Via.ee

alex, 2005-09-10 15:20:08

Kas see numbrimees pole seesama vennike endisest laevandusest, kes Shapovalovile Pagari kontorist käis pidevalt laulmas?

33338, 2005-09-10 15:49:25

Pagaris olen käjjnd ikka, koguni 2×. aga su suureks kurvastuseks mitte vabaltahhtel. ja erinevalt sinust pole mu laulu ääl kiitta. tunnekestele ja ta sxppradele aleksitele ej saa ma lähädalegi.

Levi, 2005-09-10 16:09:17

/artiklist/

Saadud tulemused illustreerivad hästi kääre formaalsete vabaduste ja õiguste ning antud poliitilise kultuuri reaalse toimimise vahel.(Joonis 2)

Käärid formaalsete (õiguslike) vabaduste ja õiguste ning reaalse toimise vahel vahel jäävad alatiseks (igaveseks). Sel on täpselt sama saatus, nagu sa institutsioonide kohtagi mainisid: mis on nagu Tallinna linn – ei saa kunagi valmis.

Aga selline lahknevuse ja ideaalsuse soovi vahel esinev reaalsus ja sellest sündiv pinge, mis avaldub ‘kääridena’ (elik mida kutsutakse ‘käärideks’) on tunnuseks lahknevate poolte (kääriterade) paratamatule ühisusele ideaalsuse läbi.

Ideaalsus (lõppeesmärk, mille poole liigutakse) on siin antud juhul nö kääriterade ühendatud liitekohaks, mille abil võib sündida nii ‘täiuslik’ inimestevaheline ühendus kui lahknevus.

Kääriterade liigutajaks on üksikinimene läbi vaba tahte, võõrandamatute vabaduste ja õiguste abil. Ja nii toimub see alaliselt igal identiteeditasandil ühesugusena, ehkki vormiliselt näivalt erinevate eesmärgipüstitustena.

Selline kääriterade lahknevuse ulatus ei saa siiski olla lõpmatu teradest teiselt elik vastaspoolt ‘vastutuleva’ vastumõju elik takistuse tõttu. Küsimus puudutab üksikisiku vaba tahte realiseerimise ulatust ja tingimusi, mis seda - vabat tahet - ühel või teisel määral isikuti mõjutab.

Kääriterade lõikumisel lõigatakse läbi inimesi eraldav side. Tekib kokkupuude, nt. saavutati eesmärk. Läbilõike elik kokkupuute tagajärjel sündiva uue kvaliteedi tõttu tekivad kohe ka uued käärid ja uus käär reaalsuse ja ideaalsuse lahknevuse tähenduses....Kogu värk hakkab otsast pihta, kuid uue kvaliteedina veelgi uuema kvaliteedi poole.

Kõik see saab võimalikuks üksnes kääriterade (elik kääride) liitekoha elik igavese ühisuse olemasolu tõttu.

33338, 2005-09-10 16:59:41

tiakke,
me ej saa seda rahhvavxjmu teed kujdagi asstu kuj me (=mejje eesstvedajad vxj tagantsunndiad) ej tea súundagi selle rahhva vxjmu póole. kuj seda klikkarite lärmakat pajgalmárssi vxrrelda ussklike unise venimisega lxppmatusesuunas, sis viimased onn igatahes oma éesmärgile lähämal.

DiaTheo, 2005-09-10 18:25:51

Olen uhke oma IQ üle - sain kohe aru, et Numbrimees rääkis minuga:-)))

Aga, austet 33338, sõna demokraatia etümoloogilise tähenduse saame küll kätte, kui ta kreekast eestisse ümber paneme, aga mõistel demokraatia on sisu sõna omast oluliselt ... laialivalguvam. Ja vaat ühe selle valguvusnire suunas meiegi siin Eesti riigis demokraatlikult marsime. Ühed järgmise uniooni lippe hõisates, ühed soojal ahjul külge keerates, ühed sõrgu võimalikult vastu ajades ... aga millegi suunas me ikka liigume, isegi paigal marssides:-))

kaak, 2005-09-10 18:27:54

http://www.fetchfido.co.uk/games/hampster_dance/Hampsters.htm

Toredat laupäeva teile, identiteediotsijad!

DiaTheo, 2005-09-10 19:01:56

Demokraatiast edasi - näide rahvavõimu efektiivsusest unelmate demokraatias - USA´s, meie ideaalriigis.

Washingtonist suundus Katrina ohvreid päästama busside konvoi. 10 bussi, 3300 km, 100 tundi, 32000$ - ja bilanss: 1 (loe: ÜKS) päästetu toodi bussiga W. DC-sse:-))))))))))

33338, 2005-09-10 19:38:28

no USA on küll viimasteseas kuss rahhva vxjmust rääkkivxjkks. aga nende “abistamis”valmidusest räägib juba Ir"aakk. jookks (vxj vxjdujookks?) EJ TEA KUHU pole kunagi minngit arukat tulemustannd. see käjjb ka mejjekohhta, kes me pidevalt kusskile ELLGÉSSE tulevikkukúllgeme. nagu usulised ronivad pidevalt ennda täjjuslikustumise teed. selleasemel et olemasolevatnautti ja elust r'xxmutunnda.

33338, 2005-09-10 19:39:43

se USA pole MEJJE éesmärkk. ja kuj ka mitte sinu, sis NENDE.

33338, 2005-09-10 19:42:33

xnneks on juba paljud sääl käjjnd (minagi korrda 4) ja onn arusaand et tegelikult üks suur ja jama moodustis. isegi mejje kúulsad kúulsaks ja rikkaksaajad on pärast mxnnda aasstat tagasitulld, sest siin pole sa vähämalt tavamxjsstes NÉEGER!

sõdur külmunud sinelis, 2005-09-10 22:52:46

kas NEEGER tähendab miskit sooja vai tulee too sanasta GERMANIA?

DiaTheo, 2005-09-10 22:54:10

alex, 2005-09-10 15:20:08

Kas see numbrimees pole seesama vennike endisest laevandusest, kes Shapovalovile Pagari kontorist käis pidevalt laulmas?

Mitte ei usu, et sa siit mõne semu endale leiad, vaene alex!

33338, 2005-09-11 08:34:48

mu noriva silmaettejäj SOOTTSIUM. uvitav mida on tokksia sellega tahht väljändada? karrja vxj puntti, määratletut vxj m'ääramatut?

kaak, 2005-09-11 08:43:18

Pigem on küsimus mentaliteedi...mitte identiteedikriisist.

33338, 2005-09-11 08:44:53

Tanelilt veel ükks äpakas:
“vaba turumajandus vajab ehvekt”iivseks tojjmimiseks sama, mida temokr"aattlik riigikorralduski – suuremat usaldust, toleranttsi, osalust (see éeldab ka kompromìssivalmidust ning ussku konhvlìkti legit"iimsússe)"

jätan selle turumajanduse kus kurat ja vaattan vajd seda tallikku “temokr”aattiat".
temokr"aattia ehk rahhva vxjjm toettub AJNULT jahh:ejj vastandusel ning öhe ülekaalul (ARVULINE vähämus állub enamusele). nii et kogu se loettelu - usaldus, taluvus... - síia ej kxllba. ja kuj nii, sis SELLELEtoettuv “txesstus” onn ette ebaxnnestund.
uvitav et “ülikoolis” seda tejjle ejj xpetatta.

33338, 2005-09-11 08:54:12

kuna tuhhnisin Taneli riigitéadustes ise edasi, sis arrvan et lejttsin ka vastuse oma küsimustele. sest kujj xpsil (RTóomla) enndal on rahhvavxjmust ägune ettekujutis, sis loomulikult ej saa se paremólla ka xpilastel. sest ega nood p'äälä kulldmunadeoottamise xpsisuusst ise júurde tavatse mxélda.

kaak, 2005-09-11 08:56:38

muusa, kaak, 2005-09-10 12:38:03

Oli see Tallinas?

Miks just Tallinn?
On ju ka muid paiku, nagu näiteks Emajõe Ateena, mis on kaotamas 10 aastaga sajandite pikkuseid traditsioone arstiteaduse alal.

Isegi nõukogudeaegne valgete kitlite korruptsioon ei pea vastu uutele tuultele II Vabariigis.

muusa, kaak, 2005-09-11 09:09:20

Miks just Tallinn?

Ega olegi lugu. Lihtsalt esimene pähehüpanud mõte.
Olen ka ise kolleegidele kviitungi alusel maksnud.

33338, 2005-09-11 09:18:47

pole ise eriti arsstidega kokku puuttund. vajd txéndejd taga°ajand. kujd nxúkogudeajast lähädastesuusst küll alttkämakkse pole kuuld. küll kippusid maal (kuj sääl ajjglajd vel ävitatutpolld) mutikesed arsstidele tänutähäks oolitsuemise°eesst ääd ja parematóoma. eks vist séegi lähä alttkämaksuálla.

33338, 2005-09-11 09:19:44

oolitsuemise°eesst —> oolitsemise°eesst