Via.ee

Njah, EA 14:34, 2005-07-08 15:15:19

"Väga pessimistlik. Ja alusetu arvamus."

Kui inimkond suudab migit piirjoont ületada, siis pole see järelikult inimvõimekuse lagi. Seda pidasin silmas. Need piirangud on objektiivselt olemas ning tulenevad mateeria füüsilistest omadustest. Ainult nende piirangute täpse asukoha hindamisega tekib suuri raskusi.

Ntx praegusaegse anatoomiaga inimene ei hakka planeedil Maa kunagi hüppama kõrgust üle 6m. Tehnikavidinaid endale külge kruvides ta seda ehk suudaks, kuid see hüppaja pole enam inimene.

“Kunagi arvati, et inimene ei suuda lennata. Nüüd on lagi juba nihkunud galaktikatesse.”

Galaktikatesse? Ulmefantaasiates ehk, aga ulme ei pea ilmtingimata arvestama loodusseaduste kehtestatud piirangutega. Fantaasia ja unenäod aga paraku ei tule inimsuutlikkusest tõsiselt rääkides arvesse.

Tänaseks päevaks ollakse hädapärast ise alles Kuul ära käidud ja lähetatud automaatsondidega Päikesesüsteemi planeetidel külas käidud, aga väljapoole Päikesesüsteemi pole veel miski inimtekkeline jõuda suutnud.

“Inimestel saavad olema tulevikus sellised võimed, millest praegu isegi unistada ei osata.”

Ei vaidle vastu, et tulevikus inimene tänasest rohkemat suudab, kuid väita, et sel suutlikkusel üleüldse mingisuguseid põhimõttelisi piire poleks, on sulaselge egoärplemine...

33338, 2005-07-08 15:36:45

EA,
sa ej viittsind lugeda kxjkke ega ka asjasse s'üüvi. üttlin sellgelt et iljem inime ajnult kasutab oma téadmisi. síia käjvad ka ned sinuosutatud lejjutised. ta pole nejjd varem vajd vormistand. kas pole vajadustolld vxj pole unes näjjnd. ilisemas eas inime vajd kogub pahhna.

Hele, 2005-07-08 16:01:49

Ja nagu ikka, artiklit ei loe enam keegi.

Aeg on eestlus ümber defineerida, laiendada sõltumatuks rahvusest, sellest, kus sa oled sündinud või mis keelt sa kõneled.

Jüri artikkel tundus mitme koha pealt veidi naljakas. Et kui Jüri ei mahu eestlase definitsiooni alla, siis on Eesti ühiskonnas identiteedikriis ja eestlus tuleks Jüri tõekspidamiste järgi ümber defineerida, näiteks pragmaatiliseks liberalismiks?
(Kui minu küpsetist ei taheta koogiks tunnistada, järelikult on kooginduses identiteedikriis ja on tulnud aeg kook ümber defineerida. Kui minu maalritööd keegi kunstiks ei pea, on kunstis identiteedikriis ja kunst tuleb ümber defineerida. Jne.)

Ja veel eeskuju tervele “sotsialistlikule” Euroopale . Uus mõtlemine meie maa ja kogu maailma jaoks. Vägagi mitte-eestlaslik mõttelaad mumeelest.

Ehk võiksid eestlust defineerida ikka eestlased ise, kui nad selleks vajadust peaksid tundma. Kui ma juhtuks poolenisti kreeklane olema, vaevalt küll ma kreeklust oma eelistuste kohaselt ümber defineerima asuks.

Eestlane on rahvus ja ma ei näe vajadust ega võimalust laiendada seda mõistet “rahvusest sõltumatuks”, ammugi mitte pragmaatilise uuskapitalisti suunas. Näiteks Uku Masingul oli eestlaste rahvuslikest omapäradest hoopis teine ettekujutus. Ja miks peaksid ümberdefineeruma just eestlased, teised rahvused aga mitte? Poleks päris mõttetu ütelda, et Eestisse on tulnud “palju igasugustest rahvustest venelasi”, aga ilmselt ei meeldiks see ütlemine venelastele.

Kes korralikku eesti keelt ei räägi, see eestlaste meelest eestlane ei ole. Uute definitsioonide väljamõtlemine ju reaalset olukorda ei muuda. Kui me porgandi puuviljaks defineerime, ei hakka see sellepärast puu otsas kasvama.

Kommentaariumist igatahes paistab, et eestlaste seltskonnas eriti ei õnnestu rahvusteemalisi kirgi üles kütta.

ahvgepards, 2005-07-08 17:00:48

nojah, mina lugesin artiklit alles nüüd. kui nüüd välja arvata mõned mõistetega eksimused ja isiklikud viited, siis tuleb kahjuks paljuski autoriga nõustuda. asi ei ole rahvuses, asi on rahvuse väärtustamises ja eestis on mindud selles mõneti liiale. kui rahvus muutub väärtuseks nr üks ja kõik teised väärtused sellejuures hägustuvad, siis on rahvuslus ohtlik. minuarust on rahvuslus kaheldav väärtus.
kindlasti on eestlased spetsiifiline identiteet, aga see on paratamutus. see ei anna alust eestlasel end lätlasest veel paremaks pidada

Ants, 2005-07-08 17:29:54

Kes selle rahvuse üldse leiutas?

Robespierre??

33338, 2005-07-08 17:31:44

Ele,
eesstlus kajastab mxjsstena üksikute eesstlaste rahhvustunndlikkust. séega saab kxjkk allguse igast öhest ÜKSIKULT. et aga inime üksikult muuttuks, tuleb nejjle ka nii lähäneda, mitte akata tulemusejärrgi tervikuna targutama.

Hele, 2005-07-08 17:38:16

33338,
a miks peaks see eestlus üldse muutuma kellegi Jüri poolt õigekspeetavas suunas? Et võtan mina oma “rahvustundlikkuse” ja 33338 oma ja PL oma jne ja hakkame neid üheskoos mudima ja painutama selliseks, nagu Jüri arust õige on? Mis hea pärast?

ahvgepards, 2005-07-08 18:21:44

rahvuslus näitab tavaliselt puudujääke individuaalsel tasandil. võtame näiteks kujutletava kana, kelle nimi on august. ja kui näiteks see august avastab, et ta ei suuda muneda ning tunneb end seetõttu väga halvasti. seepärast tunneb ta end kui august väga halvasti ja ta peab omandama uue identiteedi. näiteks kui kana, sest lõppudelõpuks ta ju väliselt sarnaneb kanale. ja kui seda kanatunnetust tekib juba nii palju, et tekib miskisugune solidaarsus, paljud kanad kaotavad oma nime ja identifitseerivad end kanana jaq lõpuks tundub neile et kana on päris hea olla, hoopis parem kui rebane. mis sellest, et rebane sööb kanu, mitte kana rebaseid, aga kana on palju targem kui rebane, siis tekkib juba kanarahvuslus. ja kuigi probleem ise võib ju seisneda üksnes selles, et august on tegelikult kukk ja ta ei saagi füsioloogilistel põhjustel muneda. niisamuti on ka rahvuslusega, kui inime tunnetab, et ta ei ole individuaalsel tasandil väärtuslik, otsib ta endale kollektiivset identiteeti.

ahvgepards, 2005-07-08 18:24:45

aga rahvuse ei leiutanud robespierre. tema oli tavaline poliitikust nurgaadvokaat ja ei leiutand eriti midagi. rousseaud seostatakse riigipõhise rahvuse ideoloogiga, täpselt nagu herderit etnosepõhise rahvusega, aga see on nii kokkuleppeline, ega nad ei leiutanud just midagi.

33338, 2005-07-08 18:24:59

ega ej péagi. selles viga onngi et MEJJD ej vxetta selisstena nagu me oleme, vajd püüttakkse kellegi suvajärrgi ÜMMBERKASVATADA. ja kelleks - EESSTLASEKS!

Hele, 2005-07-08 18:43:42

kukel nimega august läheb kehvasti, kui ta kanal ja rebasel vahet ei tee

Hele, 2005-07-08 19:08:02

33338,
jajahh - üks pooleestlane üritab eestlasi õigemateks eestlasteks kasvatada

et siin Eestis on mingi Jürile aru- ja kättesaamatu asi nimega eestlus ja parem oleks kui sellist kahtlast asja siin ei oleks, järelikult tuleb see iganenuks kuulutada ja ära hävitada
ehk viisakamalt väljendudes “ümber defineerida”
(näiteks võtame lehma asemele kitse, hakkame teda lehmaks nimetama ja ütleme, et lehm ei läinud tapamajja, me lihtsalt defineerisime lehma ümber)

ja sellise jutu ajamise eest maksavad eestlased talle veel mingit stipendiumi?

ahvgepards, 2005-07-08 19:19:31

aga artikli juurde ka
minumäletamistmööda olid just marurahvuslased euroopa liitu astumise vastu, seetõttu on liitumist miski kollektiivse identiteedipuhanguna kujutleda veidi imelik.
totaalkaitse ja territoriaalkaitse ei ole üksjasama. totaalkaitsest on eesti ikka väga kaugel. mittesõjalisest julgeolekust on alles viimasel ajal hakatud rääkima ja seda ikka tänu euroopa liidule ja natole.
samas muidugi ei oma ajateenistus militaarses mõttes tänapäeval erilist tähtsust. riikides, kes seda veel kasutavad (näiteks põhjamaad) on ta lühenenud miinimumini ja põhiliselt täidab propagandistlikke eesmärke, et värvata noori kutselisse sõjaväeteenistusse.
samuti näitab, et siin on sõjaväest palju räägitud, et militaarsuse osakaal on ühiskonnas jällegi kõrge. teadvustatakse ainult sõjalisi ohte ja eiratakse teisi.
mis aga puutub suhtumisse turumajandusse, siis on see endiste sotsmaade üldine probleem ja eesti on üldises kontekstis isegi üks eesrindlikumaid.
ma ei usu et riigi osatähtsus on eestis ülemääraselt kõrge, pigem on riiklike institutsioonide usaldusväärsus ikkagi väike. teisalt on muidugi õige, et ideoloogilises plaanis on alternatiive vähe, mis võib halvimal juhul viia autoritaarsuseni.
samuti võib pikemas perspektiivis osutudas ohtlikuks negatiivsel pinnal kujundatud kollektiivne identiteet - sest rahvust liidavad põhiliselt negatiivsed asjad, näiteks hirm venemaa ees, mis on palju tugevam kui nato või euroopa liiduga liitumise ootus ja venemaa osakaal üldiselt ühiskondlikus teadvuses on ohtlikult kõrge. kusjuures eurovastasus võib osutuda jällegi üheks negatiivse iseloomuga kollektiivseks identiteediks.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-07-08 21:25:31

Hmmm... ma siin loen ja loen ja minus aina süveneb kuri kahtlus, et nüüd peab EESTLASEKS OLEMISEKS kusagilt luba küsima.

Jääb ära!

Kellena sündisin, see ka olen.

OLEV :)))

33338, 2005-07-08 21:44:48

jahh Olev, kuj sa ej mahu kellegi innangu píiridésse, sis oled juu.tt. vxj néeger (kujjgi see pole rahhvus). aga mitte eesstlane.

Ants, 2005-07-08 21:50:39

rousseaud seostatakse riigipõhise rahvuse ideoloogiga, täpselt nagu herderit etnosepõhise rahvusega

Herderist pole kuulnudki aga Rousseau filosoofia oli ründav, selline mulje on nagu jäänud vähemasti, eraomandit ta ei sallinud ja nii edasi. Seega ilmselt ei tekitanud Rousseau ka rahvust tühjale kohale, vaid see pidi midagi asendama, välja tõrjuma.

Mis see võis olla?

Äkki religioosne identiteet või perekondlik või midagi kolmandat?

Aga ma arvan, et see pidi olema sama madala lävepakuga, nagu rahvuslik identiteet, mis ei nõudnud eriti pingutamist, vaid oli kohe varnast võtta.

Muidugi, kui Priidul on õigus, et vanasti olid inimesed palju targemad ja vähem nõmedad, siis ei oska üldse spekuleerida, mida Rousseau ja teised toredad filosoofid jalge alla üritasid trampida.

Teine Harri, 2005-07-08 22:10:36

Küll arvamusliider tsukts tuleb
ja kõik ära seletab
nii et isegi AS-i esimees aru saab

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-07-08 22:19:12

Tsuktsil hetkel aega pole, sest selgitab praegu keldris rahvusvahelise terrorismi olemust.

Olev:))

ahvgepards, 2005-07-08 22:27:56

re: Ants, 2005-07-08 21:50:39

Rousseau kirjutas palju. ja ega tema rahvust välja ei mõelnud, ta ikka väljendas tolleaegseid meeleolusid ja püüdisw rahvust ja riiki ühendada ning selle ümber kollektiivset identiteeti luua.
Herder http://www.fordham.edu/halsall/mod/1784herder-mankind.html
aga rääkis rahvuslikust vaimust ja stuffist, no umbes nagu eestis natsionalismi lahti mõtestatakse. sellest tulebb ka aru saada, sest prantslastel oli oma tsentraliseeritud riik käes, aga sakslastel (ja ka itaallastel)oli ta suht killustatud ja loomulikult unistasid nad ühendamisest, samal ajal kui prantslased tahtsid riiki rahvuse ideega ühendada ja vähemusi hoopis ära kaotada.

tsukts, 2005-07-08 22:41:59

Kak ja vižu - dermo spelos.