Identiteedikriisist veelkord

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 586 kommentaari.

kaak, 2005-09-10 07:04:35

Eks kõik saab alguse kodust.
Identiteeti ei või vaadelda mingi stagneerunud nähtusena, ka see on arenev ning kvalitatiivselt muutuv, see ei puuduta vaid Idabloki maid.
Identiteedikriis, õigemini hämmeldus on tõsiasi ka Lääne-Euroopa maades ning USA:s.

Artiklis on millegipärast põhirõhk pandud Eestile, Baltimaadele...Ida-Euroopale.
Saan muidugi aru autori motiividest.

Samas on maailmas palju maid, kus korruptsiooniindeks on astronoomilistes numbrites...kuid mingit identiteedikriisi ei tunta.

Majanduse globalisatsioon ei ole üllatanud vaid endisi idabloki maid, vaid ka läänt ennast üsna valusalt...ja seda juba pikemat aega.
Meil ja meie saatusekaaslastel lähiminevikust on loomulikult topeltraske...eriti põlvkonnal, kes ühe jalaga sotsialistlikus minevikus, teise jalaga uue riigi pensionisabas.
Nina tunneb aga juba mulla lõhna.

Samas on see katsumus ka karastanud...ja ei tundugi nii hirmus.

Poliitikud on aga nagu lapsed...nad on kõik oma vanemate nägu.

kaak, 2005-09-10 07:23:25

Tänapäeva Eesti ja tema (areneva) identiteedi surmavaenlaseks on Keskerakond, mis on oma ideoloogias võtnud omaks Machiavelli, Goebbelsi ja Suslovi õpetuse...ja tegutsemise osas Stalini meetodid.

Julius Fuciku hoiatust ei tohiks unustada.

priit kelder, 2005-09-10 07:25:32

Tore kirjatükk ning kõlbab päris heasti mõne kutsekõrgkooli II kursuse kursusetööks. Ent mida nüüd teha nende tsitaatide, valemite ja järeldustega? Oleksin autorile ülimalt tänulik, kui ta soostuks alla laskuma enda seatud ‘teaduslikkuse’ kõrgustest ning selgitaks oma mõtet tsipa konkreetsemalt, Eesti olustiku /närususest/ tulenevalt ja annaks ka paar retsepti, kuidas saavutada mingi kaunis ja üllas identiteet.

33338, 2005-09-10 07:37:19

kahjuks järjäkorrdne v'xxrsxnadest kubisev mu.la mxjsstejd mittetunndvalt tegelaselt. taas jura temokr"aattiast nagu kusskil kuuluks vxjjm rahhvale. ja muu samas vajmus. nagu sxnnikut vel vähäoleks.

kaak, priit kelder, 2005-09-10 07:41:33

Ära pahanda autoriga.

Tean omast käest, et nooruses peavad kirjatükid olema massiivsete viidete ja laenatud teaduslike mittemidagiütlemistega, sest omad mõtted pole veel küpsenud.

priit kelder, 2005-09-10 08:30:09

Kaak, ega ma polegi pahandanud autoriga. Kui tase on nigel, pole pahandada midagi. Olen elus sääraseid kursatöid sadade viisi tagasi peksnud ning lihtsalt tülpimus on neist peal. MEA CULPA.

Maila, kaak, 2005-09-10 09:39:31

Kas Keskerakonna mainimine on kuidagi artikli illustratsioonist mõjutatud või me lihtsalt mõtlesime sarnases suunas? Kui otsisin pilti, siis tõepoolest, märksõna “poliitiline kultuur” all lõi silme ette esimesena nende käiseid üleskeerav hiiglaslik valimisplakat. Huvitav, kumb neil on plaanis, töö või rusikavõitlus?

Essee on kirjutatud etteantud teemal, identiteedikriisist Eesti ühiskonnas. See seletab, miks on põhirõhk pandud Eestile.

priit kelder, 2005-09-10 09:47:59

Hm, mõistest endast. Kultuuri selgitab sõnaraamat mitmepositsiooniliselt; antud kontekstis siis kui “mingil tegevusalal saavutatud tasemena”. Kui aga seda taset peaaegu et pole või see on mannetu, siis oleks vist etem seletada kultuuritusest. Ja Eesti kohta käib see sõna märksa elavamalt kui kultuur. CULTURA tähendas ladinlastel eeskätt viljelust, kui aga viljelust või selle vilju on raske hoomata, siis on tegu mitteviljelemisega ehk kultuuritusega. Vast annab keegi algustõuke Eesti poliitilise viljeluse tekkele?

Levi, 2005-09-10 10:35:56

Väga hea kirjatükk - ideed hästi valitud ja kogutud, raputatud ning sõelale jääv kenasti ja oskuslikult laiali jaotatud.

Esse on tähelepanuväärne ka selles esineva küllaltki suure neutraalsuse elik objektiivsuse tõttu - autori enda isiklike seisukohtade välised rõhutused on viidud miinimumi.

Hariv.

Igati hea teema, võimaldades samas ka sügavat ja laiahaardelist arutelu.

kaak, Maila, 2005-09-10 10:36:14

Huvitav, kumb neil on plaanis, töö või rusikavõitlus?

Mäletan kui natsikütt nr.1 Simon Wiesenthal ütles ühes usutluses, et Hitler rääkis tõtt, keegi ei uskunud.
Stalin valetas...ja kõik uskusid.

Keskerakond on moodustunud selliseks seltskonnaks, kus kasutatakse ära inimesi, kes on jäänud jalgu ühiskonna kiirele arengule erinevatest põhjustest...nagu neid on igas ühiskonnas.

Selle asemel, et neid inimesi aidata tegelikult, püritakse võimu juurde vahendeid valimata, neid inimesi kurjalt ära kasutades...juhtfiguuride silmades säravad aga suured rahasummad ja kõrged positsioonid riigiaparaadis.
Ühesõnaga räige korruptsioon, mis on looritatud retoorikaga vaeste ja abitute aitamisest.

Seetõttu tunduvad ausamatena isegi reform ja isamaa, kes oma taotlused on suhteliselt ausalt lagedale toonud.

Keskerakonna connectionist Venemaaga ja viimase intressidest pole vist isegi mõtet rääkida.

Ehkki Venemaa kosub jõudsalt tänu nafta hiigelhindadele, saades 400 miljonit dollarit päevas nafta ekspordist...on Venemaa kodanike identiteet veelgi suuremas ohus, kui Baltimaades.

Levi, 2005-09-10 11:10:31

/artiklist/

Kriis aga tekib siis, kui mõni väljakujunenud identiteetidest enam uudses olukorras ei tööta

Mõneti on sellise väite sisu mitmetimõistetav.

Kui identiteedi väljakujunemise ja töötamise korral on identiteedi kandjatel kindlalt väljakujunenud realiseerimise süsteem ja vabadus, siis saab see muutuda ‘mittetöötavaks’ (sootsiumi tasandil) just sootsiumis tekkinud või laienenud teistsuguse identiteedi vastusurve või nö võimu saavutamise tõttu. Võimalik, et artiklis on ‘olukorras mittetöötamise’ all just seda mõeldudki, kuid sellest hoolimata ei tohiks asuda seisukohale, et identiteet ei tööta. Point selles, et töötab küll, kuid mitte nö enamusena. Identiteetide töötavusvabadus on riigis tagatud inim -ja põhiõiguste abil.

või on erinevad identiteeditasandid omavahelises vastuolus.

See on mu meelest võimatu. Kui ka selline ‘vastuolu’ tekib, siis on see vastuolu inimeses endas elik tegemist on kujutlusliku ‘vastuoluga’, mille ilmnemise põhjus peitub teadmatuses leida identiteetide vahelisi ühisseoseid.

kaak, 2005-09-10 11:21:37

Nothing personal...kuid tuleb tahtmatult meelde üks lugu varasematest aegadest.

Nimelt olin mõni aeg koolitamas haigla osakonnajuhatajana oma asetäitjat, noort, andekat ja lubavat noort kolleegi...säästmata nii töö-kui ka vaba aega.
Andes andeks nii mõnegi pisiasja eksimustes üldises töörutiinis, mis tundusid ebaolulistena tööd tervikuna arvesse võttes.

Kui olin aga tööülesannetes üle 1000 kilomeetri kaugusel kodust, hakkas streikima mu isa tervis.

Kiirabi ei soostunud “vana kooli mees” kutsuma...sest milleks häirida inimesi, kes lähevad avariidele ja muudele tõsistele kutsetele.

Helistasin siis viimases hädas oma kolleegile, asetäitjale, kes tegigi koduvisiidi...ja asjalikke nõuandeid isa saigi.

Samas tuli ka arve 1000 eekile, mille pensionärid loomulikult maksid.

Loomulikult peab inimesele töö eest tasuma, eriti kui ta teeb seda peale ametlikku tööaega.
Minu vanematele oli see aga teatud psüühiline shokk...sest polnud tegemist ju võõra inimesega, vaid perekonnatuttavaga.

Tegemist oli Keskerakonna küllaltki tuntud seltsimehega.

Ilmselt on eetika ja moraaliküsimused inimestel päris erinevad, ehkki olen tänulik oma kolleegile siiamaani hea töö eest, mida ta tollel ajal tegi minu isa heaks.

Mina oleks teinud tema isa heaks sama...ja oleks pidanud raha pakkumist endale solvavaks.

kaak, Maila, 2005-09-10 11:22:59

Minu viimane kommentaar oli osaliselt vastuseks Mailale.

33338, 2005-09-10 11:32:50

levi,
vasstuolus saavad ólla liigisisesed tasandid, mitte aga erinevad liigid. sest viimased tojmivad isesejjsvalt oma éesmärgist ja vahenditest lähhtudes. nt kuuluvad viimaseálla undid ja lammbad.
esimese ehk tasandite vasstuolu iseloomustan näjttäga sinu “uvi”vallast. nimelt onn Eestis vasstuolus kohhtu 3 astet. kujj alam kohus otsustab et 2+2=5, sis järrgmine aste VXJJB selle otsuse tühistada ning kinnitada näjttäks 2+2=4. aga mejjl on vel kolmaski kohus - riigikohus ehk ülemkohus ehk ÜLEkohus! ja see vxjjb täjjästi pxhis'ääduslikult tühistada éelmiseasstme kohhtu otsuse ning kas kinnitada alamasstme otsuse 2+2=5 vxjj annda oma lahendi 2+2=3.

muusa, kaak, 2005-09-10 12:38:03

Oli see Tallinas?

DiaTheo, 2005-09-10 13:33:45

Lugesin hakatuseks hoopis kommentaare, mitte essed ennast.

Pärast kommentaaride lugemist püüdsin leida siis seda esseed, mida kommenteeriti, aga ... võta näpust ... va Maila on nalja visanud ja artikli vahepeal uue vastu välja vahetanud:-)

Või siiski ei ole? Peab olema! Kuidas muidu said sündida sellised kommentaarid Kaagilt, Numbrimehelt, Priit Keldrilt?

Kaak:

** Identiteeti ei või vaadelda mingi stagneerunud nähtusena, ka see on arenev ning kvalitatiivselt muutuv, see ei puuduta vaid Idabloki maid.**

Kus on artiklis midagi taolist tõdetud? Just nimelt identideedi arengust jutt käibki. Kriisist, olukorrast, kus hingejuurdunud vana otsib kompromissi, kohanemisteid ümbritseva uuega. Muidugi võib kõikjalt identiteedikriise leida, seda ju artiklis ei eitata, aga need pole juhtumisi teemaks, Kaak!

**Artiklis on millegipärast põhirõhk pandud Eestile, Baltimaadele...Ida-Euroopale.**

Esteks, miks ka mitte! Tõõseks. Artiklis ju jutt ühest spetsiifilisest identiteedikriisist ja see selgemalt selgemas keeles äraseletet:

"Selliste kriiside altid on selgelt ühiskonnad, mis peavad läbi tegema kiireid muutusi ehk sotsiaalteaduste mõistes – siirdeühiskonnad.

Priit Kelder

**Tore kirjatükk ning kõlbab päris heasti mõne kutsekõrgkooli II kursuse kursusetööks.**

Et tore kirjatükk on, selles oleme ühte meelt. Kindlasti kõlbab ka II kursuse kursusetööks, aga sama kindlasti mitte ainult selleks. Kõlbab teistelegi lugemiseks, mitte ainult juhendajale diagonaalis ülelibistamiseks.

**Ent mida nüüd teha nende tsitaatide, valemite ja järeldustega?**

Aga see sõltub ju lugejast, mida ta peale hakkab. Juurdle nende üle, näituseks.

**Oleksin autorile ülimalt tänulik, kui ta soostuks alla laskuma enda seatud ‘teaduslikkuse’ kõrgustest ning selgitaks oma mõtet tsipa konkreetsemalt, Eesti olustiku /närususest/ tulenevalt ja annaks ka paar retsepti, kuidas saavutada mingi kaunis ja üllas identiteet.**

Aga just nimelt Eesti kui siirdeühiskonna näitel ju essee baseeruski! Lõplikku edu tagavat retsepti “kauni ja ülla identiteedi” saavutamiseks ehk artiklis ei toodagi, aga kukesammukene selle suunas siiski:

Siinkohal põrkub siirdeühiskond väärtuskriisile, see tähendab, et kuigi hoiakud võib muuta kiiresti (institutsioonide sisseseadmine ja üldine toimimine), siis väärtuste juurdumine võtab aega. Ronald Ingelharti sõnul võib selleks kuluda koguni terve põlvkond.

Nagu näed, õpetatakse siin ühiskonda mõistma, et majanduslik ja poliitiline (demokraatlik) süsteem vajavad strukturaalsete võtete edukaks juurutamiseks väärtushinnangute mõjustamist. Aga see on juba täiesti meie parlamentaarse riigijuhtimise võimuses!

Numbrimees:

**kahjuks järjäkorrdne v'xxrsxnadest kubisev mu.la mxjsstejd mittetunndvalt tegelaselt.**

Ja seda konstateerib ... kes? Pudikeelne logopeet?

“Tegelane” kõlab selles kontekstis lugupidamatusena.

Mõistete mittemõistmist pole mingit alust autorile ette heita.

Kui võõrsõnade kasutamine toimuks eesmärgina omaette, oleksin kindlasti nõuski Numbrimehega. Ka jääksin nõusse, kui selline etteheide oleks tehtud seitsmendajärgulise märkusena, muuseas, möödaminnes. Aga põhiprobleemina ... lahja, Numbrimees, väga lahja!

**taas jura temokr"aattiast nagu kusskil kuuluks vxjjm rahhvale**

Pigem võiks sinule ette heita, et “taas” üritad oma lemmikratsu selga hüpata. Essee autor pole midagi taolist väitnud. Kaude, seda küll - sedavõrd, kuivõrd Eesti tõepoolest demokraatiateed astub. Vähemalt seni, kuni lähima kuningriigi alamad pole meid oma imperaatorile sünnipäevaks ära kinkinud:-)

Levi, 3338, 2005-09-10 14:09:36

33338, 2005-09-10 11:32:50

Ma pidasin silmas, et vastuolud, mis näivad vastuoludena, ei ole tegelikult mitte vastuolu, vaid lihtsalt teadmatuse tõttu näiv (tunduv) ‘vastuolu’. Piltlikustamise näiteks tooksin olukorra, kus inimene vaatleb vaadeldavat objekti, mis on kaetud tekiga, läbi selles olevate aukude...

Oma jutuga kinnitasid sa üksnes tõsiasja, et vastuolud saavad esineda vaid igaühe enda teadvuses (teadmatuse tõttu). Põhimõtteliselt ei ole olemuslikke vastuolusid üldse olemas. Isegi tõe ja vale vahel ei ole vastuolu tõde on tõde ja vale on lihtsalt vale.

vasstuolus saavad ólla liigisisesed tasandid, mitte aga erinevad liigid....

Kui me räägime tasanditest, siis tasanditesse liigituse eelduseks on alati vastuolude puudumine. Tasemed iseloomustavad pigem kujutletavat ja määratavat kvalitatiivset seost eri tasandite vahel. Seega nii liigi siseste kui ka liigi väliste tasandite vahel ei saa rääkida vastuoludest.

Mis puutub aga kohtusüsteemis sinu poolt väidetavasse kohtuastmete omavahelisse vastuolusse, siis ka siin ei esine mingeid vastuolusid. Küsimus on lihtsalt ühtedes või teistes valikutes ja eesmärkides, mille kasuks on konkreetselt otsustatud. Nimelt on kord seadusega otsustatud, et kohus mõistab õigust elik kohaldab mingile olukorrale seadust selles tähenduses, milline on seadusele antud seadusandja poolt või mis tuleneb (lisaks juba antud mõttele) üldisest arusaamast (analoogia) ja seotusest teiste õigusaktidega ning praktikast. Asjaolu, et üks kohtuaste teeb teisest astmest erineva otsuse, ei viita mitte seisukohtade vastuolulisusele, vaid just seisukohtade erinevustele. Tõsi, et erinevust võidakse nimetada ka vastuoluks, kuid oma olemuselt see seda siiski ei ole. Vastuolu on lihtsaltr teistsugune olu elik olemine, mis ei ole ega saagi olla omavahelises vastuolus, kuna on vaid üks ja ainus olemine. Valge ja must, hea ja kuri (paha) ei ole samuti üksteisega vastuolus.

33338, 2005-09-10 14:49:39

juhhtusin kaéma ka ülekannet kus Tóoma xllgadele panndi lxpuks ka pää ottsa. ej tea kujdas tejjle aga múlle tunndus (ka mina olen tunndeline loom!) küll katòolikluse rüvetamisena kujj ükks elv"eettslasest tojtsinimega saadik pühitseb Eestis vranss"eed ametísse inglissis, mitte latìinas.
aga komud ja koputaja (Tunneke akkas sillma) olid mujdugi kohal. ja ükks isand pallve°elmestega samuti. pole rasske ajmata kes se oli.

33338, 2005-09-10 14:53:12

levi,
sajjn sust aru. et ükks kohhtuaste PEAPPKI ekksima ja tejne natuke vähäm ja lxpuks paneb ÜLIkohus kxjkk nagun"ii pajkka. aga milleks sis nejjd s'ääduslikke ekksiajd nii palju on rahhva turjale vaja? mikks ej vxjkks mejl ólla ajnult riigikohus kes kohe ning lxpplikult matsuannaks?

33338, 2005-09-10 14:54:36

samuti sajjn aru et sa ej péagi inimesi ej terviklikuks liigiks ega liigisisesteks ühikuteks.

***