Ihust ja Verest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1169 kommentaari.

Heelium, v.l., 2005-10-22 22:16:01

Kaak ilmselt arvaks, et dalai laama ei täida protseduurireegleid :)

33338, 2005-10-22 22:16:41

samuti ej saa vastandada RAHVAST ja RIIKKI, kuna esimene on tejse kuj MAA ja RAHHVA osa. vastandada saab rahvast ja valitsust ja riigikogu, nejttki vajd séoses vxjmukorraldusega.

v.l., 2005-10-22 22:17:45

Rituaalidest selline mõtteavaldus:
http://dwij.org/forum/cerritomni/cerritomni.html

Heelium, 33338, 2005-10-22 22:19:01

selles viga onngi. sest esineda saab RAHHVA, mitte RIIGInimel.

Ei, selles ei ole viga. Näiteks riigikogu liige esineb siiski kõige otsesemalt riigikogu, kaudsemalt kõikvõimalike valitsusasutuste ja enda, aga juba väga kaudselt rahva nimel — ja viimane on tihtipeale küsitav. Näiteks poliitik, kes ei täida oma valimislubadusi, ehkki pole mingeid otseseid ja põhimõttelisi muutusi eeldustes (nagu näiteks tuumasõja puhul oleks loomulik, et ükski poliitik neid ei täida) — kui me mõistame ühtemoodi, mis on millegi nimel tegutsemine, siis see poliitik ei tegutse ju rahva nimel? De jure ehk küll, aga mulle on de facto väited alati rohkem meeldinud :)

Heelium, 33338, 2005-10-22 22:25:02

Riik on mitmetähenduslik. Riik kui instants ei ole rahvas+maa. Ja ilmselgelt on riik pigemini instants, sest kui ei ole instantsi, siis ei ole riiki — muidu saaks ma soomet ja rootsit näiteks ühe riigina võtta, sest rahvas ja maa on olemas. Ja konkreetselt vastanduses riik-rahvas omab riik selgelt teist tähendust. Võib-olla mitte entsüklopeedilist, aga samas on see väljendus piisavalt levinud, et ma arvan, et selle kasutamine minu poolt on levinud :)

Aga kui sa mulle parema sõna välja pakud, mis tähendaks ametlikus eesti keeles täpselt sama asja, mille kohta ma “riik” ütlen (ja mitte ainult riigikogu-valitsus, vaid ka kõikvõimalikud muud riigiasutused).

Ma arvan, et lühidefinitsioonina võin öelda “riik kui instants”. Nagu näiteks võin vaadelda inimest “inimene kui ökosüsteemi osa”, mis annab sellele sõnale teise tähenduse, kui vaateviis “inimene kui vaim ja keha”. Ja sõna “riik” puhul osutasin sellele kasutusele enda arvates läbi vastanduse küllalt selgelt — ehkki näiteks teadusliku töö puhul vajaks see selgemat definitsiooni.

Heelium, 2005-10-22 22:33:46

eelmises kommentaaris “lubatud” peaks olema teisel korral, mitte 2*"levinud" :)

v.l., 2005-10-22 22:39:41

riik kui institutsioon

http://www.brainydictionary.com/words/in/institution179314.html

33338, 2005-10-22 22:57:24

"riikk kujj inst"a.ntts ejj ole rahvas+maa"

riikk kujj INST"A.NTTS on välljamxéldis. sest sellist asutist lihhtsalt pole olemas. on vxjjmurid (üksi vxj mittmekesi, mis tahes nimeall), nende kässkude/s'äädustetäjttjad ja rahvas (keda sunnitakkse nende kässkudejärrgi vxjjmuritele álluma).
pea meeles et valitsus pole kunagi riikk. samuti polld riikk Lu"ii ehhki ta ise ennast riigiks pidas.
kuj kellestki räägid, sis ära kutsu teda eksitava varjunimega, üttle otse.

33338, 2005-10-22 22:59:33

ja ärgä pugege v'xxrsxnadevarrju mille tähändusi te isegi ej suuda lahhtimxtestada. eputamiseasemel rääkkige eesti keeles ja nimetage assju nende xjjgete nimedega.

head ööd, kallid lapsed, 2005-10-22 23:53:06

Sun is creeping down
Behind the hill
Everything is calm
Everything is still

So baby close your eyes
And rest your weary mind
Let me hold you close I’ll sing you this lullaby

Let your worries go
You fall asleep
Think of nothing more
Memories will keep

Your dreams will turn to gold
And you will waken fine
Then you’ll hold a smile all day from this lullaby

Maybe somewhere in the silence
You will wake and you’re alone
Just call out and I’ll be there

Even when I’m gone
Each day will end
So I’ll say ‘goodnight’
'Til we meet again

Now baby close your eyes
And rest your weary mind
I’ll let you know the joy you bring
You this lullaby

Heelium, 33338, 2005-10-22 23:56:34

Las siis ütleb, institutsioon ...instantsiks programmeerimises kutsutakse klassi instantsi, st. klass defineerib objektitüübi ja instants on juhitav nii, nagu klass ta määratleb. Sestap selline sõna :)

Määratle mulle materiaalne kausaalsetele sidemetele alluv objekt “rahvas ja maa”? See tähendab lihtsalt seda, et riigi klass peaks sisaldama objekte “rahvas” ja “maa” ja ainult neist koosnema. Riigil on ka “hümn”, “seadusandlus” jne... — need kaks sisaldavad väga palju objekte. Riigil on ka “ajalugu”, mille jooksul riigi piirid muutuvad ja elanikud vahetuvad — mistõttu ei saa riiki maa ja rahva kaudu defineerima. Lõpuks jääb riik mõtteliseks objektiks, mille kätte koondub maa ja ümber rahvas.

Ti, 2005-10-23 02:31:50

*
Aastaid tagasi lugesin Umberto Eco “Roosi nime”, mis nüüd seoses Päevalehe kampaaniga on taas päevakorrale tõusnud.

Lugesin hullult ‘sisse’, kohe alguses..
On novembrilõpp.
Pärast mitmenädalast rännakut mägedes on noviits William ja tema õpetaja jõudnud mäejalamile, kus asub klooster.
Nad on läbikülmunud, näljased, väsinud..
Aga kloostris koheldakse kõiki külalisi ülima lugupidamisega. Williamile antakse oma kong, kuhu on laotatud värsked õled ja mungad toovad veini, juustu, oliive, leiba ja maitsvaid rosinad.

Tundsin seda lugedes: milline õndsus! Pärast pikki vintsutusi. Ja kohe seejärel- ma tahan kaa proovida, mismoodi selline kombinatsioon maitseb. Kõik peale oliivide oli hetkel olemas. Rosinaid oli kaa, aga neid ma ei tahtnud. Jäid: leib-juust-vein.. ja see maitses hästi! :))
Isegi nii hästi, et pärast seda tuleb vahel vastupandamatu tahtmine endale just sellist kombinatsiooni lubada.

Nädala alguses tulid sõbrad Kreeta-reisilt ja tõid külakostiks pudeli kohalikku punast veini, karbitäie soolvees feta juustu, musti oliive ja mitu kobarat kuldkollaseid magusaid viinamarju. Nagu oleksid teadnud mu veidrast maitsest..

Nüüd naksin siin tasakesi ja loen ‘ihust ja verest’. Ja kuigi ma neile maiustele traditsioonilist religioosset tähendust ei omista, tähendavad nad minu jaoks siiski omal kombel midagi erilist..

/Ooh, jama.. tunnen ennast praegu sama ebalevalt nagu toomas oma bussi-roosipärja-kommide pärast, aga olgu.. Saadan siiski ära- seltsiks toomase omale.. :))

toomas, 2005-10-23 06:25:42

Ti jutu peale alustan seda pühapäeva...

...hoopis sellega, et loen ühe roosipärja...

Pühendan selle via-le.

ILUSAT PÜHAPÄEVAALGUST KÕIGILE!

33338, 2005-10-23 06:41:06

Éelium,
pea meeles, nüüd ja tulevikus:
s'äädusi vxtab estis vasstu mitte RIIKK, vajd RIIGIKOGU;
nendeabil korraldab rahhva elu mitte RIIKK, vajd VALITSUS, kohapääl VALLA vxj LINAVALITSUS.
nii on lood Eestis. mujal vxjjb riigikogu asemel ólla mxni muu asutis, ka ajnult ükks tegelane. ja tema vxj nendekässkä viivad éllu samuti vahelülid, mis täjdavad valitsuse ülesanndejd. ka sääl ej tee midagi riikk.
RIIKK onn ajnult piiratud MÁA (ala), millel elavad inimesed, mida selle piiratuse ning rakendatavate eriréeglitetxttu kutsutakkse RAHHVAKS.
nii saamegi rääkki riigist ajnult sellesmxttes, eristades ühht kinndlal máa°alalelavat rahvast tejsest. múudeljuhhtudel, kujj on juba tegiad, käjjb jutt juba kindlatest osadest.
kuj sa ka siin ülal asendad http://www.via.ee/___ asendad : vxj . mxne ,-ga, sis síia sa ej jxua. sest sa ej nimeta assja nii nagu ta tegelikult onn.

33338, 2005-10-23 06:43:43

estis —> Eestis
LINAVALITSUS —> LINNAVALITSUS
MÁA —> MAA
asendad sattus kaa topelt.
visst olen vel unine. aga täna najstesse minek, vaja.

toomas, Heelium, Numbrimees, 2005-10-23 07:21:16

Riik on jah pigem institutsioon-instants kui ‘rahvas pluss maa’.

‘Rahvas pluss maa’ annab mitmeid ruumis kattuvaid võimalusi, mis riigi puhul on tegelikult välistatud (riikide piirid jooksevad reaalmaailmas kindlalt mingist kohast).

Noh näiteks et eestlased peavad üldjuhul eesti rahvast seotuks Eestiga, aga Eesti venelased kui vene rahva osa võivad sama maad pidada hoopis Venemaa osaks.

Eesti riik on aga sellest hoolimata olemas, kuidas venelased Eesti osas maad ja rahvast tõlgendavad.

toomas, 2005-10-23 07:28:34

Kas pole <b>ohvri</b< osas nii, et ohverdamise osas on toimunud totaalne pööre:

varem toodi ohver headusele - Jumalale,

nüüd tuuakse ohver kurjusele - Veronika kuritegevusele, Diana kurjale ajakirjandusele, New Orleansi asukat tumedatele loodusjõududele

?

toomas, 2005-10-23 07:29:00

Kas pole ohvri osas nii, et ohverdamise osas on toimunud totaalne pööre:

varem toodi ohver headusele - Jumalale,

nüüd tuuakse ohver kurjusele - Veronika kuritegevusele, Diana kurjale ajakirjandusele, New Orleansi asukat tumedatele loodusjõududele

?

toomas, rannatüdruk, 2005-10-23 07:34:07

Ma lugesin seda maride pööramise juttu. Mind huvitab, mis tundeid see Sinus tekitab. Seni oled seisnud maride kultuuri ja keele säilimise eest. Aga ka õigeusk on Sulle ilmselt südamelähedane. Kas nende pöördumine on Sinu arvates õige tegu?

Vaat see maride asi ongi nüüd selline olukord, mille puhul ei saa ütelda üheselt, kumb variant on hea, nii et tuleb lihtsalt leppida tõsiasjaga, et maailmas on olukordi, mis tekitavad frustratsiooni ja seeläbi isiklikku kannatamist.

Sõnaga: sellest näiteks leian tuge arusaamisele, et kurjuse olemasolu maailmas on objektiivne tõsiasi ning et kurjus ei ole relatiivne asi.

(Muide täpselt sama dilemma on mul ka näiteks Aleksander Nevski katedraaliga Toompeal.)

toomas, v.l., 2005-10-23 07:35:51

v.l., 2005-10-22 22:17:45
Rituaalidest selline mõtteavaldus:
http://dwij.org/forum/cerritomni/cerritomni.html

Mõnus tekst lugeda!
Kas Sa ise oled samal seisukohal?

***