Ihust ja Verest
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 1169 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1140] [1141-1160] [1161-1169]
Uuk, v.l., 2005-10-19 15:17:05
(...viskab ikka üle küll, kui pead järgima 35000 pühaku tähtpäevi ning keegi ei taha enam tööd teha)
Keegi ei ei pea järgima. A need kes järgivad leiavad sellest tavaliselt tööindu.
Uuk, v.l., 2005-10-19 15:18:44
sa vist mõistad pühasid a´la naistepäev
v.l., 2005-10-19 15:20:04
Ega kristlik vagakirjandus pole kaugeltki kogu kirja pandu. Ei hakka seda paar aastat tagasi loetud allikat nüüd uuesti üles otsima. Inernetis peaks see allikas igatahes ära toodud olema.
DiaTheo, 2005-10-19 15:20:24
Selle Konstantinusega olete aktsendi valele täpile nihutanud. See polegi tähtis, kas ja millal ta kristlaseks pööras. Tähtis on see, milliselt baasilt ta kristlust formuleerima asus.
Uuk, 2005-10-19 15:22:56
Tähtis on see, milliselt baasilt ta kristlust formuleerima asus.
Ja see sõltub ajalookirjutaja maitsest ehk ideoloogiast.
andrus, 2005-10-19 15:25:56
inimeseöömise motiiv on muidugi seotud ohvriga keda ju söödi
Jeesus kui offer annab end süüa - aga juba läbi semiootilise märgi - mitte otseselt
sest ta kuulub Jumalale olles tervikoffer
süüoffer
kui pole transsubstantatasiooni siis me ei söö teda vaid märkki
kui on siis teda
kui ohvrit pole jääb vaid usu eetiline sisu
offri eetiline sisu ütleks kui täna
anna annastki süüa et peatada vägivalla nõiutud ringi
peata nakkus enda kohalt
ära otsi järgmist ohvrit süüd endalt delegeerides
vaid hakka varmalt ise selleks kelleks sind tehakse
nii võ?
liha lihaks ja vein veinist ütlin ma selles mõttes et tänases lihakultuuris pole enam tarvidust liha muuks nimetada
kui lihaks
homerit tsiteerides - mulle meeldivad kõik lihatükid meie kultuurisupis
Uuk, v.l., 2005-10-19 15:27:26
Ei hakka seda paar aastat tagasi loetud allikat nüüd uuesti üles otsima.
Ega ma lootnudki et hakkad. Kus sa sellega.
Sai ju öeldud, et loe rohkem ehk ära parem loe üldse. Vahet pole.
...
A internetist “faktiteadmiste” otsimise jätan küll sinu hoolde. Anna ikka teada, kui mõni uus teadmamees miskit tõsikindlat väidab.
v.l., 2005-10-19 15:28:43
Uuk, v.l., 2005-10-19 15:18:44
Eelpool tõin ära, miks Constantinusel oli vaja ristiusku kui ühtse impeeriumi religiooni loomist.Impeeriumis oli tema valtsemisajal 35 tuhat ametlikku usupühakut ja 180 päeva aastas ametlikke usupühi. (Mithra kultuse kui sel ajal Rooma impeeriumis kõige enam praktiseeritud religiooni rituaalides osalesid ainult mehed, valdavalt sõjamehed)
Uuk, v.l., 2005-10-19 15:31:40
ahah
andrus, 2005-10-19 15:33:47
kas jeesus kui viimane offer või offri lõpp
ise ta ütles et peab oma inge lunaks andma paljude eest
nii et ikkagi mõtles ta nii
andrus, 2005-10-19 15:34:58
lunastust pole ilma offrita olemas
pole võimalik
Uuk, v.l., 2005-10-19 15:35:20
Huvitav milliseid ratsionaliseeringuid tulevased ajalookirjutajad me viiatsemise kohta üles leiavad.
Ilmselt nii, et jutustame, kuna aega raisates kogume raha.
andrus, 2005-10-19 15:38:25
offer viitab omakorda moraalsele raamatupidamisele elik sellele et on teatud vastavus ja vahendusväärtus eetilistel ja mitteeetlistelt tegudel
et peab kehtima moraalne deebet kreedit
ja see kehtib isegi siis kui meie seda jälgida ei suuda ega oska
v.l., 2005-10-19 15:40:55
A internetist “faktiteadmiste” otsimise jätan küll sinu hoolde
Mis sa tahad väita, et kui internetis kirja pandu on konkreetne tsitaat koos konkreetsele allikale täpsete viidetega, siis see on ikkagi jama, sest et ta pole mustvalgel papüürus su nina all? (muidugi ei eita ma, et ka igasugu jama annab üles panna siia - eriti ilma viideteta. ning teine asi - kui palju üldse ühte või teist kirjalikku allikat ikka usaldada saab - see võltsimine oli ennemuiste samuti moes - ikka kirjutati lugusid endale ja valitsejale meelepäraselt ringi)
toomas, 2005-10-19 15:41:12
eks ohverdame siis ennast Jeesuse ohvriga kaasa
katkestame vägivalla ahela
toetame selles üksteist
puhastame veidi maailma
andrus, 2005-10-19 15:41:15
Jeesus nägi end kui lunastajat kindel see
nagu aabrahami ja iisaki loos
v.l., 2005-10-19 15:42:47
andrus, 2005-10-19 15:33:47
Olid sa juures, kui ta nii ütles?
v.l., 2005-10-19 15:51:50
Jeesus kui lunastaja.
Üks grupp internetis sügavalt asjade üle diskuteerivaid persoone väidavad järgmist:
Jeesuse (juutidel Joshua) algkujuks paevad nad Tutanhamonit, kes hukati oma isa (Akhenaten, piibli Mooses algkuju) õela preestri käsul kui isa usust taganeja. Tema hukkamist käsitleti kui ohverdust et lunastada hukka läinud inimsugu. Seda motiivi kandis endas edasi hiljem juutideks kujunenud rahvakild ja Herodese (kes pidas end Saalomoni e. AmenhotepIII kordustrükiks) ajal püüti seda lugu uuesti mahamängida.
(Kes teab, kes teab? )
Uuk, Andrus, 2005-10-19 15:53:13
Niiet ohver on ikkagi kese? Aa ja Oo nidesus? Et ilma ei saa mitte?
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1140] [1141-1160] [1161-1169]
toomas, DiaTheo, 2005-10-19 15:17:00
Selles on Sul õigus, et ma väljendit “Meie Issanda Jeesuse Kristuse ihu söömine ja vere joomine” liialt palju ja liialt shokeerivalt olen korranud.