Joak, kurrat - jalad põhjas!

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1636 kommentaari.

tsukts, 2005-07-13 00:49:36

Mul on selge häämeel, et müstik Peeter end oma kõrgel katusel hästi tunneb, seal päikest, kuud ja tähti püüab ja kõrgeks kiidab.

Kunagi lugesin ühte lugu vaimuhaigest naisest, kes kujutas ette, et ta on imekaunis printsess või oli see kuninganna, haigla oli tema vaimusilmas kuningaloss ja kõik ümbritsevad olid armastav õukond...
Tegelikult oli ta...

Ta raviarst ütles, et see naine on ravimatu, aga kui oleks rohi, mis ta terveks teeks, siis ta seda vist sellele naisele ei annaks, sest ta oli oma hulluses õnnelik.

/Tuli miskipärast see lugu meelde...

Hele, 2005-07-13 02:15:55

DiaTheo: Ää nüüd nii ähmast pada küll aja, tead täpselt, mis seal on ja mida pole:-))

Ülehindad mind tugevasti. PL arvab, et tema teab, mina ei tea. Tahaksin teada küll, natuke oskan arvata ja mõnd asja lihtsalt usun. Aga ma pole kindel, kas kõike seda saabki tavalises mõttes teada.

Need mahuvad kenasti selle “lihtsalt elu elamise” alla ära ja jääb veel ruumi paljule muulegi järgi!

Ja miks ei võiks sinna ruumi siis mahtuda ka need asjad, millest Peeter kirjutab? Kus lõpeb “lihtsalt elu” ja algab... “keeruliselt”?

Hele, 2005-07-13 02:48:08

Obinitsa Ookean: teadus on avastamas, et inimese teadvus pärast nn surma elab miskipärast iseseivalt edasi.

Milline teadus? Mõni viide oleks hea.

Ti, Hele, 2005-07-13 03:13:08

*

Ja miks ei võiks sinna ruumi siis mahtuda ka need asjad, millest Peeter kirjutab? Kus lõpeb “lihtsalt elu” ja algab... “keeruliselt”?

Küllap võib ja mahubki.

Lihtsalt sa ise ühes eelnevas kommis väitsid, et ma ei taha piirduda “lihtsalt elu elamisega” ehk viie s-tähega tegevusega.

Sellest jäi mulje, et just nii sa defineeridki ‘lihtsat elu’..

Hele, 2005-07-13 04:07:57

Ti: Sellest jäi mulje, et just nii sa defineeridki ‘lihtsat elu’..

“Lihtsalt elu elamisest” seletas enne mind DiaTheo:
Kui ükskord niikaugele oma arengus on jõutud, siis ei pärita enam elu mõtte üle, lihtsalt elatakse elu;

ja ma ei leidnud muud kriteeriumi, mille kohaselt DiaTheo valtser filosoofiast ja müstikast parem oleks. Ja tegelt ei toimi seegi kriteerium - saaks ju s-tegevused tehtud ka ilma valtseritta ja kilkamatta... aga miks peaks?
Kusagilt valtseri ja elumõtte vahelt läheb DiaTheo jaoks üks piir ja ma püüan mõistatada, mis valemi järele tal need piiripostid paika säetud on.

33338, 2005-07-13 06:46:18

kxjkkide inimeste kxjkk luulud läbi aja mahuvad vabalt ühhte ajjnsásse tiku toppsi ära. nii et ruumist púudu ej tule ka peettritel.

Obinitsa Ookean, Hele, 2005-07-13 09:34:57

kindlasti teab kommija Kaak täpsemalt öelda kuna ta soovitas seda filmi vaadata. Selline dok.film pealkirjaga “Hüpe ellu” näidati möödunud aastal Soome TV - st. Vabandan, aga ei mäleta täpselt milliselt kanalilt kuid selles filmis selgus, et teadvus elab pärast nn surma edasi.

DiaTheo, 2005-07-13 09:53:11

Ülehindad mind tugevasti. PL arvab, et tema teab, mina ei tea. Tahaksin teada küll, natuke oskan arvata ja mõnd asja lihtsalt usun. Aga ma pole kindel, kas kõike seda saabki tavalises mõttes teada.

Ikka ajad pada edasi. Tead täpselt, et asi rohkem defineerimisest, kui arusaamisest kinni. Unenägu seesinatsena on objektiivne reaalsus, unenäo pildijada aga lihtsalt uni, ei muud.

Sama kehtib müstika kohta. Visioonid, mille segiloksutatud ajuollus või keemia esile kutsuvad, on uni vaid, sassilöödud ajukeemia-füüsika objektiivne reaalsus.

Mitte ei usu, et me nendest asjadest erinevalt aru saame. Oder???

DiaTheo, 2005-07-13 10:06:36

... ja ma ei leidnud muud kriteeriumi, mille kohaselt DiaTheo valtser filosoofiast ja müstikast parem oleks.

Esteks. Filosoofia mainimine on kurjast. Siiani oli juttu ikke ainult religioonist ja selle kõrgemast arenguastmest - religioonist-uskumisest.

Tõõseks. Sebra jutte ajame taga - kumb enne, kas must või valge:-))

Veel enne seda oli jutt nimelt sellest, kuda müstikale eelnev religioon “vähemarenenud agnostikute-ateistide karjast ümbritsetud on”!

Kolmandaks. Kuda sa siis eristamiseks kriteeriumi ei leidnud??? Sai ju küll kirjutet - kui Taevas lakkab olemast Taevas, kui Tema haihtub olematusse, kui Mina on mina vaid ... siis oledki oma (ala)arengus tuhvi võrra edasi jõudnud:-)))

Aga üldiselt said sa aru küll, et minu valtseriteooria ei muud, kui vaid paroodia Peetri arendatud ja sinu poolt keeltlaksutatud teooriale olle:-))

Helega vestlin, ikke ja ainult Helega:-)

DiaTheo, 2005-07-13 10:27:01

Ahet mis vahet, üks keerutamine kõik, kas 3-minutise valtseriga õnnejoovastusse või 3-tunnise tripi tulemusel müstikamaailma “objektiivsesse reaalsusse”? Vahe vaid kvaniteedis?

Ega ikke ei ole küll. Valtseriga keerutatakse laminaarses piirkonnas. Reynolds rangelt alla 1000. Ajuollus küll lainetab, aga kihtidevaheline suhe säilub endisena. Pärast valtserit pruugib vaid paariks minutiks pengil istet võtta, kui lainte järelkajagi vaibub ja kihid jälle kenasti oma vana asendi sisse võtavad. Naasmine argiellu toimub infokaota, nö.

Müstikute ekstaasitrip aga alles algab sealt, kus ka kõige meeletum valtserikeerutaja lõpetab. Ja ikke edasi ja edasi. Turbulentsesse piirkonda jõudmisel saab kaif alles alguse, Re=10000 pole veel piir. Turbulents loksutab tripi käigus ajuolluse kihid omavahel lootusetult sassi - ja SEE ON TRIPI EELDUS, MUSS!

Tripist väljumisel kulub looduse loodul tunde ja päevi, et kihtide omavahelised suhted endisena taastada. Otse loomulikult ei õnnestugi tal kõiki seoseid taastada, väärseosed on paratamatud - infokadu seda suurem, mida vägevama Reynoldsini jõuti, kuimitmendamat korda ülevõlli aeti!

On ilmne, et sel puhul pole küss enam pelgas kvantiteetide kõrvutamises.

DiaTheo, 2005-07-13 10:43:06

10:06-sse on eksitav lohakusviga sattunud. Mõeldud oli sedasi:

"Esteks. Filosoofia mainimine on kurjast. Siiani oli juttu ikke ainult religioonist-uskumisest ja selle kõrgemast arenguastmest - müstikast."

levi, DiaTheo, 2005-07-13 11:03:00

a miks enesetapjal, kes on otsustanud endalt elu võtta poomise läbi, tekib pärast poomise elluviimist, kuid enne surma, ‘iseeneselikult’ veel orgasm?

33338, 2005-07-13 11:48:04

sest ta kxri surutakkse kínni ja keres tekib soe tunne. samamxnus tunne tekib ka kaasimürgitusesaanul ja vees küllmunul énne téadvusekaottust.

räägitakse, 2005-07-13 12:02:10

hapnikupuuduse keemia

samal põhjusel on kägistamisega püütud ka seksinaudinguid suurendada

mõni olla seeläbi kogemata elust ilma jäänd

Hele, 2005-07-13 12:10:43

Obinitsa Ookean: kindlasti teab kommija Kaak täpsemalt öelda kuna ta soovitas seda filmi vaadata. Selline dok.film pealkirjaga “Hüpe ellu”

Arvasingi, et midagi sellist...
Sellistes filmides näidatav ei ole puhas teadus, vaid teaduse, folkloori ja fantaasia segu, millest tõeterakeste väljanoppimiseks tuleb lisatööd teha.

Kunagi väitis üks Delfi teadusuudis, et maailm olla lapik. Raffas kiitis kaasa, et vaat kui loogiline, galaktikad ju ka lapikud... Tegelikult olid teadlased püüdnud ruumi suuremastaabilist kõverust mõõta ja seda leidmata järeldasid, et ruum on (praeguste mõõtmisvõimaluste piires) kõveruseta e. tasane. Ingliskeeles “flat space”. Tõlkija võttis “flat” esimese tõlkevaste “lapik” ja uus maailmamudel oligi sündinud.

Mida ma näidata tahtsin? Et populaarteadus ei peegelda päris teadust alati päris õigesti.

tsukts, 2005-07-13 12:28:57

Hele, 2005-07-13 04:07:57

Huvitav, et kui räägitakse _lihtsalt elu elamisest_ siis mõtled sa Maslow' püramiidi kõige alumisele astmele - füsioloogilistele vajadustele ja nende rahuldamisele.
Mina küll midagi taolist välja ei lugenud ja tundes DiaTheod(mitte tema peremeeslooma) mitte esimest päeva, võin tema tekstide järgi öelda, et temal on rahuldatud kõik vajadused, mitte ainult füsioloogilised, vaid ka emotsionaalsed ja eneseteostamisega saab ta samuti hakkama.
Võibolla teostab ta ennast teisiti kui see sulle meeldib, kuid see on sinu, mitte tema probleem.

Inimesed on üldse erinevad: söövad erinevaid asju, armastavad erinevaid raamatuid, tunnevad vaimustust erinevatest asjadest, aga kui nad saavad seejuures rahuldatud kõik oma vajadused, siis nad elavadki lihtsalt elu - mitte lihtsat - vaid lihtsalt.

————-

Aga kui tulla Maslow' juurde tagasi võib väita, et meie siinsetel isakestel ja õpetajatel on probleeme - probleeme enesehinnanguga ja just seepärast üritavad nad teistele pähe soristada ja nende vaateid maarohust madalamaks tampida, et ise kaugemale paista.

tsukts, 2005-07-13 12:33:14

raamatut asemel loe eelmises kommis inimesi

nipitiri, 2005-07-13 12:37:15

leidsin sellise loo:
http://www.folklore.ee/tagused/nr21/kiik.pdf
*
Kokkuvõte eestlaste kiigekultuurist:
/ Anu Vissel/

Kiikumine pakub inimesele mõnu. Vaikne õõtsutamine lõõgastab,nauditagu seda siis mõnusas aiakiiges, lihtsal nöörkiigel või huba-ses kiiktoolis. Võrkkiik uinutab ja paneb lapsepõlve meenutama.Hoogne kiikumine seevastu tekitab uljust: kõrvus vihiseb tuul, nä-gemiskauguses olevad asjad kord lähenevad, kord kaugenevad. Kii-gekaare kaugemas punktis avaneb silmapiir ja kiikuja saab het-keks heita pilku horisondi taha – või on see hoopis teine reaalus,mis korraks ilmub ja kaob? Mida jõudsamalt hoogu anda, sedakõrgemaks muutub lennukaar. Kõik, mis maa pealt paistis staati-line – puud, majad ja teised inimesed – , ei ole seda enam kiigeltvaadates. Kiikujal oleksid justkui tiivad. Ühel hetkel usud, et veelveidi ja sa pääsed lendama nagu lind, senine pendeldav kiikumineoli üksnes hoovõtt. On see vabaduse miraaž, üle koduste väljadelendamise pettekujutlus? Kes oskab mõistatada, mida on aastatu-handete jooksul on kiikudes tuntud?Nüüdseks on kiikumine jäänud valdavalt laste, noorte ja sport-laste ajaviiteks, tähtsal riitusobjektil on säilinud meelelahutuslikroll.Eesti kiigekultuuri kolm sajandit on hea lähe materiaalse jamentaalse kultuuri innovatsiooni ja funktsioonimuutuste jälgimi-seks. Kiikumise tähendus, aeg, vahendid ja kombestik on selle ajajooksul oluliselt muutunud, kuid pole hääbunud.Kiikumise, bioloogilist ja vaimset (esteetilist) naudingut pakku-va tegevuse, avastas metsavööndi elanik oma ajaloo varajastel etap-pidel. Kiik ja kiikumine on sulandunud pragmaatilisse igapäevael-lu (kätkid) ja usundisüsteemi, see on kuulunud head käekäiku kind-lustavate tavandite ja rituaalide hulka. Praegu meelelahutuslik kii-kumine oli pikka aega maagilise tähendusega taotlemaks uuel ve-getatsiooniperioodil põllukultuuride jõudsat kasvu ja saagikust, elu-jõudu inimesele ning näiteks piiratud alal Kagu-Eestis head tervistkarjale. Rituaalsel varakevadisel kiikumisel (hüppamisel, ratsuta-misel või tantsimisel) usuti olevat puhastav,tervistav,viljakust soo-dustav funktsioon paljude, sh läänemeresoome, balti, slaavi, volgarahvaste jt usundis.
*

kiikuda mulle meeldib... siiani...
korra plikastpeast lasin end suure kiigega üle rõhtasendi kiigutada...
kiljuma hakkasin...
ülevõlli õnneks ei aetud...
*
vanasti kiigutud urbepäevast jaanipäevani...
kiigeaeg saanud jaanipäevaga otsa...
*

karumõmm, 2005-07-13 14:51:41

Aga kui tulla Maslow' juurde tagasi võib väita, et meie siinsetel isakestel ja õpetajatel on probleeme - probleeme enesehinnanguga ja just seepärast üritavad nad teistele pähe soristada ja nende vaateid maarohust madalamaks tampida, et ise kaugemale paista.

Tsuktsil alaväärsuskompleks?
Miks on vaja kogu aeg kedagi solvata?
Kas tavalist juttu ajada ei võiks, ilma vastandamisteta, solvamisteta, paikapanemisteta?

No tõesti, tsukts, 2005-07-13 15:12:22

Kas sa ei saa siis hakkama ilma vastandamiste ja paikapanemisteta?

Arusaamatu, mida sa veel taotled, kui on juba kord mõista antud ( ma ei ütle paikapandud), et sina kui uskmatu kuulud

“vähemarenenud agnostikute-ateistide karja, kus võiksid leppida
“lihtsalt elu elamisega” ehk viie s-tähega tegevusega.

***