soov ja palve lõpeb ära inimese enesega, suubub temasse.
Et kui oled 2 meetrit pikk, siis su mõte-palve lõpebki ära selle kahe meetri kõrgusel ja ei ulatu kuhugi kaugemale, ei tule mingeid vastuseid-tagajärgi-võimalusi. Väljaspool inimest pole midagi.
Ometi inimesed “mõtlevad” endast väljapoole?

Siin eespool juba selgitasin, et palves pöördutakse kõikide elusolendite ja kogu maailma poole, soovides kõikidele õnne!

Jah, soovitakse ka häid soove teistle, kogu maailma head kulgemist jne...aga väga sageli siiski ka isklikke ja muidu kuidagi täitumatuid soove.

Millise sellise abstraktse väljapoole suunatud soovi võiks täita näiteks (kõik elusolendid) naabrimees, karu, hunt või jänes...? Või loodus, kui elussoles, üldse?

EA, 2005-07-23 13:43:36

Millise sellise abstraktse väljapoole suunatud soovi võiks täita näiteks (kõik elusolendid) naabrimees, karu, hunt või jänes...?
——————————————————————
Just läbi olendite võibki tõde teostuda.
Palvetad näljasena... Tuleb äkki naaber ja kingib koti kaera.

Oled eksinud ja vares näitab kraaksatusega sulle suunda.

Palvetad ... ja ülemus leebub, ning ei lasegi sind lahti. Kui ikka särad heasoovlikkusest ja soojusest, siis ei lasta töölt lahti.

Aga need, kes ei usu mõtte puhtusesse ja tähtsusesse - milleks toppida tõde tõrksale. Las usuvad oma lihakehasse, mis on ajutine ja kõigi kannatuste allikaks.

priit kelder, 2005-07-23 13:54:10

Mütsik, sinu pöördumie peale:

Mina olen ristiusklaste palvelustes näinud esmajoones ikka bossi ees lömitamist ning iseenda tegematajätmiste tulemuste tollele kaelaväänamist. Laiskade ja lorude värk. Sama silmakirjalik kui nn ‘pattude andekspalumine’. Mis sisekaemusest sa sel puhul räägid?

EA, 2005-07-23 13:56:03

Olgu kõik siin kirjutajad õnnelikud ja sõbralikud:)

Olgu tõde meile alaliseks kaaslaseks!

EA, 2005-07-23 14:01:59

priit

just nii, boss ei tee meie eest tööd ära.
boss ei saa meid jõuga targaks teha.
kui suudaks, oleks juba ammu teinud.

ennekõike tuleb oma silmad avada ...

mütsik, EA, 2005-07-23 14:04:27

Pole sinuga millegi üle vaielda, EA :)

mu küsimused olid rohkem suunatud materialidtidele, ja ateistidele, kes väidavad, et pole olemas midagi väljaspool inimest.

Aga ometigi nad alateadlikult, loomuomaselt mõtlevad-soovivad endast väljapoole.

Just läbi olendite võibki tõde teostuda.
Palvetad näljasena... Tuleb äkki naaber ja kingib koti kaera.

On kaks võimalust, kas sa soovid või palud, et naabrimees tooks sulle süüa. materialisti jaoks väga mainie maise inimesega ja tema tegevuse potentsiaalse reaalse tagajärjega, piiratud soov.

Või sa palvetad oma näljahädas suvaliselt endast väljapoole ja palvevastusena - ennäe, naabrimees on see, kes toob sulle süüa.

Üks palve on nn reaalsusega elik inimesega seotud soov.
Teisel juhul on see, noh, ütleme, ulmeline, müstiline, materialisti jaoks võimatuna, reaalse täideminekuta, ebamäärane soov-unistus.

tsukts, 2005-07-23 14:17:36

mütsik, DiaTheo, 2005-07-23 00:29:35, 2005-07-23 12:58:39

EA juba näitas sulle su segadused kätte, et palve ja meditatsioon ei ole ikka üks ja seesama...

Räägi, kas sa mäletad oma esimest palvet? Vaevalt muidugi, vaevalt keegi meist seda ise mäletab, aga inimese esimene palve on protestikisa tühja kõhu või märgade mähkmete pärast.
Sa olid oma olukorraga rahulolematu, palusid kõvasti abi ja abi tuli - tuli ema ja vahetas su mähkmed ning andis tissi.
Tegi ta seda ka teist-kolmandat korda ja sinus tekkis harjumus, et palu - protesteeri oma olukorra üle ja sulle tullakse appi.
Aeg läks, mähkmeid sa enam ei niisutanud, aga abi vajasid sa ikka ja said ning su harjumus kinnistus, muutus su loomuseks.
Ja nüüd sa paludki abi igakord kui pole rahul olukorraga või pole kindel tänases-homses päevas.
Su kapsad kuivavad ja sa palud vihma, su hein mädaneb ja sa palud päikest, su...
Ka uskmatu pole sageli oma olukorraga rahul, ka tema tahaks, et ta närbuvatele kapsastele sajaks vihma, aga ta pole endale loonud mingit issi-emme kuju, kes tema arvates peaks talle appi tulema.
Aga tahaks temagi, et kõik oleks hästi.

Aga hästi - see on stabiilsus, ka muutused kui need toimuvad soovituna, on samuti stabiilsus. Sa ei taha, et peaksid näiteks oma kommentaari kirjutamise pooleli jätma ja pea laiali kellelegi kisa peale appi tormama, sest see oleks halb.

Nüüd meditatsioonist, mida usklased paistavad ainult enda omapäraks pidavat ja kristlikus või budistlikus pühapäevakoolis õpetatavat.
Seegi on täiesti inimlik. Kes meist poleks istunud lõkke ääres ja vaadanud tulle ja tundnud kuidas kõik mured kaovad kuhugi kaugele ja kaotavad oma teravuse või istunud jõe kaldal ja kuulanud kuidas kalad lupsu löövad ning mitte mõelnud seejuures homsest tööst ja mitte mõelnud ka jumalast või valgustumisest.

Pole te usklasmüstikud sugugi erilised, olete samasugused tavakodanikud nagu minagi, lihtsalt olete endale sisendanud, et teie konstrueeritud kõrgem ollus muudab teid teistsuguseks.
Aga samas - kes teab - võibolla ilma jumalata olite te ise just sellised robotid, nagu arvate olevat kõiki neid, kes jumalasse ei usu.

***