Jäljendamine õppimise meetodina

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 19 kommentaari.

andrus, 2004-12-15 09:19:19

Mnjah.

Matkimise asemel on kasutatud ka mimesise mõistet. Mimesis on karta et olulisem veel kui autor väidab. Tundub et Girardi pole ta ses osas lugenud. Jäljendav himu/iha on ta üks peamisi kontsepte. Pedagoogiline aspekt ei ole tegelt eristatav muust. Näit. joodikupoeg vihkab oma isa aga kordab ta elumustrit piinliku täpsusega.

Eeskuju/takistus suhtes on inimesed tarbimisühiskonnas mis rajatud 10nda käsu (ära himusta)rikkumisele. Kus me tahame just seda mis meie naabril (reklaamfilmis) juba olemas on.

Positiivset ja negat. mimesist võiks ju eristada. A la Kristuse jälgedes tundub Lutherile oma- ja teoõigusena ja protestantlus hülgas säärase mimesise kui liiga mehhanistliku.

Mäng on elu demoversioon ja selles on mimesis tõesti oluline. Ometi ei ole mäng tõsitegevusest viimsena eristatav.

Ah olgu.

Lõpeks viib ju just Platon 2 artikkelt hästi kokku sest tema jaoks on siinne ilm ideede ilma mimesis.

linki ka:http://theol.uibk.ac.at/cover/contagion/x1.html

Hele, 2004-12-15 10:24:19

Inimesel on mitu erinevat teadvuseseisundit. Tema eneseteadvus liigub pidevalt mööda teadvuseseisundeid, hõlmates vastava võime juures neist mitut. Viimast omadust võiks nimetada hingerikkuseks ja seda on võimalik arendada. Mõned teadvuseseisundid on ökoloogiliselt produktiivsemad ning ühiskondlikult aktsepteeritavamad. Neid teadvustatakse qualia tasandil püsivamalt ja konkreetsemalt - sarnaselt kvaliteetide kogumile, mis määratleb teadvuse jaoks taeva sinisuse, rohu rohelisuse, eestlase eestluse jms. Sellisena võib neid nimetada identiteetideks ning neid võib inimesel olla mitu. Sellist omadust nimetaksin ma vaimurikkuseks.

Saan aru, et inime võib olla näiteks Tallinna ja Tartu vahel või üldse metsa eksinud, ent kuidas saab olla samaaegselt mitmes kohas või teadvuseseisundis korraga? On küll võimalik olla teadlik teiste kohtade ja teadvuseseisundite olemasolust (vaimurikkuseks nimetatu), aga mumeelest tähendab “mitmes kohas korraga olek” hoopis seda, et seisundite kaart pole piisavalt täpne. Ega korralikku üldkehtivat teadvuseseisundite kaarti ju veel polegi valmis saadud, või siiski? Mitmesuguseid seisundite liigitusi on ju tehtud, aga praktiliseks hinge+vaimurändamiseks on need skeemid umbes sama jämmedad kui orienteerujale teadmine, et maailmas on olemas Eestimaa, Lätimaa, Venemaa ja välismaa.

helin, 2004-12-16 23:04:47

Artiliklit lugedes tuli meelde kunagi kuuldud õppimise 3 staadiumi. Matkimine, Kogemus ja Jälgimine.
Nii, et kõigepealt üritame matkida, sellest võib kasvada välja isiklik kogemus.
Ja kui ükskord tuleb piir kätta, et lihtsalt ei jõua kõike enda naha peal kogeda, suudame õppida ka läbi jälgimise, ehk siis teiste vigade

Njah, autori tekstist, 2004-12-22 05:43:48

"Haridus kultuuri funktsioonina peaks seisma hea uute kultuurikandjate adekvaatse toimimise eest maailmas. Haridust ei saa anda ega omandada. Haridus kujuneb elu jooksul inimese karakteristikuna. Inimese kujunemisel haritud, mõtlevaks olendiks on ühiskonnas mitmeid viise, nagu näiteks kodukasvatus, sotsiaalsete liidrite eeskuju, ent ka riiklikus koolivõrgus toimuv koolitus jne."

Siinkohal on autoril pisike terminoloogiline segadus: Esimese lause haridus on tõesti see õpilastele edastatavate teadmiste/oskuste õpetamise süsteem kultuuri osana.

Järgnevates lausetes on aga juttu juba haritusest elik sellest osast, mis õpetatu ilmavaatesse haridusest ja “elukoolist” lähtununa seda kujundama kohale jõudis.

Haridus ja haritus on põhimõtteliselt erinevad nähtused/mõisted, kuigi omavahel küllalt tihedasti seotud.

Jäljendamise kasutamisel peavad olema omad põhjused. Seda võib seletada empaatia mõjuga, mis sunnib olendit jäljendama talle meeldivat eeskuju.

Jäljendamisel pole minu arust empaatiaga eriti midagi pistmist, kuigi mõlemad mehhanismid kasutavad sisendina sama 5 meelega saabuvat infot. Lihtsalt matkides püütakse ise korrata seda, mida teisi väliselt tegemas nähakse. Jäljendamine on selles mõttes efektiivne meetod, et kord kogemata v taipamisest omandatud oskus levib kiiresti üle kogu populatsiooni ja põlvkonnalt põlvkonnale, tehes nende elu varasemast lihtsamaks.

Mis aga empaatiasse puutub, siis see on hoopis suutlikkus teise kehalistest ja/v verbaalsetest märkidest taibata tema sisemist emotsionaalset seisundit. See on väga oluline teada selleks, et temaga seejärel adekvaatsemalt suhelda/käituda.

Ent jäljendamisega pole sel rohkem seost kui vaid õppimise faasis teise käitumist jäljendades samalaadseid kogemusi saades ja neid omi kogemusi (+ tekkivaid emotsioone) teisel nähtud märkidega seostades oma empaatiasuutlikku tajumisvõimet kasvatada.

Küll aga saab empaatia abiga teist jälgides mõnikord juba eelnevalt hinnata, kas tasub teist jäljendama hakata v mitte. Kui ikka kõik märgid viitavad, et teise mingi tegevus tõi talle suuri kannatusi, on loomulik, et soovitakse ise neid vältida, aga seda saavad teha vaid empaatiavõimelised.

Elik tõdemuses “tark suudab ka teiste vigadest õppida” sisaldab tarkuse mõiste päris palju ka empaatiavõimelisust.

Sellised nähtused toimivad omalaadsete päästikutena, mis vallandavad ühe või teise teadvusseisundi.

Remargina: see teadvusseisund pole samalaadne sellega, mida varem harituseks /Sul haridus/ väitsid. Kui siinset saab tõesti (dünaamiliseks) teadvusseisundiks nimetada, siis haritus pole tegelikult otsene teadvusseisund, vaid hoopiski see mälust leitav infokogum, mida teadvusseisundite (mõteteks) kujundamiseks kasutatakse. Kusjuures mõtted siinkohal pole mõeldud mitte kitsa tajuteadvuse tähelepanufookusena, vaid ka alateadvuses toimuvate mentaalprotsessidena (sh. emotsioonide neuroloogiline osis).

Samas olen järeldanud, et jaotus tavaline teadvuse seisund versus muutunud teadvuseseisund on suhteliselt meelevaldne ning sõltub kultuurilistest tõekspidamistest.

Tavalist eristab muutunud teadvusseisundist see, kuivõrd palju subjektid oma ajast nendes viibivad. Tavaseisundid on reeglina sellised, mille saavutamine ja hoidmine ei nõua kuigivõrd pingutusi. Elik evolutsiooniline energia kokkuhoiu eelis ruulib. Kõik, mis aga nõuab suuremat pingutust, saab mõistlikult kesta vaid teatud (lühikese) aja, misjärel peab naasema mõnda tavaolekusse, et mitte end lootusetult välja kurnata ja jõuvarud taastada. Shamaanid ja joogadki ei saa eriseisundites olla väga kaua.

Samuti võib šamaani eneseteadvus hõlmata mitut teadvuseseisundit korraga

Teadvusseisundi def-i küsimus, mis on siinkohal lahti kirjutamata, seega vaidlusobjekt, kuidas keegi klassifitseerib.

Teadvuse seisundite muutmise tehnikate õppimisel ja kasutamisel tarvitatakse tihti ka psühhotroopseid aineid.

Pandora laegas. Mängimine tulega jne. Psühhotroopsetel ainetel on kalduvus ajukeemiat totaalselt sassi ajada ja paljude puhul neist on protsessid mingist hetkest pöördumatud. Peab eelnevalt tõsiselt kaaluma, kas saavutatav nägemus/kogemus ka tegelikult väärib seeläbi saabuvat võimalikku sandistumist ja suutmatust hiljem reaalse eluga toime tulla. Ühiskond saab üksikutel lubada nõnda teiste ülalpidamisele jääda, aga sugugi mitte paljudel. Nii et elitaarne lõbu.

Võimaliku paralleelseose tõttu tasuks uurida matkimistegevuse käigus genereeruvate närvisüsteemi impulsside jõudmist lisaks otsmikusagaratesse ja amygdala’sse motiveeriva jõuna ka nn naudingukeskusesse. Siit võime saada seletuse, miks matkimine pakub lõbu ja tekitab heaolutunde.

Nagu müstikutele kohane, on põhjus-tagajärg siin ära vahetatud. Tegelikult on seos hoopis vastupidi: kui matkitav tegevus stimuleeris tagajärjena aju heaolukeskust, siis aitab see kinnistada matkitavat tegevust automatistliku refleksina.

Matkimine ise ei tekita seda lõbu, vaid matkitav tegevus võib. Aga ei pruugi. Võib ka vastupidiselt ebameeldivust tekitada. See tähendab siis seda, et matkitava refleksoorne kinnitatus automatismi hoopis väheneb ja tulevikus hakatakse seda hoopis vältima.

Tõsi küll selle seose vastupidisuse illusiooni võib tekitada fakt, et meeldivaid tundeid tekitavatel tegevustel on tendents toimuda tihemini kui ebameeldivaid tekitavatel. Kui ikka midagi ees ei tehta, siis pole ka midagi matkida.

Siin varitseb vääramatu oht, et laps ei õpi mõtlema, vaid kiiresti ja vilunult reageerima etteantud signaalidele sekundaarsete tingitud reflekside tasemel.

See oht on siis kui korratakse paljukordselt monotoonselt üht ja sama. Nõnda kinnistub see Pavlovi refleksina. Kui aga õpetatavale edastatav varieerub, siis soodustab see mõistusega seoste otsimist. Algul pisierinevuste kaudu, hiljem vilumuse kasvades üha suuremate erinevustega, et liigne keerukus mõistmatuna kaoseks ei jääks.

Piisavalt kiire protsessi juures tekib illusioon mõtlemisest täpselt nii, nagu tekib illusioon liikuvast pildist filmilindi liikumisel kiirusega 24 kaadrit sekundis. Paraku ei ole see mõtlemine ning erakorralistes olukordades sellisest vilumusest kasu ei saa.

Põhimõtteliselt on seegi ajus samalaadne mentaalne protsess, mis pärismõtleminegi, aga alateadvusliku automatismini lihvituna tajuteadvuse tähelepanufookusest siiski väljaspoole jäänuna. Aga tajuteadvuse strateegiliselt plaanivat intellekti ongi vaja vaid ebaharilike juhtumite korral, millele alateadlikku standardrefleksi mäluriiulist veel varuks võtta pole.

Erinevate teadvusseisundite mälushoidmiseks peavad need olema stabiilsed.

Mõtled ilmselt mälu tinglikult. Mina nimetaks seda hoopis tähelepanufookuseks, kuigi kasutab ka hetkemälu abi (kuni paar sekundit). Peale selle on veel lühimälu (15÷20min) ja pärismälu (kogu ülejäänud elu).

Hetkemälu on teadvusseisunditega lahutamatult ja orgaaniliselt seotud. Teised mäluliigid on nagu panipaigad, kuhu panna ja hiljem taas sealt võttes meelde tuletada. Hetkemälu tähelepanufookus on piiratud suutlikkusega jälgida 7±2 aspekti korraga.

Rituaal on seega kõrge-malt arenenud elutegevusele midagi igiomast.

Kas ikka on? Kui rituaali piisavalt palju kordi korrata, automatiseerub see alateadvusse ning ei erine enam millegi poolest refleksist. Ja ka esialgselt võib seda sooritada teisi matkides. On hoopis midagi muud see, millist erilist tähendust sellele rituaalile juurde omistatakse.

Kunagi sai Kingoga vaieldud, et mille poolest erineb kristlik puudelõhkumine ilmalikust. See on ju umbes sama, et ma võin puid raiudes mõelda kas sellega jumala teenimisele, talvisele toasoojale v hoopiski naabrinaisele, aga puude raiumise kui tegevuse suhtes sel vahet pole.

Me ei pruugi nõustuda Damasio töödes seatud piiridega inimese mõistmisel, mis viivad meid sõnastuseni, mille järgi on inimene pelgalt bioloogiline robot.

Seda ta põhimõtteliselt on, kuigi sõna “robot” mehhaanilise lihtsakoelise automaadi tähenduses on pisut eksitav. Inimest juhtiv algoritm on sellest palju keerukam ning pealegi õppimise/õpetamise teel pidevalt pisihaaval ümberprogrammeeruv, mis teeb tema täpse (korduva) käitumise raskemini prognoositavaks. Ja seda mitteprognoositavust armastatakse nimetada vaba tahte olemasoluks.

Huh! Sai pisut pikk, kuid ehk tuli kellelgi kasuks...

Njah, andrus 15.12 09:19, 2004-12-22 06:05:16

"Pedagoogiline aspekt ei ole tegelt eristatav muust. Näit. joodikupoeg vihkab oma isa aga kordab ta elumustrit piinliku täpsusega."

Inimene pole nõnda üheselt determineeritud automaat, et kõike, mida ees näeb, nüri järjekindlusega kordab.

Lisaks sellele, et teise inimese elumustrit pole võimalik täpselt korrata (selleks peaksid sündima temaga ühel ajal ühes kohas), on võimalik ka meeleparandus. No vähemalt te kristlased ju reklaamite seda kõikjal.

Eeskuju/takistus suhtes on inimesed tarbimisühiskonnas mis rajatud 10nda käsu (ära himusta)rikkumisele.

Ära vassi! See “ära himusta” käib Piibli 10. käsus koos sõnaga “ligimese (midagi)”. Seega lihtsalt millegi himustamise patukstunnistamine on Su omalooming. Pealegi kui selle millegi (mida 10. käsk eraldi ei maini nagu koda, naine, sulane, ümmardaja jne.) eest pakud vahetuskaubana väärilist tasu kompensatsiooniks.

Iseasi muidugi, kas seda himustatavat Sul ka tegelikult vaja läheb v saad ilma hakkama...

Hele, 2004-12-22 08:41:32

Njah: Huh! Sai pisut pikk, kuid ehk tuli kellelgi kasuks...

Tuli ikka :)

et mille poolest erineb kristlik puudelõhkumine ilmalikust. See on ju umbes sama, et ma võin puid raiudes mõelda kas sellega jumala teenimisele, talvisele toasoojale v hoopiski naabrinaisele, aga puude raiumise kui tegevuse suhtes sel vahet pole.

Aga Sinu enesetunde jaoks ju on vahe. Nii puudelõhkumise kui õige mõtlemise lõppeesmärk ongi ju hea enesetunne, vähemalt te ateistid ju arvate nii. (Vrd. No vähemalt te kristlased ju reklaamite seda kõikjal .)

Psühhotroopsetel ainetel on kalduvus ajukeemiat totaalselt sassi ajada ja paljude puhul neist on protsessid mingist hetkest pöördumatud. Peab eelnevalt tõsiselt kaaluma, kas saavutatav nägemus/kogemus ka tegelikult väärib seeläbi saabuvat võimalikku sandistumist ja suutmatust hiljem reaalse eluga toime tulla. Ühiskond saab üksikutel lubada nõnda teiste ülalpidamisele jääda, aga sugugi mitte paljudel. Nii et elitaarne lõbu.

Võibolla vajab seegi õppimist. Lase oskamatta inime autorooli, teeb avarii ja leiab, et auto üks paha ja ohtlik riistapuu on ja ära keelata tuleks sellised. Muidugi tuleks enne liikurite tarvituselevõttu õppida vaimuilmas (teadvusseisundite ruumis) omil jalul ringi käima, mitte tuulipidi tilbendamma, ise evolutsiooni kingitud kummipaelaga nullpunkti küljes kinni.

andrus, 2004-12-22 08:47:11

“Eeskuju/takistus suhtes on inimesed tarbimisühiskonnas mis rajatud 10nda käsu (ära himusta)rikkumisele.”

“Ära vassi! See “ära himusta” käib Piibli 10. käsus koos sõnaga “ligimese (midagi)”. Seega lihtsalt millegi himustamise patukstunnistamine on Su omalooming. ”

Oot oot Hele mis jutt see nüüd on. Patt on see mis on käsu vastu. See on piibelis kirjas, muuseas. Nii et mitte mina siin nüüd küll miskit patuks ei tunnista.

Homo Sokrates näit ütleb et tema himustab ligimest ennast mitte tema naist. ;-9

Hele, 2004-12-22 09:48:22

Ligimese meest himustada Piibel muide ei keela :)
A muide, ma pole Njah.

andrus, 2004-12-22 10:10:07

Jah Hele aga ligimene on aint mees. Naine pole juu piibelis normatiivne inimene üldse. Kus sa peale Ülemlaulu üldse naist piibelist leiad ja seal on ta ka ära metforiseeritud.

Hele, 2004-12-22 11:08:10

Oioi theoloogikus kas mina mittenormatiivne pean nüüd püha isa ... õpetamma. Piibelis on ju naisprohveteid päris mitu ja muidu tublisid ja tarku naisi kõigile eeskujuks. Mis siis käsud kehtivad kah ainult meestele või kui naine pole normatiivne inime?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2004-12-22 17:17:50

Hele, 2004-12-22 11:08:10

Jumalasõna kirjutasid Piibliks ikka inimesed.
Ehk väärivad nad andestust,
sest on oma ajastu lapsed?

Olev:)))

andrus, 2004-12-22 17:53:13

hele

mu point jääb samaks

vaat nii

andrus, 2004-12-22 17:55:18

ligimene on see kes ligi on

ja omanikuta vara on aint väärtuseta vara

muud miskit

Njah, andrus 08:47, 2004-12-22 21:48:26

"mis jutt see nüüd on. Patt on see mis on käsu vastu. See on piibelis kirjas, muuseas. Nii et mitte mina siin nüüd küll miskit patuks ei tunnista."

Pidasin silmas just seda: “Eeskuju/takistus suhtes on inimesed tarbimisühiskonnas mis rajatud 10nda käsu (ära himusta)rikkumisele.”, et see on Sul eufemismne viis tarbimist patuks kuulutada. Seejuures Piiblit valikulise tendentsiga viidates. Seega omategevuslikult patu mõiste sisutähendust muutes.

Rääkimata sellest, et 10. käsu otsene mõte oli himustamisest kui omavolilisest võõra vara omastamistahtest, mitte väärilisest vahetuskaubast, nagu tarbimisühiskonnas see toimib. Vähemalt põhimõtteliselt.

Aga nagu keegi ütles, pole siin küsimus sugugi mitte varade ümberjaotamises põhimõtteliselt, vaid hoopis selles, et see juba mõnede taskust mööda kukkuma on hakanud. “Hapud” viinamarjad, nagu öeldakse.

PS. Muuseas kümnise kogumisega rikub kirik ise sedasama 10. käsku, sest omastab (järelikult ka himustab) koguduses olevate ligimeste omandit midagi peale sooja õhu vastu andmata...

Njah, Hele 08:41, 2004-12-22 22:44:37

"Aga Sinu enesetunde jaoks ju on vahe."

Näljase rebase eneseuhkus sai jah vähem haiget, kui kättesaamatud viinamarjad “hapuks” tunnistas, aga kõht jäi ikka heledaks.

Võibolla vajab seegi õppimist. Lase oskamatta inime autorooli, teeb avarii ja leiab, et auto üks paha ja ohtlik riistapuu on ja ära keelata tuleks sellised.

On ikka suur vahe, kas ajada sodiks auto, mille saab igal hetkel uue vastu välja vahetada v hoopis iseend. Nohjah. Eks siis vahetatakse juba Sind ennast kellegi teise vastu välja, sest ega Su varemhõivatud elunish täitmata jääda saa ja visatakse Sind kasutuna prügikasti, mille aset täidavad ühiskonnas hullumajad/hooldekodud.

Muidugi tuleks enne liikurite tarvituselevõttu õppida vaimuilmas (teadvusseisundite ruumis) omil jalul ringi käima, mitte tuulipidi tilbendamma, ise evolutsiooni kingitud kummipaelaga nullpunkti küljes kinni.

Evolutsioonil on kombeks sobimatud prügikasti (mullatoidule) visata. Nõnda et allesjäävatena sigijad on iga põlvkonna järel elukeskkonnaga üha kohastunumad. Seesama kehtib ka “vaimse” isiksuskomponendi kohta. Need nii harilikud ja mõnede jaoks hirmigavad teadvusseisundid ongi selleks sellised, et nad teevad nende kandjast jätkusuutlikumad.

Aga inimloom... ei kõlba talle see, mis tal juba pihus on. Ikka tahab ta ei vähemaks kui kõigesuutlikuks saada. Ja nähes, et oma tavaolekutega seda kuidagi ei suuda, haarab selle lootuses õlekõrrena millest tahes erinevast kinni.

Aga nagu juba öeldud, on evolutsioon, kas just optimaalseima võimaliku, aga siiski üsna sellelähedase olendi algsest ürgtoorikust välja treinud. Seega ongi tegelikult optimaalsuspunkt kuskil nullpunkti läheduses ja igal kõvemal tõukel on väga suur tõenäosus seda olekut ainult kehvemaks teha.

Droogid on nn. “vaimumaailmas” kõvad tõukajad. Reaalsustaju muutub nende mõjul ja tugevasti. Kas aga reaalsema suunas? Kas purjus inimese ettekujutus maailmast on kaine omast adekvaatsem? Ja ta nägevat “illusioonist” läbi hoopiski maailma tõelisemat olemust? V siiski ainult meelepetteid, aga neid oma taju ainueksimatuses veendunud ego-hinnangu tõttu tegelikumaks tegelikkuseks pidades.

PS Mind teeb ärevaks Su hiljutine hinnang, mis sellise personalitykiller'i nagu LSD kanepiga ohutuses ühele pulgale asetas...

rannatüdruk, andrus, 2004-12-22 23:19:47

Njah on siin võimsalt rünnanud himustamise käsku, aga Girardi, kellele viitasid, täitsa tähelepanuta jätnud. Kas see ei olnud just mittekristlik teooria või mu mälu petab mind? Ma olen jõudnud ainult mingist lühitutvustusest silmad üle lasta, aga see mimeetilise rivaliteedi teooria tundus huvipakkuv. Et inimene kipub ikka endale tahtma seda, mis teistel juba on või mida teised ka tahavad.

rannatüdruk, andrus, 2004-12-22 23:39:28

See joodik-vanemate elumustri jäljendamine võibolla ei ole kõige ilmekam näide, sest päris kõik ei järgi ja ülejäänud ei taha ka seda tunnistada.
Mulle meenuvad enam need lihtsamad näited, kus väikelapsed kisuvad kanne ära mängukaaslaste käest ning neid lelusid, mis maas vedelevad, ei taha eriti keegi. Täiskasvanul jälle peab olema samasugune või parem auto või maja, kui naabril või sõbral. Seda, et mees himustab just toda naist, keda teised ka parajasti himustavad, olen ka elus kogenud. Täiesti ilmselgelt me väärtushinnangutes jäljendame neid, kellest lugu peame ning raskestikättesaadavus tõstab ihaldatava väärtust.

Hele, 2004-12-23 09:57:43

Njah, Hele 08:41, 2004-12-22 22:44:37

Näljase rebase eneseuhkus ...

Tark inime ja nii valesti saab aru. See hapude viinamarjade jutt kehtiks siis, kui ma puudelõhkumise asemel üritaks end veenda, et külmas toas ongi tervislikum elada vms.
Hea enesetunde jaoks on õige mõtlemine sama tähtis kui õige tegutsemine. Juhtub sedagi, et inimesel vaatamata soojale toale ja piisavale ninaesisele eluisu elumõtte puudumisel otsa saab.

On ikka suur vahe, kas ajada sodiks auto, mille saab igal hetkel uue vastu välja vahetada v hoopis iseend.

Ühes autoga võib ka ennast sodiks ajada ja vaatamata sellele, et paljud nii teevad, ei keelata autosid ära. Ma pole päris kindel, et psühhedeelikume ära keelates last koos pesuveega välja ei visatud.

Aga inimloom... ei kõlba talle see, mis tal juba pihus on. Ikka tahab ta ei vähemaks kui kõigesuutlikuks saada. Ja nähes, et oma tavaolekutega seda kuidagi ei suuda, haarab selle lootuses õlekõrrena millest tahes erinevast kinni.

Aga nagu juba öeldud, on evolutsioon, kas just optimaalseima võimaliku, aga siiski üsna sellelähedase olendi algsest ürgtoorikust välja treinud.

Ju on siis mitterahuldumine pihusolevaga ja enama teadatahtmine optimumilähedase olendi loomulikuks koostisosaks. Veest välja ja puu otsast alla tulla oli ka endisest erinev ja ohtlik. Kui selline ohtlikuvõitu tendents ei annaks häid tulemusi rohkem kui halbu, siis oleks seesama evolutsioon selle tendentsi juba ammugi elimineerinud.

PS Mind teeb ärevaks Su hiljutine hinnang, mis sellise personalitykiller'i nagu LSD kanepiga ohutuses ühele pulgale asetas...

Päris nii see siiski polnud, avaldasin vaid arvamust, et neid ei peaks ära keelama. LSD on tõesti oluliselt tugevam ollus kui kanep, üldsegi mitte “just for fun”... no umbes nii nagu helikopteri juhtimine on keerulisem kui jalgrattasõit.

andrus, 2004-12-23 10:16:24

Girard on hea küll. Njha kui ütleks et ostmine on OK ja himustamine midagi hoopis muud. No need ikke ühe asja kaks külge on. Ilma himustamata ei osta ju keegi miskit.

***