Joak, kurrat - jalad põhjas!

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1636 kommentaari.

ebakultuurselt, 2005-07-20 10:55:12

Sa lihtsalt pead muutma tehniliselt oma kommide kirjutamise viisi, sest Sinu teksti ja tsitaatide vahelisest piirist lihtsalt ei ole võimalik aru saada.

Toomas, Toomas, mida sa õige nõuad, kirjakultuuri ja viitekultuuri ja kes teabveelmiskultuuri kultuurse inimese käest!
See kaldkirjas kirjutamine on tehniliselt nii raske, et vaid vähesed ebakultuursed sellega toime tulevad.
Need, kes mõtlemise ja kirjutamise ka teineteisest eraldada suudavad (mõtete vähesuse tõttu muidugi).

Pealegi ei usu ma, et see midagi muudaks.
Eraldamata tsitaat vastupidi teeb vähemalt osagi jutust mõistetavaks.

ale kokk, 2005-07-20 11:03:21

Aga mis puutub “reaalsuse loomisse kogemise läbi”, siis pean ma ütlema, et Tsuktsi Hiiemäele ülesronimise ja sealt Tiibeti või maausu, kes teab!, riideräbalate keskelt Taevaisa otsimise mõttepilt muutub mul üha teravamaks: ma olen juba üsna kindel, et Tsukts tõesti lähebki sinna ja leiab oma kogemise teel sealt oma Taevaisa
!

Siis küll peaksid seal Saku ÕT ja Liviko seal oma tasuta suvepäevad pidama ning “taevaisakesed” oleks kangesti roheliste sarvikute moodi.

Konsultant, 2005-07-20 11:22:50

Loodan, et eila said lõik aru, what is enlightement. Ja et täna ei kohta me enam neid arusaamatuid, kes tulevad kogemust nõudma

Vaata kulla PL-ike, kogemuse ette näitamise nõudmine on enam kui omal kohal.

Kordad siin papagoina kellegi öeldut kui täisverd Guru ja Õpetaja, samas taipamata, et:

1. Osa tekstist on lihtsalt nali
2. Osa tekstist on metafoorne
3. Osa tekstist on bluff
4. Osa on taotluslikult kirja panemata

Ütle, mil viisil oled sa ilma kogemusteta võimeline aru saama, mis on mis?

Mis on sinu õpetus väärt, kui sa ise aru ei saa, mida õpetad?

Mis teadmisest sa räägid, kui sul endal kõik segamini nagu puder ja kapsad?

Ja ärgu topitagu kõikse aeg mu vääritut olest enda ja Tõe vahele.

Kas mitte sa ise suisa väsimatult oma vääritut olest misikise Tõe sihverplaadiks ei säti?
;-)

DiaTheo, 2005-07-20 11:30:32

1. Osa tekstist on lihtsalt nali

Ma ikka loodan veel, kuigi see lootus vahepeal tugevalt kõikuma lõi, et ka suurt osa Peeter Liivi tekstist (loe: olemusest) just selles võtmes mõista tuleb.

Maila, 2005-07-20 11:34:24

Huvitav, misasi see ikkagi on, mis paneb kristlase niimoodi anonüümsuse varju alt salvama? Kas tuleb see äkki sellest, et kristlikud moraalikäsud tekitavad inimloomuse allasurumise läbi sedavõrd tugeva surve, et see lausa purskub pragudest?

Minu lugupidamine siinkohal nendele kommenteerijatele, kes on julged, ausad ja sirgjoonelised, väljendades nii oma poolehoidu kui vastumeelsust, nii oma päikeselisi kui ka sapiseid meeleolusid ühe ja sama äratuntava (virtuaal)isiku nimelt.

Dharma, 2005-07-20 11:39:42

Mina olen avastamas endale Urantia Raamatut, sealt näikse leiduvat vastuseid ka paljudele küsimustele, mille ümber PL käib nagu kass ümber palava pudrukausi.
Keegi võiks teemast kirjutada ühe valgustava artikli Vias.

DiaTheo, 2005-07-20 11:41:57

Tsiteerin tsiteeritut:

Toomas:
Sa [PL] lihtsalt pead muutma tehniliselt oma kommide kirjutamise viisi, sest Sinu teksti ja tsitaatide vahelisest piirist lihtsalt ei ole võimalik aru saada.

Oma valdkonna ja/või universaalspetside, gurude (selle sõna parimas tähenduses) puhul pole lootagi, et nad end teistel ümbervermida lasevad.

Pole Numbrimees oma stiili muutnud, pole Tsukts äkilisi ütlemisi ütlemata jätnud, mis häda pärast PLgi oma stiili muutma peaks:-))

Meie, devoteede, saatuseks on ammulisui (selle sõna siiraimas tähenduses) gurude poolt pillatud rasvaseid raasukesi raskustega ahmida!

elfitaat, 2005-07-20 11:42:01

ettepanek, 2005-07-20 10:03:57

Mu meelest võiks aurutleda pisut ka mõtlemise olemuse üle. Näiteks, mis on mõtlemine ja mõtted, kuidas need tekivad, miks tekib inimesel mingil ajahetkel just mingi selline konkreetne mõte, mitte teistsugune, mis on mõtete avaldumise ja tajumise eesmärk, jne. Ühesõnaga kõike sellega seonduvat. See haakuks müstika teemaga hästi.

/////
Mõtetega me loome kujundeid, hoiakuid, hirmu ja armastust. Me loeme energiat.
Mõistus ja sisetunne tuleks siiski eraldi hoida.
Sisetunne on see, mis hoiab meid ja juhib teel.

Inimese sisetunne ei lase ligi hetkel talle mittevajalikku infot oma maailmapilti muutma. Isik kaalub inffi ja teeb otsuse, kas tal on seda arenguks vaja kogeda või mitte. Kuid see tunne oskab ka teel edasi juhatada. Sisetunne on kontakt oma vaimuga, kes, mis teab kõike.

Konsultant, 2005-07-20 11:59:16

elfitaat, 2005-07-20 11:42:01

Milline new-age maiusroog, kus kõik asjad on ühte patta pandud ja hoolega segamini aetud.

nipitiri, 2005-07-20 12:14:40

mõtlemisest...
*
mulle meeldis...
(originaali autorit ei tea kahjuks)
ja jäi meelde selline võrdlus:
*
mõte on pilv
tuul intuitsioon
*
praegu just kallas ja sähvis ja müristas... :)

tsukts, 2005-07-20 13:04:27

Maila, toomas, 2005-07-20 10:18:58
Ta leiab sealt kinnituse oma usule (so. ateismile)

Ma miskipärast arvan, et ei leia sealt ei taeva- ega ateismiisakest.
Tavaliselt on nende vaimsete värkitega ju nii, et leiad seda, mida otsid. Lähed näiteks loodusesse otsima jumalat - leiad jumala, lähed otsima rahu - leiad rahu, lähed otsima ateismust - leiad sellegi.

Muidugi on minu jaoks imelik mõelda, kuidas võiks loodusest ateismust leida, sest see on ju ainuüksi sotsiaalne ilming.
Ei kujuta ette, et mõni ateist näpiks omaette olles kapsalehi, leidmaks kinnitust, et jumalat ikkagi ei ole.

Niiet ei leiaks ma sealt ateismust. Ja loomulikult jumalat kaa mitte.

Njah, toomas 13:55, 2005-07-20 13:07:37

"Fantaasiat/väljamõtlemist ja valetamist mina ühte patta ei paneks."

Nendevaheline piir on tihti märkamatult õhuke.

Minu arust on valetamine oma põhitähenduses ikkagi eelkõige kahe või enama inimese suhtlemises toimuv sotsiaalne asi ja endalevaletamine pigem metafoorne ütlemine asja kohta, mis tegelikult otseselt valetamine pole. Nii et kui lihtsalt valetamisest rääkida, siis see on kahe või rohkema inimese vahelise teatudlaadilise suhtlemise küsimus.

Valetamine on valetamine sõltumata sellest, kas valetatakse teisele v endale. Lihtsalt endale valetades petad vaid ennast.

Aga kuidas Sa kujutaksid üldse inimest ette ilma selleta/väljamõtlemine-fantaseerimine/? Siis poleks ju inimene enam loov olend.

Sel juhul sõltub kõik esitamise kontekstist. Kui ikka väljamõtleja väidab tõsimeeli kõike seda IRL juhtunud olevat, siis ta valetab. Kui aga vastav tekst on äratuntavalt fiktsioonina esitatud, siis on lugeja otsustada, kui tõsiselt seda võtab.

Et fantaasia/väljamõtlemine on loov alge, et ta sellisena seostub Heaga.

Sinu meelevaldne väide. Sa ei saa ette teada, milliseid (ka halbu) tagajärgi Su fantaasialend põhjustada võib. Hea/halb hinnanguid saab aga adekvaatselt anda vaid konkreetsetele suhtestumistele tagajärgede ja tagajärjest mõjustatud subjektide/objektide vahel...

Maila, tsukts, 2005-07-20 13:07:38

Tavaliselt on nende vaimsete värkitega ju nii, et leiad seda, mida otsid.

Üsna nõus.

Hele, DiaTheo, 2005-07-20 13:17:39

DiaTheo, 2005-07-19 21:03:00

Üks huvitav mõttekäik Sri Swami Shivananda`lt (väidetavalt 112 aastat vana!), mis sobiks ka müstika definitsiooniks:

Müstika on usk hinge kohtumisse jumala(ga?) hingega (... mit dem Geist Gottes - pealeloetud tõlkes). Vist sobiks Hele müstikaga häste kokku, kui jumal Hele järgi valmis vermida.

Äratundmine siinpool olemas.

Siiski pakuksin DiaTheole müstika defineerimiseks kõigepealt vana hea “Võõrsõnade leksikoni” (Kleis, Silvet, Vääri 1983):

————— mahakirjutus algap:

müstika (< kr. ta mystika, salapärased asjad, salapärasused), 1) paljudes usundeis ja mõnes filosoofilises õpetuses esinev taotlus “jumalusega” juba maises elus ühineda, eriti ekstaasi v. mingisuguste kunstlike abinõude kaudu; 2) = müstitsism

ja

müstitsism , müstika harrastus, usk üleloomulikesse salapärastesse jõududesse, millega inimene võivat ühendusse astuda.

————— mahakirjutus lõppep (tee järele, PL!)

Ja kui ma seda definitsiooni DiaTheo tarvis kohendada tohiks, siis jääks sest järele, et “müstika on paljudes usundeis ja mõnes filosoofilises õpetuses esinev taotlus Jumalaga ühineda”.

Ka ENE-s on märksõna “müstika” all päris asjalik jutuke. Noppisin sealt välja sellised jupid:

intuitiivsel sisekaemusel rajanev tunnetusõpetus ja sellest lähtuv maailmakäsitlus. ... Müstilise tunnetuse sihiks on olnud reaalsuse transtsendentse ühtsuse kogemine erilises tedavusseisundis (ekstaasis). Seda ühtsust võidi käsitada nii üleisikulisena (niisugust kujutlust on samastatud panteismiga) kui ka isiksustatuna (jumal). Viimane käsitus on omane pms. monoteistlikele usupärimustele.

Muidugi ringleb ka esoteerilisemaid müstikadefinitsioone, üks mu lemmikuid on “mysticism is art of union with Reality” (E. Underhill). Ehk siis “müstika on Reaalsusega ühinemise kunst”. Aga see definitsioon sobib müstika esmatutvustuseks veel vähem kui see Swami Shivananda jutt, sest nagu elfitaat kenasti seletas, inimese sisetunne ei lase ligi hetkel talle mittevajalikku infot oma maailmapilti muutma.

DiaTheo: Ons selline asi, nagu müstika, tõepoolest ristiusus olemas?

On, täiega. (Mõnelt teoloogilt oleks siia allkirja vaja - Andrus, uuk, ... ?) Katoliiklastel on ilmatumad teooriad hinge teest Jumala juurde. Nende kokkukirjutamisse on tubli panuse andnud ka PL artiklis mainitud Teresa. Kristlik müstikateooria ei jää wilberismuselle tipsugi alla, ehkki wilberismus kristlikule müstikale oma skeemis kohta kätte näidata püüab. Üks tore raamat on “Töid kristliku müstika alalt” (EELK Usuteaduse Inst-i Toimetised III.Tln.1989).

Meditatsioon peaks ristiusule ometi jumala võõras asi olema??

Meditatsioonist katoliiklikus traditsioonis (andku Toomas mulle andeks tema usu kasutamine):


Meditatsioon- palve vorm, milles me püüame mõistuse ja südamega kuulda Issanda sõna.
...

Meditatsioon on “Jumalale häälestumine,” mõtlemine tema ligiolule maailmas ja meie elus. See on aktiivne palvevorm, kus on tegevuses meie mõtted, kujutlused, emotsioonid ja igatsused. Meditatsioonis püüame mõista, kuidas Issand end meile igapäevases elus ilmutab. Selle eesmärk on tunda ja armastada Issandat, et võiksime teda paremini teenida.

Katoliku traditsioonis on palju vaimseid traditsioone ja meistreid, kes õpetavad mediteerimist (näiteks püha Avila Teresa ja püha Ignatius Loyola). Sageli kohtame soovitust, et mediteeriksime mõne pühakirjakoha, iseäranis evangeeliumi üle; päeva või aasta liturgiliste tekstide, pühakute ja vaimuelu juhendajate vaimulike kirjutiste või ikooni üle või oma elu sündmuste üle.

http://www.katoliku.ee/

Hele, DiaTheo, 2005-07-20 13:29:01

Ja miks DiaTheo metsa ei tulnud, ise veel avaldas soovi mulle järvevees seltsi pakkuda? Tervelt 7 vahvat matkaselli rabalaukas leos, silmad säramas, igaühel oma kordumattu usk ja ilmavaade ... aga DiaTheo ikkagi ei ilmu omi ajukihte loksutamma :(

Njah, PL 14:38, 2005-07-20 13:29:15

"Kõigepealt annab kultuur meile Tõest teada."

Kas tondijutud ja kangelaseeposed on tõesti kunagi olnud Tõde v hoopiski kasvatuslikud fantaasialood manipuleerimaks noorsugu sootsiumile soodsamalt käituma?

Njah, Maila 15:01, 2005-07-20 13:46:35

"Aga objektist sõltumatult annab usk uskujale jõudu tema teel."

Seda ta teeb, kuid see jõud tuleb ainuüksi vaid iseenda jaksust.

Aga kuri on karjas, kui see usk on alusetu ja paneb Sind üle oma jaksu/oskuste tegutsemist püüdma. On üldtuntud tõik, et reeglina hindab inimene oma võimeid umbes 30% ulatuses üle ning paljud õnnetused tulevad liig kergekäelisest “piiriületusest”, mida selline usk soodustab...

Njah, tsukts 15:44, 2005-07-20 13:58:38

"Aga noh, kui keelemees sõna ei paku, siis pakun ise välja, kuna meil on siin usklased, siis võiks nende jumalausku nimetada uskluseks..."

Seda Jumalausku nimetatakse juba ammuilma religiooniks...

Njah, PL 15:52, 2005-07-20 14:03:56

"Sest kas Sa siis ei lugend, milline on mu praeguse “astme” praktika? Või arvad tõesti (Sa püha hulluke), et olen hetkel enamaks võimeline? Kas peaksin Su arvates oma naba ära venitama, ahh?"

Miks siis teisi nabaäravenitamisele õhutad?

EA, 2005-07-20 14:08:32

PL
Esimene (buda) on ka muidugist buda, aga tal pole sellest aimugi.
——————————————————
Peeter näikse jälle teadvat, mida Buddha rääkis ja mida mitte:) Kuigi oled läbi lugenud võibolla paar pühakirja tuhandetest.

Räägid ühesusest, aga suudad mingi erilise vaimse skalpelliga vahet teha budal ja budal:)

Kui ütled “Buddha stagneerunud naeratus”, siis on selge, et sa ei suuda vahet teha buda kujul ja budal.... Ega kipsist kuju pole veel buda.

***