Via.ee

Θωμας Χαραφορος., 2005-06-29 12:00:17

Mina saan oma kosmopoliitglobaalse külje rahuldatud oma Kirikus.
Eestlust vajan kui perekonnaasja selle kõrvale.

Θωμας Χαραφορος., priit, 2005-06-29 12:02:47

Eesti poisid on teatud aja Eesti nimel omavahel koos.

-täpselt samuti PEAB Tammsaare ja Kross kooli kohustusliku kirjanduse hulka jääma

-eesti keele õpetus koolis peab uuesti rangeks grammatikaõpetuseks muutuma

-jne.

Θωμας Χαραφορος., priit, 2005-06-29 12:05:47

...kusjuures nõnda koos, et rikkad ja vaesed, linna- ja maamehed on omavahel solidaarsed!

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-29 12:09:06

33338 jätsin Sulle vastuse.

PL, 2005-06-29 12:12:10

Oma eelmise väite illustratsiooniks:

EUROOPA DEMOKRAATLIKU ÜMBERKUJUNDAMISE EEST

16. juunil kogunes ligi 30 esindajat 12 Euroopa riigi ATTACist Brüsselisse hindama EL-i uut olukorda. Soome ATTACil polnud esindajat koosolekul, mis kiitis heaks järgneva avalduse Euroopa demokraatlikuks ümberkujundamiseks.

Euroopa ATTACide konvent ja ABC-programm EL-le

„ABC-plaan“ on EL-i agendaga kohandatud lühema ja keskmise perspektiiviga plaan, mis samas määratleb ka ATTACi oma programmi EL-i arengule.

Plaan A: Abinõud ja kodanikualgatus EL-i uusliberaalsete ettevõtmiste vastu

Euroopa demokraatlik ümberkujundamine nõuab koheselt tervet rida meetmeid lahkulõõmises uusliberaalsest poliitikast:

1. Euroopa Nõukogu ja Komisjon peaks tühistama kõik praegused liberaliseerimisplaanid, iseäranis Bolkesteini teenustedirektiivi, tööaega puudutava direktiivi ja raudteetranspordi direktiivi, samuti riiklikke toetusi puudutava programmi;

2. Euroopa maade esindajad peaks kiiresti kokku tulema, et nõuda Euroopa Keskpangalt oma rahapoliitika muutmist ja laenuprotsendi alandamist;

3. Tuleks arendada tõelist tööhõivepoliitikat ja uuendada täies ulatuses .... leping (vakaussopimus?);

4. EL-i eelarvet tuleb tunduvalt suurendada, et saaks teostada sotsiaalpoliitikat ja kasvatada struktuurifonde uute liikmesriikide arengu edendamiseks praeguse maksuvõistluse ja tööstusliku tootmise ülekolimise toetamise asemel;

5. Euroopa majanduslik areng tuleb taaskäivitada avaliku sektori investeeringutega infrastruktuuri, et parandada keskkonna, raudteede, hariduse ja tervishoiu olukorda ja luua töökohti;

6. Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenuste erastamise alased läbirääkimised (GATS) tuleks peatada;

7. Tuleks rakendada abinõusid maksuparadiiside sulgemiseks, globaalsete maksude edendamiseks ja Euroopa riikide maksusüsteemide kooskõlastamiseks;

8. Tuleks täielikult uuesti määratleda Lissaboni agenda
ning sotsiaalne strateegia (2005-2010) ja rakendada see sotsiaalse ja ökoloogilise arengu teenistusse;

9. Tuleks tõsta EL-i maade arenguabi 0,7 %-ni aastatuhande eesmärkide saavutamiseks ning tühistada arengumaade võlad;

10. EL-i toetus Iraagi okupatsioonile tuleb lõpetada ja EL-i riikide väed Iraagist koheselt välja viia.

A-plaaniga kaasub tegevus, mis tipneb Brüsselis 2005 detsembris seoses Suur-Britannia Euroopa Nõukogu eesistujaks olekuga.

Plaan B: EL-i demokraatlike institutsioonide poolt

Euroopa ATTACid soovivad ehedalt demokraatlikke Euroopa institutsioone. Nendest pole põhiseaduse projektis juttu olnud. Rahvuslikele parlamentidele tuleb anda tähtis roll, samas tuleb laiendada Europarlamendi osa. Euroopa Komisjonilt tuleb ära võtta seaduseelnõude esitamise monopol, samuti vähendada Komisjoni liig suuri volitusi konkurentsipoliitikas. Kodanikele tuleb anda tõeline seadusealgatuse õigus ning soodustada kodanikele lähedalseisvat koostööd. ATTACid hakkavad arutama kohtadel ja omavahel uuest riikidevahelisest kokkuleppest, mis puudutab ainult EL-i institutsioone. Euroopa ATTACide konvendi esimene kokkutulek 2005 detsembris teeb kokkuvõtte ettepanekutest.

Plaan C: Teistsuguse Euroopa poolt

Institutsioonide uuendamisest (plaan B) ei piisa, vaid EL-i poliitikat tuleb uuendada kõigekülgselt. ATTAC peaks looma laialdase demokraatia(nõu)koja, milles ehitatakse alternatiivi uus-liberaalsele Euroopale. Küsimus on Euroopa solidaarsusprojektist: solidaarsusest nii EL-i sees kui ka muu maailmaga ning solidaarsusest tulevastele põlvedele. Plaanis A toodud abinõud on vältimatu etapp plaani C suunas.

Euroopa kõikide ATTACide kohalikud organisatsioonid on kutstutud osalema C-plaani teostamises, mis jätkub ka detsembrikonvendi järel mh Euroopa Sotsiaalfoorumil 2006 aprillis.

Teistsugune Euroopa on võimalik. Ehitagem seda üheskoos.

Brüssel, 16. juunil 2005

Θωμας Χαραφορος, 2005-06-29 12:17:23

7. Tuleks rakendada abinõusid maksuparadiiside sulgemiseks, globaalsete maksude edendamiseks ja Euroopa riikide maksusüsteemide kooskõlastamiseks;

...et Lääne-Euroopa ei peaks oma heaoluühiskonda Ida-Euroopaga jagama.

Maila, PL, 2005-06-29 12:17:34

Kodanikuühiskonna erinevaid variante on ju leitud küll,

Palun mõni hästi toimiv näide mulle asjatundmatule. Ja soovitavalt selline näide, kus ühiskond ei oleks eelnevalt liberaalse turumajanduse kaudu heaoluriikide perre jõudnud.

priit kelder, 2005-06-29 12:19:49

Uskuv Fomaa,
Tammsaarega nõus, ent Krossi puhul luba mul väljendada äärmist pettumust ja jälestust ta viimase aja “loomingu” osas. Võta näiteks kasvõi see TAHTAMAA või midagi taolist, mis selle pealkiri oli. Lausa piinlik, kuidas väärikas mentor alandab end pugema kaasaja labasuste ees.

Eesti poisid koos,...hm...Tinglikult oleme me kõik koos siin Eestimaal. Kuid rikaste-vaeste solidaarsusest uneled asjatult.

Θωμας Χαραφορος, Priit, 2005-06-29 12:21:48

See eesti rahva sisemise solidaarsuse asi on viimane, millest unelemisest loobun!

priit kelder, 2005-06-29 12:29:11

Rikastel ei ole rahvust ju, Toomas.

Maila, priit, 2005-06-29 13:08:46

Tinglikult oleme me kõik koos siin Eestimaal.

Jajah... Aga siiski on midagi ühendavat, mis jääb alles isegi siis, kui aastakümneid on teisel maal ja teises ühiskonnas elatud.

Ma olen ikkagi veidi seda keeleusku. Keele ja mõtteviisi seos. Et niikaua kui kõneldakse eesti keeles, ükskõik kus maal ja ükskõik, kas rikas või vaene, on seda keelt kõnelejate vahel midagi ühist ja siduvat.

Maila, priit, 2005-06-29 13:12:26

Ja ükskõik, kas rikas või vaene või mis, need kelle kodu ja/või juurikad on Eestis, geograafiliselt, ka neil on miskit ühist. Neid kahte komponenti ei saa mu meelest eestluse identiteedist kõrvale jätta.

Muu ühise kokku leppimine on veel raskem.

PL, 2005-06-29 13:25:34

7. Tuleks rakendada abinõusid maksuparadiiside sulgemiseks, globaalsete maksude edendamiseks ja Euroopa riikide maksusüsteemide kooskõlastamiseks;

...et Lääne-Euroopa ei peaks oma heaoluühiskonda Ida-Euroopaga jagama.

PL: Maksuvõidujooksust võidab ainult majanduseliit, mitte enamus (olgu Läänes või Idas). ATTACi eesmärk on likvideerida vähemasti EL-i piires need “maksupraod” (sh maksuparadiisid) ja sundida majandust niimoodi taas alluma aü-le (ega asjata toimu Euroopa riikides taas - ligi sajandilise vahega - üldstreigid. Globaalsed maksud peaksid ohjeldama börsihullust, mis seab ohtu kogu maialma majandust.

priit kelder, 2005-06-29 13:32:20

Mailaga nõus, ütleme, nii 96%.

Maila, PL, 2005-06-29 13:36:45

Mina juurdlen ikka aeg ajalt, mis siis saab, kui...
Euroopas elanikkond vananeb. Eestis eriti nobedasti. Kõrget elatustaset tahavad aga kõik. Mis juhtub, kui valijate enamus tahab varakult pensionile ja nõuab tulude ümberjagamist, aga arvuliselt väga väikesearvuline töötav elanikkond ja vähesed ettevõtjad keelduvad oma töö tulemustest loobumast või keelduvad varjatult, so ei tööta ega loo enam, kuna niikuinii ära võetakse.

Mis siis saab, kas repressioonid? Sunnitöö? Politseiriik? Türannia?

Nõukogude võimu puudusi oleme me minu arvates näinud juba.

PL, Maila, 2005-06-29 13:36:49

Palun mõni hästi toimiv näide mulle asjatundmatule. Ja soovitavalt selline näide, kus ühiskond ei oleks eelnevalt liberaalse turumajanduse kaudu heaoluriikide perre jõudnud.

Nt jätkusuutlikud looduskogukonnad(elanud koha peal kümneid tuhandeid aastaid), millest on kirjutanud meil nt Toomas Trapido. Neis puudub rõhumine ja valitseb omavõim.

Teisalt - kaasaegsed kodanikuühiskonnad arenevad loomuldaselt välja pärast röövkapitalismi - nii nagu indiviidi tasandil ego ületatakse pärast selle “läbi põdemist”.

Kaasaja kodanikuvõimu kandvaimaks näiteks on loomulikult heaoluühiskondade ühistumajandus, mis EL-is ja USA-s on mitmetes võtmevaldkondades (nt panganduses ja kindlustuses)just maapiirkondades tõrjunud välja kapitalimajanduse, Majanduslik ühitegevus sündis varakaputalismi staadiumis 19.sajandil ja elavneb tänase uue “varakapitalismi” toimel jõudsalt.

Veel võib tuua piirkondlikke näiteid intressivaba panganduse tohutust efektist tööhõive taastamisel, osalusdemokraatlikest linnadest (nt toosama Maailma Sotsiaalfoorumide sünnilinn Puerto Alegre), tootja-tarbija assotsiatsioonidest, lugematutest rohkem või vähem isemajandavatest kommuunidest jne.

PL, Maila, 2005-06-29 13:43:31

Mina juurdlen ikka aeg ajalt, mis siis saab, kui...
Euroopas elanikkond vananeb. Eestis eriti nobedasti. Kõrget elatustaset tahavad aga kõik. Mis juhtub, kui valijate enamus tahab varakult pensionile ja nõuab tulude ümberjagamist, aga arvuliselt väga väikesearvuline töötav elanikkond ja vähesed ettevõtjad keelduvad oma töö tulemustest loobumast või keelduvad varjatult, so ei tööta ega loo enam, kuna niikuinii ära võetakse.

PL: See on “kuldse puuri”. sotsdemokraatlikun utoopia põhiprobleem. Kommunitaarses, kooperatiivses, solidaarses, kogukonnastunud ühiskonnas selliseid pseudoprobleem ei teki.

Huvitav, et oskame mõelda vaid neoliberaalsetel tingimustel...

Neoliberalismi põhipuudus aga on mu meelest hoopiski tema äärmine vaimne lamedus, vaenulikkus individuaalse arengu vastu, vulgaarmaterialism, pehmendatud infantiilse hedonismiga(lubatud on vaid ebaeetilised arengupatoloogiad).

Mis siis saab, kas repressioonid? Sunnitöö? Politseiriik? Türannia?

Nõukogude võimu puudusi oleme me minu arvates näinud juba.

Jah, finantsoligarhia poolt tekitatavale kaosele ennustatakse tõepoolest järjeks türanniad (olgu siis suurraha enda või selle vastaste poolt kehtestatuid).

Maila, PL, 2005-06-29 13:46:32

Ma olen ühistumajanduses põhiliselt märganud, kuidas kõik soovivad, et teeme ise, teeme tasuta; aga ei, mis nüüd mina, minul pole võimeid, Sina ikka võiksid tasuta teha.

Väga kergesti läheb asi selleni, et vajadusi on palju, aga võimeid pole äkitselt enam kellelgi.

Ants, 2005-06-29 13:53:58

2. Euroopa maade esindajad peaks kiiresti kokku tulema, et nõuda Euroopa Keskpangalt oma rahapoliitika muutmist ja laenuprotsendi alandamist;

Raha on ju praegu niigi odav. Kuhu seda intressimäära enam alandada on. Negatiivseks ei saa seda muuta.

33338, 2005-06-29 15:16:59

Majla,
su karttus on täjtsa asjatu. sest me ise seda ülalpidajate ja ülalpeettavate suhhte muuttumist ej märkkagi. sest ka 5000 aasstas moodustab 1.37'st milljonist (vxtan siin arrvésse ka ummbes 300000 asunikku kes sunni viisil on mejje “elanikonnas”) ajnult 0.36%, majanduskassv aga 4-7. mujdugi on viimane väline ning sisult vale (sest juba viimase 13 aassta vxrrdlus üttleb et mittmekümmnekorttse palgatxusujuures onn eljärrg txusst vajd ~2×), kujd pxhimxtteliselt siisski seda kardetud vahet edestav. séega minngit tagasilöökki vähämalt sellesvallas ej tojjmu. ja t'ööviljakus kassvab nagun"ii (ka mejje tajjnap'äädäst valitsejate vasstutegevusest sxlttumatta).
veel tuleb arvestada et ega vanurite osakaal lxputult kassva. nad ej saa enam júurdekassvu ning nende osa akkab samuti vähänema, koos sellega vähäneb ka too suhe ning 0.1% vxj véelgi vähäm aasstas pole ülttse majjnimistväärtt.
millele aga ülttse ükkski ühiskonnatéadlane (nii nad enndid nimetavad) pole tähälepanu pöörand, on see et rahhva°arvu vähänedes muuttub ka elanike ja lóoduse side tihedamaks (vaattamatta sellele et sajad külad surevad véelgi vällja) ning see mxjutab ka mejje mxttlemisvíisi. viimane aga soodustab sünndide kassvu ning kxjkk tasakaalustab. kuss se tojjmima°akkab, ejj osska txessti kéegi ‘öölda. ise loodan et mejje rahhva°arrv jxuaks vähäneda 4-5×. nagun"ii oottab máaillma ees en"errgia púudujakk ning mejjl on siis suhhteliselt roosiline olukorrd. kuj kuulata ja lugeda kujdas mejjl praégu alatakkse rahhva°arvu vähänemiseüle, sis tekib küll tunne et mejjl p’äälä idi"oottide mxttlevajd olendejd polegi. mxéldakkse vajd mollile ja selle täjttjatele, kujd 100-200 aasstat ette ej taha kéegi näha. ikka póhhuj náhhujtüüppi mxttlemine ajnult tänasele.
ometi peakks me juba ammu ettevalmistuma ajaks kujj el"ekktrit vxjb mitte piisata (ka tuul alati ejj ajtta), kus mejjl pole enam vxjmalust pxletada pxlevkivi ja vosvor"iitt on kxjkkjal tabuall. pole ka vxjmalust seda kellelegi mahaparseldada sest púudub kütus laévade liigutamiseks. vxjj on se sedavxrrd kallis et kaupplemisel pole mxtet. ka nxúdmise pakkumise oludes.
nii et vaatta jullgessti tulevikku, üha vähänev eesstlaskonnd saab öhe näóp'äälä seda rohhkem vxjmalusi elusólla ning tejste praéguste l'ä.llajatearrvel elada.