Ihust ja Verest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1169 kommentaari.

toomas, 2005-10-22 13:09:22

DiaTheo, ma arvan, et võiksid ehk proovida meie mõistmiseks verd-veini ja ihu-leiba preestri käes, seejärel altaril ja lõpuks meie sees mõista selles mõttes abstraktsemalt, et niiöelda “veini ja leiba teineteisest lahus ei hoia, vaid näed neid ühe ja sama asjana”. See oleks justkui üldistav mõttetehe, mis annab võimaluse näha juhuslike aktsidentside taga üldistust, mida taotletakse.

Noh et padurealistlikult väljendatuna on vein ja leib lisaks Jumala verele ja ihule ka näiteks tema lümf. :))) (Sorri selle näite absurdsuse eest!)

toomas, 2005-10-22 13:13:23

“Kummaline. See kuju peaks ju olema rohkem Jeesus Kristus kui see tegelik Jeesus Kristus seal Isa Vello käes. Mnjah. Veider.”

Mul tekkis see mõte kummastustundest sellest, mil määral meie usu järgi võivad vahetult tajutavad asjad olla näivillusoorsed (Jeesuse skulptuur) ja mittemeelelised asjad vastupidi tegelikud.

toomas, 2005-10-22 13:13:55

Aga nüüd minagi missale - sõprade juurde külla.
Tsäuki!

Me usume, 2005-10-22 16:07:03

Me usume, et Kristuse ihu ja veri on armulaual tõeliselt kohal, seda jagatakse ja võetakse vastu leiva ja veini kujul. Sel teel saame osa ristilöödud ja ülestõusnud Kristuse ihust ja verest, tema kaudu antakse andeks meie patud ja meile langevad osaks tema kannatusest tulenevad muud hüved. Armulaua pühitsemine ei ole lihtsalt möödunud sündmuse või selle tähenduse meenutamine, vaid see on kiriku mõjus kuulutus Jumala suurtest tegudest. Kuigi me ei ole suutelised pakkuma Jumalale väärilist ohvrit, seob Kristus meid endaga tema eneseohverduses Isale, mis on üks ja ainus, täiuslik ja küllaldane ohver meie kõigi eest. Armulaual toimib Jumal ise, andes elu Kristuse ihule ja uuendades iga osavõtjat. Armulauda pühitsedes on kirik taasloodud, leiab kosutust ja jõudu usus ning lootuses, igapäevases tunnistamises ja teenimises. Siin saame juba aimduse Jumalariigi igavesest rõõmust.
Me usume, et kõik kiriku liikmed on kutsutud osalema tema apostlikus missioonis. Kõik ristitud saavad seega Püha Vaimu käest mitmesuguseid ande ja ameteid. Neid kutsutakse pakkuma iseennast kui “elavat ohvriandi” ja paluma kiriku eest ning maailma lunastamise eest. See on kogu Jumala rahva korporatiivne preesterkond ja üleskutse ametiks ja teenimiseks. (1Pe 2:5).

muusa, kaak, 2005-10-22 16:29:09

Omapärane mõisklus sul ohvri teemal. Tõesti omapärane! Mõtlesin sellest kohe hea tükk aega.

Kas ei tule see ohvrimõiste segadus meie eesti keele vaesusest?
Sest praegu kanname me ohvri mõiste alla kõik loodusjõudude või vägivalla tagajärjel elu, tervise või vara kaotanud inimesed (ka loomad).
Ohver, ohverdus eeldaks aga nagu vabatahtlikku loobumist millestki kallist millegi veel kallima nimel.
Äkki peaks siin olema kaks erinevat sõna?
Aga äkki ongi mõnes keeles nende mõistete tähistamiseks erinevad sõnad?

33338, 2005-10-22 17:32:16

ohhvrejd on vaja - mujdu pole kedagi ülesriputada ega taganutta. ohhvrid teenivad eduméelset ühiskonnda. nagu näjttas Küllivihjatud SáarPolli küsitluski.

33338, 2005-10-22 17:57:48

vajjm:
vajmustama = vajmuks muuttma
vajmustuma = vajmuks muuttuma
aga mikks pole tähändusi mxéldud sxnadele vajjmama, vajjmuma?

Hele, 33338, 2005-10-22 18:00:41

"vaimlema" on natuke kasutusel

kaak, 2005-10-22 18:17:48

Ohver, ohverdus eeldaks aga nagu vabatahtlikku loobumist millestki kallist millegi veel kallima nimel.

Või et muusa on seda meelt, et ohver peab olema 1)vabatahtlik ja...2)kallis

Mitmetes paganlikes uskumustes ohverdati tihti väike laps, mis oli ka kõige kallim, mida sootsiumil pakkuda oli.

Vabatahtlikkusest oli siin ilmselt aga raske rääkida...pigem oli ikka motivatsiooniks hirm.

Kas ka Jumal tundis hirmu, et ohverdas oma poja?
Ohverdas kalli...veelgi kallima nimel?

Huvitav, mis oli see veel kallim?

Või lähtus Jumal mingitest...meile mõistmatutest altruistlikest kaalutlustest?

Mis see võis küll olla?

Piiblist olen aru saanud, et Jumal ohverdas kõige kallima, mis tal oli.

Pidi muusa järgi olema siiski midagi veel kallimat, mille nimel ohverdati kallis.

Näen siin päris sügavat loogikavastasust...ka lihtsalt vastuolu.

Egas ainult kirikus ohverdamisest räägita.

Olid ju ka Matrossov ja Kozmodemjanskaja, kes ohverdasid (ok., andsid/annetasid) elu helgema tuleviku ja kõigi õuele ruttava õnne eest.

Nii kasutatakse ka juhuslikku traagikat ja hiljem heegeldatakse selle ümber loominguline kookon, millele massid halleluuja karjuvad.
Nii kiputakse tegema ka selle õnnetu kuuli saanud tüdrukuga.

Usk tuleb hiljem...peaasi, et oleks ilus kookon.

Ohverdasime ju ka meie...meile kõigile kalli Kingo.

Meile kõigile kalli Kingo ohverdasime me millegi veel kallima nimel...ja seda vabatahtlikult.

Nagu on kombeks öelda meie armsal muusal.

rannatüdruk, 2005-10-22 18:27:45

kaak koob siin uut usku?

rannatüdruk, toomas, 2005-10-22 18:30:17

Ma lugesin seda maride pööramise juttu. Mind huvitab, mis tundeid see Sinus tekitab. Seni oled seisnud maride kultuuri ja keele säilimise eest. Aga ka õigeusk on Sulle ilmselt südamelähedane. Kas nende pöördumine on Sinu arvates õige tegu?

kaak, 2005-10-22 18:54:49

kaak koob siin uut usku?

Teil kõigil ju oma usk, mida te siin agressiivselt kaitsete.

Miks ei võiks minul oma usk olla?

Eks ma siis koongi oma igioma kookoni.

Siis võin olla kindel, et see usk on just minu jaoks, rahuldab minu kõige fantaasiarikkamadki unelmad ja vajadused.

Pole ka teistel asja minu usuga.

rannatüdruk, 2005-10-22 18:57:27

kaagi ohverdamisnäited on head. Kui ohver on see, kes tuuakse ohvriks teiste rahu ja õnne nimel, siis on keeleline segadus küll. Sel juhul on ohver nii too paganlikus uskumuses ohvriks toodav süütu laps kui ka isoleeritav või hukatav kurjategija. Tähendab ohver on kurjategija, mitte kuriteo ohver.

muusa, kaak, 2005-10-22 19:03:44

Pikemaks pole aega, olen tööl.

Mida annaks/ohverdaks ema oma lapse nimel?
Või kas sinu meelest siis ohvri mõiste vabatahtliku loobumisena on üldse mõttetu?

Heelium, 2005-10-22 19:04:29

Tähendab ohver on kurjategija, mitte kuriteo ohver.

Eeldusel, et nt. röövel on väga õnnelik selle üle, et ta röövitava maha lööb vms. ;) Mulle tundub, et kurjategija ohverdab üldiselt päris palju — iseasi, kas tema väärtushinnangud (siin: mida mille nimel ohverdada) on päris paigas. Nii omandab sõna jälle ühe tähenduse, kui sedapidi vaadata :)

muusa, Muusale, 2005-10-22 16:53:09, 2005-10-22 19:05:30

Annetumine?
Kas see vorm ei eelda iseenda või osakest iseendast andmist?
Ma ei saa ju ‘annetuda’ oma vara.

33338, 2005-10-22 19:07:35

xjjge,
vajjmlema = natike vajmuna tejjsi irmutama.

Heelium, 2005-10-22 19:08:17

Et siis:

Küsimus kurjategija puhul — kas kallis ohverdatakse veel kallima eest.

Küsimus vana hõimu vereohvri puhul — kas sellise ohvri puhul üldse midagi vastu saab reaalselt.

Muud on siis kurjategija ohverdamine rahu nimel, inimese elulised valikud ...ohvrite ühiskondliku aksepteerimise puhul on loomulik vaadelda ka asja, mille nimel ohver tehti, kasulikkuse liiki — kas üldkasulik või üksikule kasulik. Ühiskond eelistab loomulikult seda, mis on silmnähtavalt ja märgataval määral üldkasulik (et siis nagu — ühiskond ajab omakasu taga selles mõttes).

33338, 2005-10-22 19:09:57

mis te vajjdlete, asi on nii:
annetama = tejsele midagi anndma, nt sigaretti;
annetuma = ennast kellelegi anndma, näjttäks sujtsetamiseks.
kuj méeldetuleb, sis ükks tunttud tegelane samuti annetas kiriku uksel surrmaminejatele sigare.tte, kujd nende púudumisel oleks ta vxjjnd selleks ka ennast annda ehk annetuda.

kaak, 2005-10-22 19:11:42

Jeesus Kristus oligi kurjategija tolleaegsete seaduste järgi.
Võib isegi öelda, et Kristuse üle kohtumõistmisel oli tegemist protsessiga, mis vastas täielikult tolle aja protseduurireeglitele.
Polnud tegu mingite troikade omavoliga.

Rahvamassidele ei erinenud ta teistest sama saatust jagavatest kurjategijatest.

Võimalik, et temas tunti suuremat ohtu kui tavaliste mõrtsukate puhul.

Nimelt oli ta juurutamas uut ideoloogiat.
Sellesse suhtutakse aga alati kartusega.

Nagu ka vahet tehti Gulagi laagrites.

***