Identiteedikriisist veelkord

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 586 kommentaari.

toomas, 2005-09-15 10:17:31

Täna hommikul õppisin Numbrimehe osutatud keelelingilt selgeks lätikeelse AveMaria.
See on palju parem, “pöörduvam”, kui meie
eesti oma...

Esi sveicinaata, Marija,
Tu, zheelastiibas pilna -
- Ole tervitatud, Maarja,
Sina, täis armu...

Lugesin seda nagu väike laps,
puterdades kui läksin Lasnamäest
Maarjamäele alla.

Oli väga mõjus.

Memoriaali jõudes
tuli järsku üks tugev vihmasagar.

Vist Püha Vaim sigitas minus midagi,
selline äratundmine oli.

toomas, 2005-09-15 10:19:31

sealsamast lehelt võrukeelne Paternoster:
http://www.christusrex.org/www1/pater/JPN-eesti-voru.html

toomas, 2005-09-15 10:31:18

Jeesuse emakeelne meieisapalve on kah ilus:
http://www.christusrex.org/www1/pater/images/aramaic1-l.jpg

toomas, 2005-09-15 11:29:31

Birzhai järv.

Sõuame järvele.

SULPSTI!

Vajume põhja.

Ema!

toomas, 2005-09-15 11:31:12

Meemele alt Skaistkalne koha pealt
murrame tagasi kodu poole.

Venelased on vanad Zemgale suurtalud
totaalselt ära lagastanud.

Fuuuu!

toomas, 2005-09-15 11:34:55

Edasi ei pääse.

Pöörame ringi ja lähme läbi Leedu tagasi Preisimaa poole.

KalininGRAD!

Jantarj!

-Eto suvenirj iz Kaliningrada.

Annan selle oma arstile,
näitamaks, kuidas võbelen
alateadvuse mudavoolu ja
teadvuse õrna tulukese piiril
nagu see laevuke
sellel alusel
sellest merevaigust.

toomas, 2005-09-15 11:51:12

Õigus!

Kaunase linnamägi!

Suur mudamaadlus Meelaku ja Laari vahel,
susi mind söögu.

Seal otsustati Preisimaa saatus.

Edita, kes uppus koos minuga Birzhai järve...
/Umbes 1995. Ma kirjutasin parajasti vabadele assotsiatsioonidele tuginedes paberile oma mõttelist teekonda Tallinnast Kaliningradi, NSVL piiri suunas, ja olin Lätist jõudnud Leetu, kirjutasin paberile Edita, Birzhai suve kaaslase nime... JA TÄPSELT SEL HETKEL KUI Edita nimi sai mu näppudest pastapliiatsi vahendusel paberile... tuli teade: “Toomas, Sulle on telegramm!” - Edita on Kaunases autoõnnetuses surma saanud!/...

Edita uppus koos minuga. Jah, nii oli. Ma ei julend varem asja nii mõelda...

Edita oli sel suvel nagu ema: õpetas mulle sõnahaaval leedu keelt nagu väikelapsele: see on MAJA. see on TEE. see on PÄIKE.

Kord läksime Birzhai järvele paadiga sõudma. Keset järve ta järsku ütles: “Tomai, a mis saab, kui midagi juhtub!” Ma olin krampis, ütlesin: “Ei juhtu midagi!”.

Tegelt justnimelt juhtus. Ma ainult ei julgenud sellele mõelda.

No vatt.

Mudamaadlus Kaunase linnamäel lõppes nii, et nii Meelak kui Laar /ROPENDUS/ ja kuningaks sai hoopis

Saulius Suur, Edita mees.

Las see Päiksekuningas pealegi valitse selles imaginaarses Leedu-Vene-Poola suurriigis.

SULPSTI!

Hüppasin tagurpidi Birzhai järvest välja.

Tagasi Jelgavasse.

“Lai dziivo Jelgavas antra vidusskola!”

Elagu Eesti-Läti sõprus.

Elagu Maarjamaa.

Elagu Avemaria läti keeles.

Elagu tänane hommik Lasnamäelt Maarjamäele laskumisega.

Elagu just nüüd ja praegu.

SULPSTI!

b-b, 2005-09-15 11:53:33

Kuna te aegsasti midagi selle vastu ette ei võtnud, tabas teid kohutav loodusõnnetus: b-b pilk sattus siinsele artiklile-kirjatööle. Lugesin siis läbi ja kommentaarid ka ja lugesin veel teist kordki läbi. Nojah - identiteedikriis, ahah, öhöh.

Ah vaat siis mille all me kannatame. See on siis järelikult ysna uus kannatus lisaks, mu meelest mingist identideedist ja temaga seonduvast kriisist hakati pajatama vist kuskil 80. lõpul v 90. alul (parandage mind, kui valesti mäletan). Tundsin tollal ka yht professorit, kes oli alati hädas selle sõna õigekirjaga.. Varem see mõiste ‘identiteet’ oli meie mail suhteliselt võõras ja ennekuulmatu. Nüüd siis veel yks kriis lisaks, millega võidelda, sihuke tore interdistsiplinaarne-atraktiivne kriis suisa :)
Ja kas saab ka nii võtta, et osake meie sygavamast identiteedist on permanente selle samase identiteedi kriis?

Vaat ei tea, näedsa siis.. Aga ma mõtlen järele :)

b-b, 2005-09-15 11:56:04

Näpukas: loe ‘permanentne’
Vbndst!

Jung, 2005-09-15 12:01:42

Ma pöörasin tohutut tähelepanu sellele, et iga üksikut pilti, iga elementi mõista, ja niivõrd, kui see üldse oli võimalik, mingil ratsionaalsel alusel korrastada, ning mis kõige olulisem - realiseerida. Just see jäetakse enamasti tegemata. Me lubame endil nende piltide üle mõelda, mõnikord imetledagi, kuid mitte rohkemat. Ei võeta vaevaks neid pilte mõista, rääkimata siis eetiliste järelduste tegemisest. Sellega maname me esile alateadvuse negatiivsed mõjud.

Samamoodi langevad tõsise eksituse ohvriks need, kes arvavad, et on küllaldane, et neid kujutisi teatud määral seletada, ja et see seletus sisaldab juba nende mõistmist. Sest see, kes ei vaatle seda teadmist kui eetilist kohustust, satub võimuprintsiibi ohvriks, mis võib viia destruktiivsete tagajärgedeni, kahjustades mitte ainult teisi, vaid ka teadjat ennast. Alateadvuse pildid panevad inimesele tõsise vastutuse. Selle mittemõistmine, nii nagu eetilisest kohustusest kõrvalekalduminegi, röövib olemiselt terviklikkuse ja mõistab mõnegi individuaalse elu mööduma valesti ja killustunult.

EA, reps pannile, 2005-09-15 12:36:49

repslusest

Kirjutasin siin eespool: reps ahju, aga meie hea perenaine vist kustutas selle ära. Kui ma nüüd kirjutaks: reps pannile! siis on vist sündsam?

Meie enesetsensuur ongi repslus, just selle pärast hakkas reps Venemaal oma kodumaad laimama. Sissejuurdunud hirm suure võimu ees paneb inimese rääkima seda, mida talt oodatakse. Pärast inimene ise ka imestab, miks just seda pidi ütlema.

Reps pääses sedakord ahjust, kuid pannile läheb ta ikka! Või vähemalt potti:)

EA, 2005-09-15 12:43:55

Jung
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-171]
toomas, 2005-09-15 10:17:31

Täna hommikul õppisin Numbrimehe osutatud keelelingilt selgeks lätikeelse AveMaria.
See on palju parem, “pöörduvam”, kui meie
eesti oma...

Esi sveicinaata, Marija,
Tu, zheelastiibas pilna -
- Ole tervitatud, Maarja,
Sina, täis armu...

Lugesin seda nagu väike laps,
puterdades kui läksin Lasnamäest
Maarjamäele alla.

Oli väga mõjus.

Memoriaali jõudes
tuli järsku üks tugev vihmasagar.

Vist Püha Vaim sigitas minus midagi,
selline äratundmine oli.
toomas, 2005-09-15 10:19:31

sealsamast lehelt võrukeelne Paternoster:
http://www.christusrex.org/www1/pater/JPN-eesti-voru.html
toomas, 2005-09-15 10:31:18

Jeesuse emakeelne meieisapalve on kah ilus:
http://www.christusrex.org/www1/pater/images/aramaic1-l.jpg
toomas, 2005-09-15 11:29:31

Birzhai järv.

Sõuame järvele.

SULPSTI!

Vajume põhja.

Ema!
toomas, 2005-09-15 11:31:12

Meemele alt Skaistkalne koha pealt
murrame tagasi kodu poole.

Venelased on vanad Zemgale suurtalud
totaalselt ära lagastanud.

Fuuuu!
toomas, 2005-09-15 11:34:55

Edasi ei pääse.

Pöörame ringi ja lähme läbi Leedu tagasi Preisimaa poole.

KalininGRAD!

Jantarj!

-Eto suvenirj iz Kaliningrada.

Annan selle oma arstile,
näitamaks, kuidas võbelen
alateadvuse mudavoolu ja
teadvuse õrna tulukese piiril
nagu see laevuke
sellel alusel
sellest merevaigust.
toomas, 2005-09-15 11:51:12

Õigus!

Kaunase linnamägi!

Suur mudamaadlus Meelaku ja Laari vahel,
susi mind söögu.

Seal otsustati Preisimaa saatus.

Edita, kes uppus koos minuga Birzhai järve...
/Umbes 1995. Ma kirjutasin parajasti vabadele assotsiatsioonidele tuginedes paberile oma mõttelist teekonda Tallinnast Kaliningradi, NSVL piiri suunas, ja olin Lätist jõudnud Leetu, kirjutasin paberile Edita, Birzhai suve kaaslase nime... JA TÄPSELT SEL HETKEL KUI Edita nimi sai mu näppudest pastapliiatsi vahendusel paberile... tuli teade: “Toomas, Sulle on telegramm!” - Edita on Kaunases autoõnnetuses surma saanud!/...

Edita uppus koos minuga. Jah, nii oli. Ma ei julend varem asja nii mõelda...

Edita oli sel suvel nagu ema: õpetas mulle sõnahaaval leedu keelt nagu väikelapsele: see on MAJA. see on TEE. see on PÄIKE.

Kord läksime Birzhai järvele paadiga sõudma. Keset järve ta järsku ütles: “Tomai, a mis saab, kui midagi juhtub!” Ma olin krampis, ütlesin: “Ei juhtu midagi!”.

Tegelt justnimelt juhtus. Ma ainult ei julgenud sellele mõelda.

No vatt.

Mudamaadlus Kaunase linnamäel lõppes nii, et nii Meelak kui Laar /ROPENDUS/ ja kuningaks sai hoopis

Saulius Suur, Edita mees.

Las see Päiksekuningas pealegi valitse selles imaginaarses Leedu-Vene-Poola suurriigis.

SULPSTI!

Hüppasin tagurpidi Birzhai järvest välja.

Tagasi Jelgavasse.

“Lai dziivo Jelgavas antra vidusskola!”

Elagu Eesti-Läti sõprus.

Elagu Maarjamaa.

Elagu Avemaria läti keeles.

Elagu tänane hommik Lasnamäelt Maarjamäele laskumisega.

Elagu just nüüd ja praegu.

SULPSTI!
b-b, 2005-09-15 11:53:33

Kuna te aegsasti midagi selle vastu ette ei võtnud, tabas teid kohutav loodusõnnetus: b-b pilk sattus siinsele artiklile-kirjatööle. Lugesin siis läbi ja kommentaarid ka ja lugesin veel teist kordki läbi. Nojah - identiteedikriis, ahah, öhöh.

Ah vaat siis mille all me kannatame. See on siis järelikult ysna uus kannatus lisaks, mu meelest mingist identideedist ja temaga seonduvast kriisist hakati pajatama vist kuskil 80. lõpul v 90. alul (parandage mind, kui valesti mäletan). Tundsin tollal ka yht professorit, kes oli alati hädas selle sõna õigekirjaga.. Varem see mõiste ‘identiteet’ oli meie mail suhteliselt võõras ja ennekuulmatu. Nüüd siis veel yks kriis lisaks, millega võidelda, sihuke tore interdistsiplinaarne-atraktiivne kriis suisa :)
Ja kas saab ka nii võtta, et osake meie sygavamast identiteedist on permanente selle samase identiteedi kriis?

Vaat ei tea, näedsa siis.. Aga ma mõtlen järele :)
b-b, 2005-09-15 11:56:04

Näpukas: loe ‘permanentne’
Vbndst!
Jung, 2005-09-15 12:01:42

Ma pöörasin tohutut tähelepanu sellele, et iga üksikut pilti, iga elementi mõista, ja niivõrd, kui see üldse oli võimalik, mingil ratsionaalsel alusel korrastada, ning mis kõige olulisem - realiseerida. Just see jäetakse enamasti tegemata.

***

Mida mõtleb Jung realiseerimise all?
Piisab kui inimene mõistab, et need mõtted ja pildid on meelepetted ja need lakkavad olemast. Neid ei ole mingit vajadust teostada.
Kõik motiivid ja põhjused mingiks tegevuseks või eesmärgiks on inimese enda loodud.

Meel tuleb puhastada igasugustest piltidest, nii headest kui halbadest.

EA, 2005-09-15 12:54:32

Eelnev oligi piltide ehk mõtete jada - meele vool. Jung soovitab seda korrastada ja realiseerida. Kahtlen, kas see on võimalik päriselt. Sest meel ise ongi see korrastamatu rahutus. Meelepetetest on võimalik vabaneda, need vaid täielikult lõpetades, kui nähakse nende ebatõelist olemust - meel ületatakse.

Meel jääb igavesti patravaks ahviks. Kui see ahv siduda mõtluse köiega posti külge, siis väga pika aja jooksul annab see ahv järgi.

b-b, spetsiaalselt EA-le, 2005-09-15 12:59:15

reps potti
ja pott ahju
ja ega meil pole
miskist kahju
ja ahi lõhki
ja kuhi katki
ja ega meil pole
hullematki ja
reps ahjust välja
ja iga päev saab nalja

/allikas: mari rahvalaulust

EA, 2005-09-15 13:07:11

b-b
:)))

reps taldrikule
taldrik kaussi
kauss potti
pott pannile
pann ahju
ahi lõhki
vaevast lahti

/mari rahvalaulu teisend/

Mooz, 2005-09-15 13:31:31

Millal see kommunistlik jama ükskord lõpeb?

Meelepetetest on võimalik vabaneda, need vaid täielikult lõpetades, kui nähakse nende ebatõelist olemust - meel ületatakse.

Ise küsisid, ise vastasid.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-09-15 13:33:13

Hää b-b, 2005-09-15 11:53:33 :)

Artikli pealkiri räägib ikka “vanast heast:)” ISIKSUSTE KRIISIST...ja ei millestki muust.

Olev:)

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-09-15 13:40:28

Ja sisu on nagu külmutusvagunid, mis veduri järgi haagitud on...RONG. Aga kuhu
see rong sõitma peaks...vaat sellest mitte sõnagi.

Kas jälle KÜLMALE MAALE???

Olev

EA, 2005-09-15 14:04:28

olev

Igasugune kujutlus liikumisest ja eesmärgist on meelepete.

Aga kui rääkida rongist, siis kord jõuab rong kohale, viimasesse jaama. Inimene astub rõõmsalt maha - ta on koju jõudnud:)

EA, 2005-09-15 14:11:07

Mooz, 2005-09-15 13:31:31

Millal see kommunistlik jama ükskord lõpeb?

Meelepetetest on võimalik vabaneda, need vaid täielikult lõpetades, kui nähakse nende ebatõelist olemust - meel ületatakse.

Ise küsisid, ise vastasid.
* * *

Loodan, et see kommunism nii kaua küll ei kesta, oh õudust! Inimkond tervikuna ei vabane meelepetetest vist kunagi.

***