Via.ee

Fagott, 2005-07-01 11:52:40

Juhin tähelepanu, et arengulisuse kogemuseni jõutakse kahel tingimusel: 1) kui ollakse avastanud oma kutsumus; 2) kui selle ande järgimise käigus ollakse avastanud enda loomingulisus

Selle viimasega peaks väga ettevaatlik olema.

Inimesed on arvanud et avastasid enda loomingulisuse, et mitte öelda geniaalsuse, kuid lähemal uurimisel on see tavaliseks grafomaaniaks osutunud.

Fagott, 2005-07-01 11:54:27

PL, 2005-07-01 03:02:21
Ära muretse, ussike, ma just tulin kive korjamast.

Kui inimene kell kolm öösel kive korjab, siis on küll tegemist tõelise kutsumusega! Vaadake ja õppige, jutumehed!

Θωμας Χαραφορος, Fagott, 2005-07-01 12:01:34

Kas Sa lubad, et ma puhun veidi Sind?

Fagott, 2005-07-01 12:03:47

Meie nõukogude reaalsuse kogemus võiks veidi pidurdada jõudu koguvaid sotsialistlikke utoopiaid.

Aga ma näen, et selles asjas puudub siingi üksmeel. Väljapoole sõnumit sellest seega ei saa.

Ehk on seesama nõukogude kogemus maha surunud ka visionääri kohalikus inimeses? Siiamaani oli ainus siht nõukogude värgist vabaks ja eemale saada, nüüd läheb mõni aeg, enne kui ringi vaatama ja uut sihti otsima hakatakse.

Nagu vangilaagrist põgenenu kõigepealt jookseb vanglast eemale kuidas jaksab, ohutus kauguses seisab paigal ning hingeldab, alles seejärel uut suunda valima hakates.

Θωμας Χαραφορος, Fagott, 2005-07-01 12:05:40

Veidi pikaks läinud see hingeldamine täpselt teise röövvangla ukse ees: sealsed Ülemad on hingeldajat juba märganud.

Fagott, 2005-07-01 12:09:30

Toomas, kirik pakub turvalisuse illusiooni vaid 4-5 protsendile inimestest, puht statistiliselt on umbes nii palju religioosseid riitusi tõsiselt uskuvaid indiviide.

Ses mõttes on suur uskupööramine juba ette läbikukkumisele määratud.

Niisama kombe pärast kirikus käimine, nagu arenenud lääneriikides tavaks, ei anna inimesele rohkem turvatunnet kui pühapäevane ostukeskuse külastamine.

Nii et vaja on siiski midagi muud.

Θωμας Χαραφορος, Fagott, 2005-07-01 12:34:52

4-5 protsendi osas ei vaidle.
Aga ei ole nõus sõnapaariga “turvalisuse illusioon”.
Kui on “turvalisus”, kuidas saab see siis olla “illusioon” - turvalisus on juba loomu poolest subjektiivne kategooria, mitte objektiivselt mõõdetav. Ma usun, et Jumalasse uskuvad märtrid tundsid ennast turvaliselt ka hukkamise eel.

Θωμας Χαραφορος, 2005-07-01 12:41:59

Aga jah, mida siis Eestiga/Eestis ikkagi teha, et mitte välja surra nagu havailased Havail. Taustturvalisust on vaja ja Fagotil on õigus, et eestlased oma põikpäisuses keelduvad uskumast traditsioonilistesse religioonidesse, ning Mailal on õigus, et seda ei paku ühiskondlik sotsialism a la France.

Mina usun IMET: olen Püha Patrick ja pööran Eesti Jumala-rahvaks!

Fagott, 2005-07-01 12:44:50

Aga ei ole nõus sõnapaariga “turvalisuse illusioon”.
Kui on “turvalisus”, kuidas saab see siis olla “illusioon” - turvalisus on juba loomu poolest subjektiivne kategooria, mitte objektiivselt mõõdetav

See, millest sa räägid, on turvatunne.

Kõige lihtsam turvatunde illusoorsuse teemaline näide on muinasjutt kolmest põrsakesest, heh heh.

Sama käib ka märtrite kohta.

Fagott, 2005-07-01 12:46:30

Mina usun IMET: olen Püha Patrick ja pööran Eesti Jumala-rahvaks!

Ole nende suurte pööramistega ettevaatlik: sina arvad, et pöörad rahvast, rahvas arvab vastu, et oled ära pööranud

;-)

Θωμας Χαραφορος, 2005-07-01 12:47:54

Nojah, aga minu jaoks on ainus turvalisus Jumalas (vähemalt ideaalis) ja siis pole turvalisusele muud kriteeriumit kui “turvatunne”.

Θωμας Χαραφορος, 2005-07-01 12:49:59

Ole nende suurte pööramistega ettevaatlik: sina arvad, et pöörad rahvast, rahvas arvab vastu, et oled ära pööranud

Nojah, eks mul tule siis rahvale tunnustähti näitama hakata. Ega ma ikka sellest pääse, et Pirita Loos õiguse pean saama :)))

Fagott, 2005-07-01 13:02:50

Nojah, eks mul tule siis rahvale tunnustähti näitama hakata. Ega ma ikka sellest pääse, et Pirita Loos õiguse pean saama :)))

Arvan, et lihtsam oleks sul hakata vee peal kõndimist harjutama. Kasvõi Pirita jõekäärus, et motivatsiooni ülal hoida.

;-)

Θωμας Χαραφορος, 2005-07-01 13:13:48

Noh, eks võiks ju see Ime kah juhtuda, et keegi jurist mulle appi tuleks. Umbes sama tõenäosus, kui Pirita Jõekääru peal kõndimine.

EA, 2005-07-01 13:23:45

Hans,

Kommuunis käib elu alati kellegi arvelt ja siiralt õnnelikud saavad seal olla vaid imbetsilli tasemel või raske ajupesu läbi teinud indiviidid.
—————————————————-
Tänapäevastes kommuunides võib see isegi nii olla.

Aga kui minevikku vaadata, siis Indoneesia saarte põliselanikud jagasid püütud kala kogu hõimu liikmete vahel võrdselt. Kala anti ka nendele peredele, kel parasjagu kalaõnne ei olnud.

See paradiis kestis seni, kuni tulid valged ja hakkasin raha eest kala püüdma ja kokku ostma. Loodusrahvas ei saanud aru, miks peaks püüdma rohkem kui ühe kala, sest ühest suurest kalast piisas ühe päeva toiduks tervele perele.

Nüüd on meri kalast tühi. Kala lebab letil, aga maksab ränka raha, mida vaesel põliselanikul ei ole.

Pooldan võrdset jagamist. Vähemalt toidu, riiete ja peavarju osas. Et säiliks inimväärikus. Ja me ei peaks nägema tänavatel surevaid inimesi.

Fagott, 2005-07-01 13:52:20

Pooldan võrdset jagamist. Vähemalt toidu, riiete ja peavarju osas. Et säiliks inimväärikus. Ja me ei peaks nägema tänavatel surevaid inimesi.

Asjal on ka teine pool.

Kasvõi sealsamas Indoneesias jagati kala küll kõigiga, kuid samas polnud võimalik, et pool küla kuulutanuks et neil nüüd kalaõnne pole ega tule ja ülejäänud toitku ja katku neid. Liigutasid end nii lapsed kui vanurid, selle asemel et jalad seinale visata ja elutöö eest pudrumägesid nõuda.

Kõik olid ise enda eest väljas ja neid aidati vaid siis, kui muudmoodi ei saanud.

Meie ühiskonnas on aga liiga vähe neid, kes väärtusi juurde loovad, liiga palju neid, kes midagi kasulikku tegemata ülalpidamist ootavad.

Ants, 2005-07-01 13:58:11

EA: Pooldan võrdset jagamist. Vähemalt toidu, riiete ja peavarju osas. Et säiliks inimväärikus. Ja me ei peaks nägema tänavatel surevaid inimesi.

Kumb siis see peamine eesmärk on, kas võrdne jagamine või see, et kõigi minimaalsed vajadused oleks rahuldatud?

Või pakud võrdset jagamist vahendiks?

Minumeelest on ajalugu tõestanud, et see ei sobi vahendiks.

Θωμας Χαραφορος, 2005-07-01 13:58:45

Ainuke kasulik tegevus siinmaailmas on Jumalale au andmine, oma tööga või ka ilma.

PL, 2005-07-01 14:01:18

Toomal õigus: süvim turvapaik on loomulikult “Jumal” kui meie metafüüsiline “põhiolemus” - alles selles leiame tõelise rahu ja vabaduse maises elus. Seda teab iga pühak - vähegi elutargas kultuuris on see endastmõistetav.

Mis puutub Eesti ideesse, siis võiks seda ehk otsida sealt, kust selle leidsid nt Tiibet või India - valgustatusest. Liikuda järk-järgult “Jumala valgusse”, kogedes kasvavaid õnnistusi nii endas kui ka koos teistega. Siis evolutsionism võiks olla Eesti idee, mis maailmale midagi pakuks.

Aga kardan, et eestlane on selleks liiga krussis, kompleksides, endakeskne jne (sõnaga - liiga “madalal arenguastmel”), talle sobib rohkem nihilism (mida ta ise “skepiseks” nimetab), inimsõõmine jms enesehävituslikud tegevused. Tüüpilise protestandina tema “ei usu” muud kui käegakatsutavat, materiaalset; eidoste ilma tema jaoks otsekui polekski. Nõnda siis ongi ta üks maadligi ussike, kelle peal igaüks tallub ja keda igaüks lüpsab.

Ehk peaksime analüüsima oma rahvuslikku arengupeetust nüüd, mil teaduslik taust seks olemas? Ja selline “rahvas” suudabki välja pakkuda vaid “Welcome to Estonia” taolisi narrusi. Ja rahvusvaheline suurkapital muudkui tulebki meile “külla”, lüpstes meid uuel viisil, nii et see meeldib meile.

Fagott, 2005-07-01 14:11:53

Kuule PL, loe vähem sopalehti ja -raamatuid ning elu on kohe ilusam!

Milline skisofreeniline lõhestatus- ühelt poolt rääkida mingist Jumala valgusest, rahust ja vabadusest, järgmisel hetkel näha elus vaid kõige räpasemat, hullemal kujul kui see tegelikult ongi.

Aga kardan, et eestlane on selleks liiga krussis, kompleksides, endakeskne jne

Just- just. Enda vigu teistele üle kandma me kanged.