Joak, kurrat - jalad põhjas!

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1636 kommentaari.

PL; muusa, 2005-07-19 14:38:23

Tunnistan ausalt, et olen sind sama vähe lugenud kui sina mind.

PL: Mis Sa ikka mu jahu loed.

Küsiks sinult(ära palun väga pikalt vasta, sest just see teksti pikkus takistab mul sinu tekstidesse süvenemast): mis on tõe kriteeriumiks?

PL : Praktika - kuid seegi areneb. Kõigepealt annab kultuur meile Tõest teada, nii et me saame sellest mingilgi määral aru (muidu lendab kohe meelest); seejärel me mõistame seda intellektuaalselt, “süsteemselt”, “teoreetiliselt”, st see saab meie maailmavaate, meie “baasuskumuste” osaks.

Seejärel taipame seda tasapisi omas kogemuses. Hakkame märkama nt arhetüüpe, so teatud kollektiivset “objektiivsust”.

Seejärel see - kinnistudes - hakkab teostuma meie olemises.

Kuni lõpeb teostumine virgumise ehk valgustumisega.

Ma nt tean ja juba ka mõistan väga sügavaid asju, veidi ka taipan, kuid teostus on väga nõrk (selleks vaja ilmselt hakata tegelema konkreetse kaemuspraktikaga). Igaüks, kel silmad, näeb mu piiratust. Kuid selline on minu praktika “aste”.

Aga kõik need on praktikad.

Sest kui ma ei saa teada, pean jalgratast ise leiutama, mis sügavamate asjade puhul on praktiliselt võimatu.

Kui ma ei kuula, siis ma ka ei kuule.

Kui ma ei kuule, ei hakka ma selle üle mõtlema ega mõtisklema.

Kui ma ei mõtiskle, ei saa teostus alatagi.

Kui teostus ei alga, ei jõua virgumiseni.

No küll nüüd tegin lühidalt.

tsukts, 2005-07-19 14:41:04

PL, 2005-07-19 13:46:12
Etskae, kas meile on vana tuttav loomake külla tulnud?

Kloun ikka. Loomake on hoopis keegi teine :o))

muusa, PL, 2005-07-19 14:43:33

Mhmh! Keskmiselt lühidalt jah.

PL : Praktika - kuid seegi areneb

Mis on praktika?

PL, toomas, 2005-07-19 14:43:59

Sinu usu fundamentaalaksiomaatika järgi on kõige tähtsam see, et asjadest saadaks objektiivselt aru, eks? Teise inimese (nt. minu) usu fundamentaalaksiomaatika järgi on kõige tähtsam see, et asjadest saadaks subjektiivselt aru. Need on konkureerivad usud, mille võrdlusalus on ühine elamine ühes ja samas maailmas, mitte aga arusaamiste seadmine paremusjärjestusse.

PL: Mis tähendab SU jaoks “objektiivselt”?

Kas pole erinevus pigem selles, et skeptik otsib objektiivsust “välises” (ärkveloleku) meeletajude ja neid korrastava (struktureeriva) loogika maailmas, Sina aga (ka?) “seesmises”, teadvuseilmas. Kas siis mõlemas polegi oma “objektiivsust” (Tõde) ja “subjektiivsust” (teadmatust eri astmeil).

jänes, 2005-07-19 14:45:59

Kui surma vääritult vastu võtta, kas ta jääb siis tulemata?

Vaat siin ilmnebki ellu- ja surmasuhtumiste vahe inimestes.
Üks väärtustab väärikust igas olukorras, teine aga seab kahtluse alla.
Muusaeas, mis te arvate, kes meil on siin ropendamiste alal “väärikaim”, seega “ellusuhtumistes”?
Ma kardan eksida:-)

PL. toomas, 2005-07-19 14:46:50

Mis on usu ja religioosse usu vahe?
Esimene iseloomustab ühte inimest ja teine masse?

PL: Ahh kui tabav? Paned nagu Pühast Vaimust (Õpetaja Jeesuse Kristuse tarkusemeelest?).

Tundub, et kristlus on puhtakujuline guruism, nagu seda kultiveeriti Tiibetis, eesmärgiks “mitte mina, vaid Kristus minus”.

Maila, tsukts, 2005-07-19 14:46:55

Just nimelt usust, kuid mitte religioossest usust.

Mis neil vahet on?

tsukts, 2005-07-19 14:47:33

toomas, tsukts, 2005-07-19 14:10:19

Mis on usu ja religioosse usu vahe?
Esimene iseloomustab ühte inimest ja teine masse?

Ei ole vahe uskujate hulgas, vaid uskumise objektis. Võib uskuda, et Iraagil on massihävitusrelvad, võib seda terve maailmaga uskuda ja Iraagilt nõuda nende hävitamist ja kui ta seda ei tee, siis talle kallale minna.
See on usk, aga mitte religioosne.

Rekigioosne usk on usk mingisse üleloomulikku mõistusega jõusse, kes jägib ja juhib inimese elu ja tegemisi.

————————

Kuule, sa nagu keelemees, mõtle ometi nende uskude eristamiseks erinevad sõnad välja. Kaua see segadus terminite ümber kestab :o((

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-07-19 14:48:05

Konsultant, 2005-07-19 14:23:45

Eks ole ju nii, et mõni inimene eelistab seda lõputut ronimist rääkimisele...IGAÜHELE OMA.

Rõõmsat meelt ja VALGUST soovides

Olev:)

PL, 2005-07-19 14:49:13

On see sinu meelest mõistlik viis maailma seaduspärasuste uurimiseks?

PL: Yeah, skeptik? Kas nii Sa kaitsedki teadust, tead(us)likkust? Ahh?

muusa, PL, 2005-07-19 14:50:26

Tegelikult pole ma sinuga võrdväärne väitleja ja lõpetan lühidalt.
Tõde: füüsikaline ja mittefüüsikaline.
Tunnetus: subjektiivne ja objektiivne.
Praktika: olenevalt tõe ainelisest või ainetust olekust.
Kaak oskab sulle ehk füüsikalisel/keemilisel tasandil seletada, mille kaudu toimib SÕNA patsiendi hingelise tasakaalu saavutamiseks.
Ühe inimese praktilise kogemuse eitamine pilapiltide kaudu ei muuda seda kogemust olematuks, vaid pilkaja narriks.

PL, tsukts, 2005-07-19 14:50:59

Kui surma vääritult
vastu võtta, kas ta jääb siis tulemata?

PL: Et tulgu, kuidas tuleb? Ükskõik kuidas?

Millest selline hoolimatus enda suhtes?

tsukts, 2005-07-19 14:51:10

Maila, skeptik, 2005-07-19 14:27:21
Kui keegi tahab kõrgelt katuseäärelt reaalselt lendu karata, siis Sa tõmbad ta tagasi. Kogemus kinnitab, et nii usklikud kui ateistid kukuvad surnuks.

Kogemus kinnitab ka, et mööda vett ei saa kõndida, aga piibliraamat väidab, et saab kui usk küllalt kõva on.

Võibolla on lendamisega samamoodi ja katuseäärel seisja usk on nii kõva, et annab talle tiivad :o)))

PL, 2005-07-19 14:53:11

Eks rääkimine ole ronimisest lihtsam.
Sellest ka mõne wannabe-müstiku väsimatus.

PL: Antud juhul ronimegi rääkides? Või teed Sa seejuures veel miskit tähti tippides)

tsukts, 2005-07-19 14:55:45

jänes, 2005-07-19 14:45:59

Sa, kloun, delfit ikka loed? Lugesid, kuidas hullumeelne ema ja ta kaheaastane laps väärikalt nälga surid?

Ja ma ropendan veel: Sa oled kõnts!

muusa, tsukts, 2005-07-19 15:00:06

Ma arvan, et haige olla ei tähenda olla vääritu.
Tahtsin selle sõnumi juures “tänada” meie tervishoiukorraldajaid, kes vaimuhaigeid kodusele “ravile” saadavad, aga Postimehe on.line uudised ei õimalda alati kommenteerida.
Muide kaak ütles, et Soomes pole vaimuhaigete olukord parem.

Maila, tsukts, 2005-07-19 15:01:44

Nõus, et uskumise objektid või nagu toomas ütleb, fundamentaalaksiomaatikad on erinevad. Aga objektist sõltumatult annab usk uskujale jõudu tema teel. Miks peaks kasutama erinevaid sõnu?

PL, muusa, 2005-07-19 15:04:01

Mis on praktika?

PL: Teadasaaamise ehk arusaamise astmel on praktika hea, kui tean üha rohkem.

Mõistmise astmel - kui oskan teadmisi üha “loogilisemalt” ja diferentseeritumalt süstematiseerida - et moodustuks “ilus tervik” ("ilusad sõnad" - nagu siin on öeldud).

Taipamise astmel - et taipaksin ühe rohkemaid asju sellest, mida mõistan ja heas mõttes üllataksin sellega inimesi.

Teostamise astmel - et kehastaksin üha rohkem, üha pidevamalt seda, mida olen taibanud (kaastunnet, peenetundelisust, tiivustavat nõudlikkust, sügavat austust teise indiviidi olemuse suhtes jms)

Virgumise astmel on praktika hea, kui ka inimesed minu ümber kogevad sügavat motiivi valgustuda ja kui saan neid selles aidata nii oma olemise kui ka vaimsete harjutluste juhendamisega.

PL, 2005-07-19 15:07:02

Vaat siin ilmnebki ellu- ja surmasuhtumiste vahe inimestes.
Üks väärtustab väärikust igas olukorras, teine aga seab kahtluse alla.
Muusaeas, mis te arvate, kes meil on ropendamiste alal “väärikaim”, seega “ellusuhtumistes”?
Ma kardan eksida:-)

Ma arvan, et väärikaim on see, kes ei takerdu suhtlemistõkete näilisusse, vaid näeb neid kui vahendeid kasvuks.

PL, tsukts, 2005-07-19 15:11:12

Religioosne usk on usk mingisse üleloomulikku mõistusega jõusse, kes jägib ja juhib inimese elu ja tegemisi.

PL: Pakun: religioosne usk on usk Tõesse, Armastusse ja Ilusse, mis on inimesest mõõtmatult suurem, avaram, sügavam - kuid mille taipamise ja teostuseni ta ometigi võib teatud sihiteadlikul viisil jõuda.

See mitte niivõrd “ei juhi” inimese tegevusi, pigem “selle rüpes” kõik toimub.

See on nagu kala ujub vees - teadmatagi seda ise. Või nagu oma näo nägemine peeglist.

***