Inimene keskaegse Hiina filosoofia raames
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 433 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-433]
Njah, nj 13:06, 2005-01-16 02:40:32
"kommentaariumi sukeldudes oleks võinud vähemalt artikli pealkirjagi silmata. Hiinamaalased ütlevad, et maailm liigub ja liigutab end ise."
????
Minu “Aga jutukesed vanamehest pilveserval?” oli reaktsioon Su väitele “See vast (neo)konfutsiaanlusele omane? Mujal materjalides pole sellist alluvusvahekorda märkimisvääriliseks peetud.”.
“Silme ette kerkis peategelane Notke Surmatantsust....temal vist küll pole probleemi tühja kõhu kannatamisega”
Notke “Surmatantsus” esitatud tegelaskujud pole reaalsed olendid, vaid inimfantaasia looming. Võiksid seda vahet siiski tajuda.
Kallinen: “...Kõik sõltub sisemisest tajumisviisist. Tark näeb nirvaanat selgelt elu tavalistes asjades, rumal filosoof aga milleski muus.”
Ma võin ka kõhuvalu nirvaanaks nimetada, aga mida see annaks? Ainult pidevat kingolikku üksteisest möödarääkimist.
“Ma usun, et mitte, väide pärineb õpetaja suust.”
See järeldus pidi siis ka Su õpetajal väga suurte üldistuste alusel tehtud olema, kus näiteks ette/taha, üles/alla, kaugele/lähedale jne. üheks üldistatud duaalsuspaariks loeti.
Ja ammugi ei arvestanud ta nende kuni 60 tüüppaarsuse seas Su sellise pakutud variandiga: “Sa tahad vannis mõnuleda, siis on su soov= yang ja vesi= yin”...
Njah, Hele 02:38, 2005-01-16 03:09:32
"mille pääle küsisin, et kust Sa tead, et see õige on, kas oled ise õndsust tundnud või. Sa vastasid omas lõppemattus vaidlushimus, et oled jah"
Et olen jah midagi sellekspeetava sarnast kogenud.
“Tegu on kehvalt defineeritud mõistetega, ent usun endiselt, et seal vahel tegelt pole kvanthüpet, vaid pidev üleminek (muidugi igasugu tunnuste järgi annab piiri defineerida, kui tahtmist on). On Sul vastuargumente?”
Kui on tegemist usuga, siis näitab minu kogemus sel juhul paraku argumentide vähest mõju.
Minu argument, mida olen ka juba Sulle siinsamas esitanud, et lõplikkuse ja lõpmatuse vahel eksisteerib praktikas ületamatu kuristik.
“Pisike mittelineaarne teisendus teeb lõplikust skaalast lõpmatu ja vastupidi.”
Ja siis? Kas pliiatsiga Nyquist'i diagrammil katkevuspunkti osutamine paneb selle kaudu mudeldatud reaalset süsteemi lõpmata suure sagedusega võnkuma?
Ka see Su tsitaat siin on kvantmüstika moel esitatud. Ettevaatust!
“Ja mul küll kõigist lõplikest vahedest ükskama pole.”
Antud juhul viitasin sellele, et lõpmatuse suhtes on ükskama, kas hüppan kõrgust 2m v 2km...
Hele, 2005-01-16 03:21:46
Njah, Hele 08:32, 2005-01-16 01:17:22
Aga tunduda võib kangesti tunda tahtjale mida tahes.
Pole see nii lihtne, eks proovi end tunda kasvõi ämblikuna või pingviinina, ega eriti ei õnnestu. Ainult tahtmisest ei piisa ja ma pole sugugi kindel, et kõikvõimalikke fantaasiaid kuitahes innuka ajuloputamise tulemusena üldse reaalsena tunduma panna saab. Aga teatavaid asju saab ja aju selline selektiivne “loputatavus” on juba iseenesest huvitav nähtus.
Njah, levi 14:28, 2005-01-16 03:38:20
"Igasugune kasu osundab teatud mõttekusele. Kui mõttekus puudub, alles siis saab öelda, et ka kasu puudub."
Kas Sa pole tajunud, et kasu/kahju on alati suhteline, millegi varasemaga võrreldes tulnud muutus?
Et aga kasu on ka subjektiivne, siis peab samavõrd jälgima, kelle/mille suhtes seda hinnata. Sama subjektiivne on ka elu mõttekus...
Njah, Hele 03:21, 2005-01-16 03:45:59
"Pole see nii lihtne, eks proovi end tunda kasvõi ämblikuna või pingviinina, ega eriti ei õnnestu."
Kas väitsin, et see alati kõigile “kerge” on? Minu puhul segab seda tugevalt reaalsustaju, aga hullumajad on ka Napoleone ja Jumalaid täis...
Njah, Hele 14:38, 2005-01-16 03:57:30
"Selles point ongi, et kas õndsusega nii hästi ära harjuda saab, et sealtkõrvalt elutarvilikud toimetused ära teha - mis tähendaks, et on võimalik pidevalt õndsuses elada, nagu nj kõrgemate maailmade kohta jutustas."
Siin see konks ongi, et inimlooma on evolutsioon selliseks treinud, et kõik olekud, mida õndsuselaadseks peetakse, on tema tegutsemist pärssivad. Kui Sul on ikka väga hea olla, siis pole Sust enam igal pool täiel rinnal elajat.
Inimest paneb põhimõtteliselt liigutama vaid see, et midagi on puudu. Olgu selleks siis mistahes vajadus. Kui on aga midagi puudu, siis vist ikka õndsust veel pole...
Njah, levi 15:17, 2005-01-16 04:12:12
"ma ei usu, et inimene saaks teisele inimesele valmisteadmist sisse anda."
Kas käisid ise Kuu tagakülge vaatamas v andis selle olemasolu teadmise Sulle õpetaja? Milleks siis hulka aastaid koolipinki nühkida, kui sellest vähimatki kasu õppimisel polevat?
Njah, levi 16:07, 2005-01-16 04:25:08
"Leian, et on teatud religioossete tõdede mõistmiseks ei ole küsimuse MIKS? üldsegi halb."
Religioonid tekivadki sellest, et miskipärast ei taluta olukorda, kus mõnedele küsimustele ei osata adekvaatselt vastata ning seetõttu mõeldaksegi oma fantaasia hetkesuutlikkuse piires välja lookesed vanameestest pilveserval jne.
See, et küsimustele seletavaid vastuseid välja mõelda saab, ei tähenda veel, et need vastused ka kõik õiged on...
Du Fu, 2005-01-16 07:21:42
Ega need rängad veretõved esimeseks haiguseks ole ja lilledest ning liblikatest johtu. Selline haigus reedab enamasti juba varajasemat rasket nõjatumist lääne meditsiinile ja sõgedalt kuulekat tableti neelamist.
Ja tõsi ka on, et Hiina meditsiiniga on kergem kokku puutuda Helsingis või Londonis, kui Pekingis. Kommunistid vihkavad ja kardavad ilmutuslikku meditsiini kogu hingest ning pöörduvad selle poole ainult viimases hädas. Viimati sundis tarku kolkaküladest üles otsima SARS.
Ja kes teab, mis oleks juhtunud, kui Hiina targad poleks SARSile piiri pannud. Praegugi sosistatakse haiglate tagatubades haigusest, mis tappis ainult arste.
levi, tase, 2005-01-16 10:22:13
Njah, levi 14:28, 2005-01-16 03:38:20
_Kas Sa pole tajunud, et kasu/kahju on alati suhteline, millegi varasemaga võrreldes tulnud muutus?_
Ikka olen. Ega sa ometi mõtle tõsiselt, et ma mõtlen, et minu konkreetne kasu on sinu või kellegi teise kasu? Või millest üldse su selline küsimus?
Samas on kindel, et on olemas ka üldistus, mille tagajärjel saab öelda, et miski on ja mida antud konkreetsel juhul nimetatakse kasuks - olgu see siis kellele mis tahes. Just seda silmas pidasingi.
_Sama subjektiivne on ka elu mõttekus..._
Kahtlemata. Jällegi tekib küsimus, millest sinu selline kahtlus, et see nii olla ei võiks.
Kuid-kuid, elu mõttekuse sisu võib inimesel muutuda. Isiklikult ei pea õigeks, kui inimene peab tõsiselt õigeks enesetappu või olematust ja selle tagajärjel hakkab arvama, et millelgi ei ole tähtsust. Tegemist on lihtsalt ajutise meeleseisundiga, mis SAAB muutuda. Samas on selline muutus elada soovimise näol täiesti normaalne. Olen seda elus piisavalt näinud. Pärast mõtleb inimene, et vaata, mis mõtted ja tõekspidamised mul olid... Hästi, et oma mõtete kohaselt ei talitanud, sest tegelikult oma sisemuses (varjates) ma tahtsin elada....
Elu saab olla kas mõttekas või mõttetu, kuid viimane viitab kahtlemata teatud haigestumisele...
levi, Njah, 2005-01-16 10:23:51
Vabandust, 2 eelmist olid mõeldud ikka vastuseks <i>Njahile</b>. A võib ka tasele, vahet põle.
;-))
levi, Njah, 2005-01-16 10:36:01
"ma ei usu, et inimene saaks teisele inimesele valmisteadmist sisse anda."
_Kas käisid ise Kuu tagakülge vaatamas v andis selle olemasolu teadmise Sulle õpetaja? Milleks siis hulka aastaid koolipinki nühkida, kui sellest vähimatki kasu õppimisel polevat?_
Kahtlemata on sul õigus.
Kuid miks siis tekib inimesel pärast kooliskäimist see MIKS? (küsimuste esitamise) seisund.
levi, Njah, 2005-01-16 10:51:12
_Religioonid tekivadki sellest, et miskipärast ei taluta olukorda, kus mõnedele küsimustele ei osata adekvaatselt vastata ning seetõttu mõeldaksegi oma fantaasia hetkesuutlikkuse piires välja lookesed vanameestest pilveserval jne._
See on sinu usk, et see nii on.
Lookesed vanameestest ei ole mitte lihtsalt jutt, vaid osa kunagisi inimesi nägid just nii. Olen ka ise ühe tädikese rääkinud, kes on sedaviisi näinud. Ainult et jutt ei käi vanamehest, kes istuns pilvel vaid vaatas ühel või teisel moel talle vastu temast kõrgemal.
Kas oled teadlik, miks kunagised inimesed nägid konkreetselt vanameest ja miks osa ei näinud ning miks tänapäeval üha vähem selliseid näinud inimesi esineb. Miks inimesed nägid ka suuri konni deemonitena või kuradit sabaga jne.? Miks on näiteks Neitsi Maarja mustanahalistele musta nahaga, valgetle valge nahaga, erinevate nägudega jne?
See, et küsimustele seletavaid vastuseid välja mõelda saab, ei tähenda veel, et need vastused ka kõik õiged on...
Kahtlemata, kuid sinu eeldus, nagu religioosne inimene mõtleks teisiti kui mitteregiligioosne inimene, on väär.
levi, Njah, 2005-01-16 11:08:23
tase: “Sest selline loomus on talle kasulikuks osutunud.”
levi: “Kellele ja mis ajast kasulikuks ostunud?”
Njah:_Eks ikka selle loomuse kandjale endale ja selle kujunemise ajast alates..._
Kuigi jah on võimalik abstraheerides vaadelda eraldivõetuna ka loomust, kuid mitte nii, et selle tagajärjel toimuks eraldamine loomuseks ja selle kandjaks. Inimene ei kanna loomust vaid ta ise ongi see, mis tema inimloomust peegeldab. MIks? Sellepärast, et inimene on inimene.
levi, tase, 2005-01-16 12:04:44
_ära demagoogiliselt jäta kõrvale argumente mis sulle ei sobi._
Demagoogiliselt ei ole võimalik kõrvale jätta. Demagoogia on tõe moonutamine ja selle tagajärg. Samas meenub mulle, et sa ise alustasid demagoogiaga, väites lõppkokkuvõttes seda, et inimesele on kasulik liigi säilimine, kuid mõte puudub. See ongi demagoogia, sest ei põhine reaalsetele vaatlusandmetele vaid mingil sedasorti uskumusel, mis eirab neid vaatlusandmeid, mis tänu inimloomusele on kõigi jaoks ühesugused.
Hele, 2005-01-16 12:22:25
Njah, Hele 09:30, 2005-01-16 01:37:55
Süsteemi alamsüsteem ei saa kunagi areneda suuremaks/võimsamaks (v samaseks) kui terve süsteem ise. Senikaua kui nj olemine ei sisalda kõike minu olemist, pole ta “Ühega” samane.
Sa oled minu ja nj usud segi ajanud. Ega nj propageerinudki Ühega samastumist, vaid pidevat õndsust kõrgemates maailmades, mille suunas inimesel töö ja vaeva tulemusena kasvada ja areneda võimalik olevat.
Kõrgematest maailmadest ja nende asukatest ei tea ma miskit ja ei oska ka miskit uskuda. Küll usun Ühe äratundmisesse. Ühega samane on ainult Üks ise, meie aga oleme tillukesed osakesed Ühest, kes meis ennast erineval määral ja eri viisidel ära tunneb. Tema jaoks väga mittetäielikult, aga meie jaoks mõnikord nii, et küll on ja ülegi jääb.
levi, 2005-01-16 12:59:33
priit kelder, 2005-01-15 08:14:48
_Tänahommikune Njah:_
_Vee kuumus POLE TUNNE, kulla noorik! LPigem ikka aine kvalitiivne seisund teatud hetkel; objektiivne ja mõõdetav._
tsukts, 2005-01-15 10:09:20
_Tee teaduslik eksperiment._
_Osta kodutarvete poest termomeeter, võta neli ämbrit, kalla ühte vesi, mille temperatuur on 50°C, teise vesi temperatuuriga 5°C, kolmandasse ja neljandasse vesi, temperatuuriga 25°C.
Seo oma silmad kinni ja pista üks käsi esimesse ja teine teise ämbrisse ning hoia neid seal paar minutit. Siis võta nad väla ja pista üks käsi kolmandasse ja teine neljandasse ämbrisse...
Mida sa tunned?_
Kahtlemata on teil mõlemal õigus, kuid üks ütleb lihtsalt üht ja teine teist.
Kuid tundmuste osas meenub, et SEE, mille tagajärjel tekib tundmus on seotud Seadusega, millest inimene üle ei saa. Seega muutub tundmus lõpuks ikkagi samaks, milleks ta konkreetse inimese suhtes muutuma peab. Tundmus on vajalik ja tal elu alahoidmise mõte elik eesmärk. Seda on võimalik katsetada täpselt sama 4 ämbriga näite varal. Küsimus on vaid ‘viitajas’, kui inimese keha (olgu kehaosaks käsi) on mõjutatud teatud ‘resonantstemperatuuuriga’ teises ämbris oleva vee ‘resonantstemperatuuri’ suhtes. Loodud seadustest, mille piires inimene on määratud toimima ja mille piires on võimalik võimekuse suurendamine, üle ei hüppa.
Kui siduda silmad kinni, panna käsi +4 veesse, hoida seda seal kuni enam ei tunne, et vesi on külm ja siis panna +80-sse, siis teatud viitaja möödudes hakkab inimene tundma, et see vesi on kuum. Küsimus ei ole ju ainult ämbrites asuvas vees ja muutuvates tunnetes vaid tunnetest, mis annavad katsejatele Seaduse abil märku inimelu piiridest, elu säilitamise eesmärgist ja mõistlikkusest.
levi, tase, 2005-01-16 13:07:02
_Mõnel on ka külma, ning mõned on näljas._
_Kui see sind peaks segadusse ajama, siis lisan, et inimesed pole kloonid._
Mõlemad on sinu väited, mistõttu ei ole õige teha nende alusel järeldusi minu teadmiste, arusaamiste ja uskumuse kohta.
Samas ei aja mind segadusse, kui mõnel on külm või nälg. Kui ma tunnen mõne konkreetse inimese pärast kurbust ja kui ta tahab abi, siis ma mõtleksin küll kuidas teda omal parimal moel aidata.
Inimesed ei ole tõesti kloonid, kuid kui inimene on sündinud siia ilma kloonimise tagajärjel, siis on ta kahtlemata inimene mitte kloon.
Vot sellised mõtted.
levi, tase, 2005-01-16 13:17:46
_Reaalse igapäevase eluga seostub mustmiljon asja, kuid jällegi mida need siia puutuvad._
Just need puutuvadki siia, sest mida kaugemale eralduda meeltega tajutavast maailmast ja tegeleda üha enam üksnes oma mõtetega, seda enam kaotatakse reaalsusega side.
Õnnetunde kogemiseks ei pea olema haritud ja tark.
_Jutt ei käi siiski sinu üüri maksmisest või elumõttest._
Loomulikult mitte, et mitte ainult minu omast. Samas ma ei rääkinudki ainult enda omast vaid tõin üldistusi. Sina aga ootasid hekte, mil seda enda kohta rääkima hakkasid.
tase, kaak, 2005-01-15 16:51:24
_Nii see on, eurod ja dollarid teevad Hiinas imet.
Muuseas, on ka USA haiglates väga meeldiv suhtumine, sest ma olen siiski maksev klient._
Mul ei ole sest midagi, sest pean seda täiesti normaalseks, isegi soovitavaks. See on isegi huvitav, kuidas keegi on ja elab. Loomulikult aga siis, kui ei blufita ja ei kasutata seda pärast kurjasti ära.
Hele, 2005-01-16 02:39:35
Njah, Hele 11:13, 2005-01-16 01:58:19
“õndsad on vaimust vaesed” viitasin ilmselt tsitaadile Piiblis
jajah, mille pääle küsisin, et kust Sa tead, et see õige on, kas oled ise õndsust tundnud või. Sa vastasid omas lõppemattus vaidlushimus, et oled jah, mida ma tõsiselt võtsin ja sellele näitele edasist “propagandat” üles ehitama asusin. Ju Sa ise tead, kuidas see lugu tegelt oli. Kui praegu ettegi ei tule, ju siis polnud väga oluline sündmus.
ja õndsusel ning õndsuselaadsusel on piisavalt suur vahe sees, et neid üheks ja samaks pidada.
Tegu on kehvalt defineeritud mõistetega, ent usun endiselt, et seal vahel tegelt pole kvanthüpet, vaid pidev üleminek (muidugi igasugu tunnuste järgi annab piiri defineerida, kui tahtmist on). On Sul vastuargumente?
Aga ükskama, kaugele ulatuma juhtuvad, lõpmatusse siiski mitte.
Pisike mittelineaarne teisendus teeb lõplikust skaalast lõpmatu ja vastupidi. Ja mul küll kõigist lõplikest vahedest ükskama pole.