Inimene keskaegse Hiina filosoofia raames

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 433 kommentaari.

PL,. Hele, 2005-01-10 16:13:34

Kuigi jääb mulle esialgu arusaamatuks tema väide, et Olemisse (transtsendentsi) saab ainult “kaduda”, “üppuda”, võttes sealt “pinnale kerkides” kaasa õndsusteadvuse, mis siis ei kao meelest ka teadliku meele tegutsedes.

Senises müstikas on ikka juttu old teadliku meele kaasa võtmisest nt süveunne.

Aga see on muidugi minu jäme lihtsustus. Uurime edasi.

Hele, 2005-01-10 16:15:35

priit kelder, 2005-01-10 13:36:20
Oi, Hele, küll sa oled kelmikas oma tehtud lihtsa-teravmeelsuses.

Ja see oli siis vastus küsimusele? Püüad mind tasapisi ära identida? :) Omadustekomplekt mul su käest suht kirju juba jah, paarikümne elu jooksul saab ehk niiviisi mõne pisema Universumi jagu kokku. Küll on tehnikad ilma loodud...

Sinu “subjektsuse hajumine”

Selle elulaheda killu autor on siiski Vastseliina Toomas. Hea kui on, kelle sõnadega rääkida.

***
1) priit kelder, 2005-01-10 13:36:20
Ei India ega hiina mõte vaja eriti läänelikku lahtiseletamist läänelikes mallides.

2) priit kelder, 2005-01-10 14:10:09
Tundmatut ehk võõrast selgitatakse aga metodoloogiliselt ikka tuntu kaudu ja sellega kõrvutades.
***

See on teema, mis mul pikalt selgitatud ühes töös, kui huvi on, anna teada.

On huvi küll ja arvan et mitte ainult mul. Ehk siis saan kuidagiviisi ka 1) ja 2) kokku klapitet. Mulle see variant 2) nagu omasem tundub, muidu nagu polegi lootust ida asjast aru saada - kui just äkilisele valgustatusele lootma ei jää.

priit kelder, 2005-01-10 16:33:24

Helele:

Tegin selle p(2) rahurikkuja jaoks ette puust ja punaseks: talle ei meeldinud mu euroopalik ekskurss. P(1) manitsusülevus peitub aga soovimatuses näha ja taas kogeda ida mõtte äralabastamist, mida nii siin kui varemalt delfiski üsna tihedalt esines. Pole mina muidugi paslik mees ütlema, mis sobib ja mis mitte, ent pooldan pieteeditunnet ja -tunnetust harjumuspäratute asjadega kokku puutudes.Ja seda sooviksin ka kaaslastele meelele panna.

andrus, 2005-01-10 18:41:41

kõige lugupidamise juures ikkagi pisut pikk

milliseid taoistlikke rituaale ka

P.K om aigapäevaelus järgib oleks kohane uudishimutseda

DiaTheo, 2005-01-10 18:47:52

Oeeeeeehhhh!!!

Kui tark, pikk ja keeeeeeeeeeeeeeruline see

Inimene keskaegse Hiina filosoofia raames

küll on. Pole lootustki läbi järada. Jääbki jälle minust mõistmata see Hiinamaa:-((

DiaTheo, 2005-01-10 19:18:20

Aga mis seal minu abitusest, kui Hegelgi arvas, et Hiina filosoofia ainult eurooplase mõistuse nüristamiseks (või mis sõna ta seal just kasutaski) hea on.

Aga ... austet autor räägib I sajandi filosoofiast, ometi on teada, et hiinlased sõna filosoofia alles XIX sajandi lõpus endale said:-))

Ja veel tahaks küsida: jutt muudkui inimesest ja inimesest, kui aga filme vanast ajast vaadata, siis jääb küll mulje, et inimese all hiinlased veel alles hiljuti meesterahvast mõistsid?

Et kuidas selline vastuolu ikkagi seletada annab - üheltpoolt kõrgeltarenenud mõtlemiskultuur ja teisalt brutaalne käitumiskultuur?

DiaTheo, 2005-01-10 19:50:16

Püüdsin interneti abiga edasi jõuda. Leidsingi lohutust:-)

Hiina filosoofia nägemuste mõistmise eelduseks on hiinlaste ellusuhtumisega identifitseerumine!

Vaatsiis! Ja ma arvasin kõikse aeg, et hoopis filosoofia määrab ellusuhtumise:-)

priit kelder, 2005-01-10 20:06:33

Dia Theo:

(1) Hegeli ignorantsus Hiina mõtte osas on üldtuntud kurbloolus. Ka suured komistavad;
(2) ma ei rääkinud I sajandi Hiina mõttest, vaid peaasjalikult neokonfutsiaanlikust mõttest, mis tekkis ja õitses Song'i dünastia ajal 10.-13. ss.;
(3) Ka budistid ei löö nurru sõna “budism” üle, kuivõrd see on valgete poolt leiutatud metatermin. Hiina filosoofiline mõte ei lahjene sellest, kui eurooplased seda arvavad või mitte “filosoofia” alla.

DiaTheo, 2005-01-10 20:54:02

Ega ma püüdnudki anda hinnangut hiina filosoofiale, ikka vaid omaenda küündimatusele, seda mõista. Müts maha nende ees, kes seda suudavad. Siiralt!

Ja selle “I sajandi jutu” taha sai naerul nägu joonistet:-))

DiaTheo, PK, 2005-01-10 21:00:38

(1) Hegeli ignorantsus Hiina mõtte osas on üldtuntud kurbloolus. Ka suured komistavad;

Minule polegi see ignorantsusena meelde jäänud, Hegelgi vihjas rohkem nagu eurooplase jäiga mõtteviisi küündimatusele hiina mõttemallidega konfronteerumisel. Võin ka eksida. Igastahes kasutasin ma Hegeli näidet enda lohutamiseks:-))

Hele, 2005-01-10 22:14:28

PL,. Hele, 2005-01-10 16:13:34

Uni ja maharishiline ühendväli on vist eri kohad.
Olemises on jah mitmeid eri paiku kus sissepääs maksab mõistuse,
sinna end uputama minnes jäetakse aru kaldapääle ootama
enamasti ootab ära ja plehku ei pista.

A TM on piiri füüsikalise ja maharishilise ühendvälja vahel nii hästi ära udutand,
et seda iial ei tea kuhu nad meid veel sujuvalt uputada võivad....

priit kelder, 2005-01-10 22:35:38

To: DiaTheo.

Ammutasin oma arvamuse Hegeli Hiina-alasest ignorantsusest tema “Filosoofia ajaloo” konspektist, kus ta iseloomustas kogu Idamaade filosoofiat kui “midagi, mis pole võimeline haarama endasse spekulatiivseid mõisteid” ning et Konfuutsius oli vaid “praktilise tarkuse jutlustaja”. Lisaksin veel, et saksa imeemes omas küllaltki piiratud teadmisi ida klassikalise filsooofia osas ning needki teadmised olid mittevähesel määral moonutatud tolle aja tõlkimise tasemest.

DiaTheo, 2005-01-10 22:51:59

Küllap see asi oligi nii, Priit, nagu sa räägid. Kust tal need Hiina-teadmised ikka võtta olidki?

Oli üldse sel hämaral ajal Euroopas Hiina filosoofia süvatundjaid?

Kui viitsid ja mõni mõte peast läbi käib, valgusta mind selle inimese-naise vahekorra küsimuses. Kui seal on üldse miskit valgustada. Mind on tõepoolest see vastuolulisus vahest lausa häirinud; aga mitte sel määral, et ise oma olematult üldplatvormilt urgitsema hakkaks.

priit kelder, 2005-01-10 23:01:39

DiaTheo - ei saanud aru su küsimusest. Mis “inimese-naise vahekorra küsimus”? Kes on inimene? Ja kes see naine seal kõrval sinu meelest? Ja mida sa mõtledc selle sulle tuska tekitava vastuolulisuse all? Ole hea ja selgita küsimusi, eks siis üritan jõudumööda sulle vastata

DiaTheo, PK, 2005-01-10 23:07:40

Nats eespool sai selliselt kirjutatud:

“Ja veel tahaks küsida: jutt artiklis muudkui inimesest ja inimesest, kui aga filme vanast ajast vaadata, siis jääb küll mulje, et inimese all hiinlased veel alles hiljuti meesterahvast mõistsid?”

Ehk nüüd sai selgemaks.

ANN, 2005-01-11 00:52:08

andrus, 2005-01-10 18:41:41

“kõige lugupidamise juures ikkagi pisut pikk

milliseid taoistlikke rituaale ka

P.K oma igapäevaelus järgib oleks kohane uudishimutseda”

natuke pikk jah ma pole saand veel kõike läbi lugeda aga aitäh! Priit Sa oled tubli kohe hiiglama tubli! ja las see Andrus õiendab pealegi ;-) tahaks talt küsida mis rituaale me metodismi usukorüfee ja kõrgkooli õppejõud ja rektor ka igapäev tarvitab, ah? ;-)

novot ei taht mitte kedagi kelle´gagi tülli ajada ausalt mitte! kui aega saan siis tulen jälle siia ja Priit õudselt vahva et Sa selle loo kirjutasid ja ma tahan ikka selle korralikult läbi lugeda ja küll ma siis Sind küsimustega piinan ka! ;)

head ööd kõigile teile!

priit kelder, 2005-01-11 07:29:02

Dia Theo'le:

Läbi filmide autentsust püüelda on tsipa kahtlane ettevõtmine, ent ma sain su küsimõttest nüüd aru küll. Samad varjatud etteheited võiksid siis kõlada ka kogu ingliskeelse sõnamaailma suhtes. Kirjutatakse “man”, mõeldamisi “inimene”. Mind see küll üldse ei häiri, sest ega erilist vahet ju polegi; kirjtuasin sellest siinamas, VIA-s" nädal aega tagasi (Salingeeri näitel).
Tõsisemat ilmet näole manades märgiksin, et ka Hiina on tundnud seda jõledat vastsündinud tütarlaste tapmise kommet. Ning ka minu poolt käsitletaval ajal oli tüdruku sündimine peresse ikkagi väga laiduväärt tegu ema poolt, siit ka ämma õelutsemised ja muu taoline. Naine saavutas sobiliku positsiooni peres üksnes poja ilmaletoomisega. Kuid ei mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi sellisest tavast. Taoismis on seevastu üsnagi tugev kreen naisesuele, naiselikkusele ,emasele ja emale, kuid vaid lihtsameelsed hiina-ullikesed lähevad selliste nähtavuste õnge. Ära sinagi...

PL, Hele, 2005-01-11 08:14:42

PL,. Hele, 2005-01-10 16:13:34

Uni ja maharishiline ühendväli on vist eri kohad.

PL: Süvauni mitte. Turya ("neljas") vedantas tähendab lihtsalt, et teadvus võetakse unenägudeta unne kaasa.

Hele: Olemises on jah mitmeid eri paiku kus sissepääs maksab mõistuse,
sinna end uputama minnes jäetakse aru kaldapääle ootama
enamasti ootab ära ja plehku ei pista.

PL: Nii ta on.

Hele: A TM on piiri füüsikalise ja maharishilise ühendvälja vahel nii hästi ära udutand,
et seda iial ei tea kuhu nad meid veel sujuvalt uputada võivad....

PL: Mujaltki see hästi teada, ainult “uppumise” viisi osas tekkis küsimus. Siin ta otsekui hälbib mõnest muust teada-tuntud müstilisest traditsioonist. Shamaan ju ka võtab teadvuse kaasa unenägudega unne (alul isiklikku, siis kollektiivsesse).

Mis viga meditsiooni “ära minestada” - süvaunes teeme seda ju niikui nii öö jooksul 3-4 korda. Tõsi, M ütleb, et me siiski mitte ei unusta seal kogetut, vaid võtame teadlikku meelde kaasa sealse õndsuskogemuse, loovuse, kooskõla loodusseadustega jms. Või on nii, et kui “pinnale kerkime”, siis tunneme, et oleme selle kaasa saanud. Ühes intervjuuts meie 10-aastaste praktikutega meenuks otsekui, et tasapisi teadvus transtsendentses puhtas Olemises siiski kosub ja ärkab (alul ta ju na nõrguke, kipub kogu aeg ära kukkuma, isegi juba unenägudega unes, mida me ju enamasti seal olles tõeluseks peame.

See vahe ikkegi on.

Tea, kas peaks uuesti üle pika aja TM-afääri sukelduma (omal ajal sai veidi üle pingutet)...

A ega M väidagi (1960ndatel vähemalt), et ühendväli olemas - ta vaid ennustab, et ükskord füüsika jõuab selleni.

tase, Padre, 2005-01-11 10:02:06

_No see on küll pika puuga lahmimine_

See on vaid viha meie kultuuri vastu.

Oleme jõudnud ateismi, ning mõningaid see ei raahulda.

tase, Kelder, 2005-01-11 10:07:01

_DiaTheo - ei saanud aru su küsimusest. Mis “inimese-naise vahekorra küsimus”?_

Nii see on, emantsipatsoon on arusaamatu.

***