Via.ee

33338, 2005-09-11 09:46:29

paneb imestama et jahutakkse IDENTITÈEDIST, selle kaottusest ja ottsmisest aga ned ottsiad ej taha arusáada et nad ise on selle rahhvustunnde ävitajad. kasutatakse v'xxrsxnu, mille tähändusigi ej teatta, samuti lajjalivallguvajd ja vigasejd mxjsstejd. et saakks aga kogu sxnastiku kusskile ümmberkirjutada, rahhvustunne on viimasejärguline.

DiaTheo, 33338, 2005-09-11 21:09:29

Küll sina võid olla kriitiline võõrsõnade kasutamise suhtes. Õigus sul ses osas muidugi on, aga kõigest mingi hõreda protsendi jagu. Ülejäänu on sul pelgas poos. On ju võõrsõnad kenasti raamatutessegi, leksikonideks nimetatakse neid raamatuid, kogutud. Ja ikka nendesamade eesti rahvusest inimeste poolt. Mis nad siis on, need leksikoni koostajad ja kasutajad? Puha antieestlased? Kamm ooon, 33338:-))

Katsu ometi vahet teha, kas võõrsõnu kasutatakse eesmärgina omaette või mugavusest, isegi täpsuse huvides. Oleme ju sinuga koos delfi usukerades küll ja küll kohanud esseesid, kus üks keeruline võõrsõna ajas teist ja kolmandat rariteeti taga. Ja kogu aur lastigi selle peale välja ning nimetati metafüüsikaks:-))

Käesolevas artiklis mina küll ei märganud taotluslikku võõrsõnade kasutamist, igatahes ei tasuks seda autorile seitse korda ette heita. Ja mis vilusoofia see ikka olekski, kui võõrsõnu poleks kasutatud. Nii võiksin isegi mina vilusoofiks akata, kui maakeelne vilusoofia lubatud oleks:-)

Punkt sellele teemale, minu poolt.

Aga nüüd sinust endast. Vaata milline bujään (mida see iganes ka ei tähendaks:-) sa ise oled. Pole sinu pudikeele kohta raamatuid välja antud, pole sul koolkonda ega pole sul järgijaid ega miskit. Aga muudkui ajad oma joru! Esindad eestlust, tõestades liigne kord, et eestlane on tõepoolest üks äärmuslikult isepäine olend?

33338, 2005-09-11 21:43:43

jutt pole v'xxrsxna KASUTAMISEST kusskil millegi väljändamiseks (kuj púudub omasxna), vajd just nimelt v'xxrapärasustele álluvusest, miss on vasstava mxtteviisi aluseks. Tanel on noor ju.nsu, alles xpib rahvast pettma, aga ta POLE enam vajmult eesstlane! ta ej nää vaévagi et kasutada oma mxtete väljändamiseks EESTI keeltt. pigem mängib ta omasugustele kosmopol"iittidele (siin alvas tähänduses), mitte eesstlastele.
kuj me elame pidevalt öhes kohas, sis päävast p'ääva tojjmuvajd muuttusi mejje eluruumis me ej märkkagi. kuj külastame pärast vaheaéga tuttavat, kess on vahepääl oma toa ümmberkujundand, saab mejje sillm uue löögi ja tajppame ka oma elamist vxrrdlevalt kaéda. keelekasutamises on tojjmund midagi sarnast. üle°éelmise sajandi eestiméelsus on tasapisi ehk märkkamatult välljasurrd, vxjmutseb uus koogutamine. kuj mxni üksik nääppki midagi värsskält, sis tambivad raugaméelsed ta kohe lajjaks. sest ta irrdub allist massist ega taha ülejäänutega vale jallgamárssi.

mis puuttub aga minu PUDI"kéelde", sis kirjaviis on vajd vahend keele edastamiseks kirjas. nagu sinul labidas augukaévamiseks. öhele méeldib kínniojjda púuvarrest, tejsele rauast.
ja keeleliselt suudan mina kajttsta igat oma tähhtä, sina ajnult lärrmad “oma” vigase kirjaviisi xjkksusest. aga see on juba MEJJE mxtteviisi vahe.

DiaTheo, 2005-09-11 22:48:08

Hmmm?

jutt pole v'xxrsxna KASUTAMISEST ... /21:43/

vrs.

kasutatakse v'xxrsxnu ... /09:46/

********

mis puuttub aga minu PUDI"kéelde", sis kirjaviis on vajd vahend keele edastamiseks kirjas. nagu sinul labidas augukaévamiseks.

Mis puutub aga võõrsõnade kasutamisse, siis sõnad on ainult vahendid mõtete väljendamiseks kõnes ja kirjas. Nagu sinule labidas haua kinniajamiseks. Ühele meeldib selle juures leelotada, teisele menuetti ümiseda:-)

***********

ja keeleliselt suudan mina kajttsta igat oma tähhtä ...

Nagu iga kassapidaja suudab kaitsta igat senti, mis ta valesti tagasi andis:-))

sina ajnult lärrmad “oma” vigase kirjaviisi xjkksusest. aga see on juba MEJJE mxtteviisi vahe.

Mõtteviiside, mõtteviiside ...

Tõepoolest. Nii see on. Minu mõtteviis ei luba mul pidada oma seisukohta ainuõigeks, kui kõik teised kooris teisiti arvavad.

NB! “Oma” kirjaviisi “õigsusest” ei “lärma” ma kunagi. Mina olen sedavõrd vilets “keelemees”, et ...

“Lärman” ma aga sinu kirjapildi vääraklikkusest, ja seda ainult nendel juhtudel, kui sina võtad nõuks teistele keelekasutuses etteheiteid teha, mis pole minu meelest põhjendatud. Pindpalksuse sündroomile juhin tähelepanu, juunõu. Sa pole seda pisimomenti mu “lärmamistega” seoses märganud? Muidu nii tähelepanelik jun.su:-)

Aga et sa minu meelest tore jun.su oled, seda sa oled ikka märganud, eksju:-))

33338, 2005-09-12 06:46:21

eks ela sis oma arrvamusejärrgi ja kirjuta 23 tähäasemel sadu kaélamääritud “mxjsstemärkkä”.

DiaTheo, 2005-09-12 11:02:54

33338, 2005-09-12 06:46:21

eks ela siis oma arvamuse järgi ja kirjuta 23 tähe asemel ...

ja

“mxjsstemärkkä”; “kaélamääritud"

Järjekordne näide 33338 poolt põetavast pindpalksuse sündroomist. Ei ole meie tähestiku 23 tähe hulgas selliseid ”märkkäsitt" kasutusel, nagu “x" ja ”é". Ka selliseid tähti mitte.

33338, 2005-09-12 13:44:37

ejj ole txessti. x'ga onn asi lihhtne, asendan sellega oma náabrimehe õ. on küll ümmargune ja eristub ö'st aga erapooletultvxttes minnd ejj äjri x, sest minujaokks pole seda iksina olemaski.
aga á é í ó ú ‘x ’ä ‘ö ’ü väljändavad tóoni. esiviisikule saab ´ p'äälä sokutada, ülejäänutele mitte. ja 1'silbilistes on too.n nagun"ii olemas, eristust pole vajagi.

DiaTheo, 2005-09-12 15:19:35

Ja nüüd illustreerib 33338, kuidas valskuse pealt tabatud kassapidaja oskab kenasti “põhjendada” igat oma valesti tagastatud (l: tagastamata jäänud) senti:-))))

<b>ejj ole txessti. x'ga onn asi lihhtne</i>

Mis sest, et lihtne! (Ka võõrsõnade kasutamine on lihtne, mugav ja tihtipeale otstarbekaski.) Aga sa ju tegid sedasama, mida sa mulle ette heidad. Pindpalksus, ei muud. Kompromissitu bujäänitsemisega koosesinemise tõttu eriti raske ja rariteetne meditsiinilise sündroomi akuutne kaasus:-))

33338, 2005-09-12 15:51:03

on sull alles keel. kinndlassti sxlmes.

DiaTheo, 2005-09-12 18:50:43

on sull alles keel. kinndlassti sxlmes.

Nagu oleksin sellele vastanud juba, aga mida pole, seda pole. Ega ometi tsensuur tegutsenud:-)

Aga pole viga, kordan sama mõtet, vaatan, kas jääb püsima:-)

Ei ole sõlmes, laksutab hoopis, heameelest, et sai Numbrimeest tulemuslikult narritud:-))

33338, 2005-09-12 19:35:36

siis on vaésemehe rxxm ka arusáadav.

33338, 2005-09-13 06:58:44

siin saate ühht naljakat vastustlugeda:
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-4-1-12-05.html
erilist tähälepanu pöörakse punktile 8.

33338, 2005-09-13 06:59:22

pöörakse —> pöörake

Maila, 2005-09-13 07:45:39

Täna Päevalehes ka artikkel poliitilise kultuuri(tuse) teemal: http://www.epl.ee/artikkel_300515.html

33338, 2005-09-13 08:26:31

olen ju korrduvalt jahund et mejje s'äädusanndlus on äka ja xjjgusametnikud kuritegelikud tajjnapääd. s'äädustesättäd on nii ümmargused et kogu vxjjm on sahkerdajatekääs.

priit kelder, 2005-09-13 09:26:19

Ma oletan ja usun, et maailma progressiivne eestlaskond asub lugupeetud Dia Theo ja numbrineiukese keelevaidluses üheselt Dia Theo poolele ja ühineb tema murelikkusega eesti keele solkimise üle, mida siin nii kaua numbrilaps on edevalt demonstreerinud. Võib muidugi mõista eneseupitamist, alaväärsuskompleksi ja muud säärast kentsakat selle väärastunud keelekasutuse tõukejõuna, ent ometigi, leian, vajab me eesti keel ja siinsed pruukijad kaitset numbrietendaja keelereostuse vastu. Või tuleks kohale kutsuda Keskkonnaministeerium, sest numbriline on siin hullemini läbustanud eesti keele keskkonnas kui mõni prügi mahalaotaja kultuurpargis.
Soovitus numbrile: saa jagu oma alaväärsustundest ning õpi eesti keel ära. Keskkonnareostus on kole asi.
Heasoovlikult tõreldes lapsekesega, pk.

Levi, 33338, 2005-09-13 09:40:30

33338, 2005-09-13 06:58:44
33338, 2005-09-13 08:26:31

Ära muretse liiast, see ei tule tervisele kasuks.

Tõsiasi on, et teatud probleeme on kõikjal. Kuid küllaltki kahjulik oleks, kui riigiõiguslikke probleeme hakataks lahendama üksnes probleemipüstitajatele sobival viisil, ignoreerides seejuures kehtestatud õiguskorda.

Veelkord: ebamõistlik oleks, kui üksikisikud hakkavad riigi igapäevast poliitikat tegema Riigikohtu kaasabil. Ja vastupidisel juhul, kui see peakski nii olema, siis tekiks jällegi olukord, kus kohut ei ole enam üldse võimalik usaldada.

Sinu poolt eelnevalt väljatoodud juhtum näitab Riigikohtu otsuse näol ilmekalt seda, et õigusriik toimib. Riigikohtu vastav määrus oli ju antud juhul täiesti põhjendatud, kuna see seadus ega leping ei rikkunud otseselt avaldajate subjektiivseid õigusi. Samas ei maksa arvata, et inimesed ei saa(nud) aru, et avalduse esitajad püüdsid enda arvates Riigikohut üle kavaldada subjektiivsete õiguste rikkumise asjaolu ja selle põhjenduste kuntsliku konstrueerimise kaudu. Selline skeem ei ole erakordne.

Ja veel.

Ma nõustun sinuga üksnes selles, et siin on tõesti olemas üks õiguslik probleem, kuid ei nõustu, et seda peaks lahendama korras, mille määravad suvaliselt üksikisikud.

Samas, H.P. avalduses toodud põhjendused oleksid ehk alles siis olnud nö tõsiseltvõetavad, kui muid riigiõiguslikke vahendeid selle probleemi selgitamiseks ei oleks olnud (kuigi ka siis oleks Riigikohus pidanud jätma need avaldused menetlusse võtmata). Kehtiv õiguskord annab selle lahendamiseks küllaltki olulised võimalused, kuid need ei seisne selles, et Riigikohus peaks ärategema Riigikogu, Valitsuse ja muude riigiõiguslike intstitutsioonide tegemata jätmised või lausa tegelema eelpoolmainitute kohustuste täitmisega.

Aga nii nagu ikka asjadega sageli on, võib mõne kaotus osutuda lõpuks tema enda ja vbl veel kellegi teise (või isegi paljude) võiduks. Põle halba ilma heata. Nimelt on selle asja juures minu arvates postiivseks momendiks just see, et nende avalduste esitamistega Riigikohtusse, aitasid nimetatud kodanikud kaasa ühe küllatki olulise riigiõigusliku probleemi - üksikisiku poliitikas osalemise ja riigivõimu tegutsemise üle järelvalve teostamise võimalus poliitilise parteilisuseväliselt (?) - olemasolu avalikustamisele (ehkki nad seda oma avaldustes ei maininud ja vbl nad ise ka selle olemasolust midagi ei tea) ja seeläbi ka selle veelgi suuremale teadvustamisele ühiskonnas. Teisisõnu: see probleem on teada juba ammu, kuid see ei ole jõudnud veel sellisesse arengufaasi, millest alates poliitilised jõud hakaksid selle probleemiga tegelema ja selle lahendamise pärast tõsiselt vägikaigast vedama. Üldise kodurahu säilitamise huvides oleks mõistlikum, et selle probleemi lahendamine toimuks kehtiva korra kohaselt.

DiaTheo, 2005-09-13 09:46:21

maailma progressiivne eestlaskond

:-))))

************

Numbrimees, sulle on ju igati kenasti vastatud seal! Milles probleem?

Põhimõtteliselt aga tuletaks sulle meelde, et riikide piirid satuvad teatud asendi sisse võtma tihtipeale sõjategevuse tulemusena. Antud juhul oli ka tegemist kahe sõjaga, millest me ühe võitsime napilt, ajutiselt, teise kaotasime, globaalselt. Hää, et niigi läits!!!

Aga et meie PS´i koostajad ei näinud sõjas kaotamist ette ...

Levi, 33338, 2005-09-13 10:19:46

Ja veel.

Küsimuse - üksikisiku õigus esitada kaebus või avaldus kohtusse ka avalikes huvides - on mitmed olulised probleemid, mis ongi saanud takistuseks selliste õiguste lubatavusele. Ja mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal.

Peamisteks probleemideks, mis tekivad selliste õiguste lubatavusel, peetakse järgmisi probleeme:

1) avalikes huvides avaldusi hakkavad massiliselt esitama isikud, kes ei suuda ennast kirjas selgelt ja teistele arusaadavalt väljendada (s.h. vaimuhaiged) ning kes ei ole võimelised täitma seadustes avalduse vormile esitatavaid nõudeid. Eelmainitu tagajärg avaldub muuhulgas ka asjaolus, et avaldustes puuduvad konkreetsed nõuded ja/või nendega loogiliselt seostuvad õiguslikud põhjendused.

2) avalikes huvides esitatavate avalduste kaudu hakatakse nõudma kõivõimalike asju, sh. õigusi, mis on kas juba inimesel olemas, mida ei ole rikutud või õigusi, mida ei saa kohus kodanikule anda. Sellesse kategiooriasse kuuluvad ka kõikvõimalikud absurdsed nõudmised (ka naljameeste poolt esitatud nõudmised).

*

Muide, eeltoodust hoolimata laekub selliseid avaldusi riigivõimu asutustesse küllaltki palju. Ja mis saab veel siis, kui see kõik vabaks lasta? Mida peaksid tegema vaesed ametnikud, kes nendele avaldustele ka vastama peavad? Ja mida peaks ette võtma siis terve riik, et saada selliste avalduste mementlemisega kunagigi ühele poole. Kindel on, et riigiasutused upuksid selliste avalduste menetlemistesse.

Levi, 2005-09-13 11:01:48

Küsimus ei ole üldsegi selles, et kas keegi tahaks kedagi alavääristada või -väärtustada. Ei taha. Õiguse (antud juhul seaduste) abil tahetakse hoopis säilitada üldine kodurahu ja süsteemi toimimine võimalikult väheste tõrgete ja kuludega.

*

Nõus, et õiguse ‘maht’ (antud juhul seaduste ‘hulk’) on kõigile teatavaks probleemiks. Paljudele lausa probleemideallikaks. Tõsiseks probleemiks on ka õigusalane keel.

Aga mida siis ette võtta?

Samas on eelmainitud probleemide leevendamiseks välja mõeldud ja kehtestatud riigi kohustus tagada kõigile piisav õigusabi. Mõnele isegi täiesti tasuta (vt. Riigi õigusabi seadus).

Kas peaks sellest hoolimata lammutama olemasoleva ja alustama kõike uuesti otsast pihta selleks, et siis järjekordselt jõuda sinna, kuhu kogu maailma tsiviliseeritud osa jõudnud on? Või oleks võimalik jõuda kuhugi mujale? Või oleks mõttekam hoopis panustada olemasoleva süsteemi täiustumisse?

Kuhu siis inimkond selle kõigega liigub? On’s see meile teada?

Samas, teisest küljest on näha tõsiasi, et õiguse maht on kasvanud selliseks nagu see just on, saamahimust (e. saada niipalju kui võimalik on) väljakasvanud võimutaotluste ning üldise kodurahu säilitamise vajaduse ‘vahelise’ võitluse tõttu.

Mõnele piisab vähesest, mõnele aga mitte. Kas peaks sellise vabaduse inimestelt üldse ära võtma?

Oskab keegi midagi uut välja pakkuda?