Identiteedikriis Eesti ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 781 kommentaari.

Anna, 2005-06-29 05:41:26

/Aeg on eestlus ümber defineerida, laiendada sõltumatuks rahvusest, sellest, kus sa oled sündinud või mis keelt sa kõneled/

Ei mõista :S

33338, 2005-06-29 06:20:16

vara ommikujaokks líiga pikk ja kasutatud palju segasejd vxj minujaokks tejsitiarusáadavajd mxjsstejd, millega nxusspole. vaja liigiti lejjerdada iljem.

priit kelder, 2005-06-29 07:02:40

Arutlevad artiklid eestluse olemusest ja võib-olla-kriisist on igati teretulnud ju. Mida muud me oskamegi nii hästi teha, kui haliseda targa näoga. Nii et tänud autorile asjaliku teema ja asjaliku mõtiskluse eest. Ent kriisi diagnoosimine peaks algama tõsimeelsewt analüüsist, seda aga autor pole vaevunud andma. Sestap ka nigelast metodoloogiast põhjustet variehitus: kirjeldatud näited riigikaitse, hariduse, tervishoiu jne vallast on küll kenad, kuid need on vaid põhimure viljad. Peamiseks puuduseks on aga võimurite tavarumalus, oskamatus juhtida ja aduda protsesse, mis toimivad ühiskonnas.
PS: NATO ja EL ei evi küll midagi ühist eestluse olemuse või kriisiga. Siin teeb autor sama vea, kui meie riigihuilgajadki on teinud, ajades segamini eesmärgid ja vahendid.

Maila, priit, 2005-06-29 08:37:24

Ei ole Sinuga päris nõus. Identiteedikriisi ma ei seostaks niimoodi võimurite rumalusega. Kaldun olema sama meelt autoriga, et kui suured eesmärgid on saavutatud, pole enam kandvat ühist tulevikuideed. Rahvast ühendas unistus vabadusest. Nüüd lihtsalt ei osata selle vabadusega miskit peale hakata. Ei ole ühist tulevikuideaali ega sõnastet kava ideaali poole liikumiseks. Et mismoodi edasi, selles osas on rahvas küll nagu luik, haug ja vähk (viide valmile, mitte isikunimedele). Seda, et kahte ühesugust arvamust ei ole, on siin viaski näha.

Ma jagan arvamust, et EL ja NATO pole süüdi. Lihtsalt üks eesmärk saavutatud.

Minu meelest rahvusliku identiteedi teemat tasub täitsa arutada. Otsida ühendavat.

priit kelder, 2005-06-29 08:44:19

Maila, jään Su'ga nõusse. Küsimusi tekitab siiski rahvuse identiteedi määramine. On’s see/ta elusolend? Omadus vast. Jas kas rahvus on elusorganism? Omab eesmärke, identiteeti?
Hüva, ent romantiliselt tundub küll, et eestlaste rahvustunne võis olla kõikse vingem 19. sajandi lõpupoolel. Nüüd küll, jah, on sest kohatu rääkida.
Maila, tee ilm soojemaks veidi.

Maila, Jüri, 2005-06-29 08:49:49

Aeg on eestlus ümber defineerida, laiendada sõltumatuks rahvusest, sellest, kus sa oled sündinud või mis keelt sa kõneled.

Sellest reast on välja jäänud elukoht. ;)
Võib olla palju keni ideid, mis ühendavad inimesi sõltumata rahvusest, keelest, sünnikohast ja elukohast. Näiteks usk. Või sportlik eluviis. Aga kui need nimetatud komponendid kõik ära jätta, siis RAHVUSLIK identiteet see enam küll ei ole. Ei ole siis põhjust ei eestlastest ega eestlusest rääkida.

Sa vist oled niipalju noor, et ei mäleta, kuidas aeg oli rahvus prügikasti visata, sest kõikidest pidi saama üks ühine nõukogude rahvas?

Maila, priit, 2005-06-29 08:55:23

See on huvitav küsimus küll, mis ja milleks üldse rahvus. Nõus, et vabaõhumuuseumi reklaamfotod on küll kenad minevikututvustajad, aga täna ideaaliks ei sobi enam mitte.

Aga sellega nagu nõus ei ole, et parem oleks üks ühine kosmopoliitne hrustsovilikutaoline maisikasvatus (kas sosnovski putk on samast ajast?), kus erinevused puuduvad.

Ei ole mul vastust, mis võiks olla eestluse tulevikuidee. Meeles on, et Via lindilõikamisel detsembris oli juttu, et võiksime proovida seda otsida ja sõnastada.

PL, 2005-06-29 09:05:50

Ah et Kodanikuhariduse Sihtasutuse stipendiaat - ja vana hea, kuid ammu ajaloo prügikasti kuuluv Hayek jälle platsis...

Kas nüüd on ka kodanikuharidus neoliberaliseeritud - et ärimehed oma “nutikusega” kõikjal võtmeks seatud?

Ka minu meelest tuleks rahvale anda rohkem omavõimu, kuid mitte - jumala eest turu kaudu ega turu tingimustel. Turg on saanud piisavalt aega ajaloos ennast tõestada, tulemuseks tõeline uusorjandus (kõikjalvohavast korruptsioonist ma ei räägigi - see kuulub suurraha juurde nagu sukk saapa juurde).

Kui nüüd tõsisemalt rääkida meie identiteedikriisi ületamisest, siis soovitan pöörata tähelepanu nt sellistele nähtudele:

> > Seto Kuningriigi ja Haanjameeste nõukoja delegatsioonid võtsid tänasel
> > tippkohtumisel vastu ühisavalduse
> >
> > Täna toimus Haanjas Seto Kuningriigi ja Haanjameeste nõukoja esinduslike
> > delegatsioonide tippkohtumine, kus arutati kahe muistse naaberriigi
> > Setomaa ja Haanjamaa suhteid, võeti vastu ühisavaldus ning sõlmiti
> > koostöö ajalooliste piirkondade põliskultuuri ning traditsioonilise
> > elulaadi säilitamiseks ja ühiseks arendamiseks.

Ehk siis identiteet ei peitu mingis totaalses äritegevuses koos selle juurde kuuluva “valiku ja vastutusega”, vaid rahvuskultuuriliste juurte leidmises (arhetüüpne, kollektiivne alateadvuslik tasand). Teiseks - ja sügavamalt - peitub see loomulikult arengulisuse võimalikkuse teadvustamises indiviidi tasandil (üliteadvuslik, metafüüsiline, universaalne, üldinimlik tasand). Ehk siis - meil pole enam vaja “saada eurooplasteks” (mis tänases agoonias otsib samuti oma identiteeti), vaid “inimesteks” kui liigiolenditeks. Viimast aga on raske mõiste ilma evolutsioonilisuseta, tõusmiseta postkonventsionaalsele ja post-post-konventsionaalsele ("Aukartus elu ees")
tasandile.

Kahjuks ei sisalda autori mõtisklus mu jaoks kübetki “visioon-loogikat”, jäädes mõistetega (mitte entiteetidega) manipuleerimise tasandile, seega kuivaks ja triviaalseks.

Maila, priit, 2005-06-29 09:08:46

Maila, tee ilm soojemaks veidi.

Kesse ilma soojemaks jõuab kütta :)) Ja meil siin ei aita isegi globaalne soojenemine vist. Räägitakse, et soojenemine mujal toob meile jääaja oopiskit.

PL. Maila, 2005-06-29 09:21:50

Jääaeg saabub seoses Golfi hoovuse aeglustumise (või kadumisega?), põhjuseks globaalne soojenemine.

Aga tõeline kosmopolitism ei välista rahvuslust (see oleks patoloogiline), vaid ületab ja hõlvab seda. Maailmainimene pole kodutu ärinomaad, kes tormab madalama maksukeskkonna, odavama rutiinse tööjõu ja kõrgema intellektuaalse kapitali suunas, hävitades kõikjal orgaanilisi olemisstruktuure (nii majanduslikke kui kultuurilisi), vaid oma rahvuse sügava eripära ja kordumatuse tunnetaja. kultiveerija ja edendaja. Me pakume üksteisele globaalset huvi vaid oma juurtega, mitte üheülbaliste massikultuuriahmijatena. Olla maailmainimene tähendab osata hinnata rahvuskultuuride imet, kuna omatakse seda ka ise.

PL, 2005-06-29 09:30:06

Juhin tähelepanu vaid ühele neoliberaalsele stambile autori loos - mille vastu on tõusnud maailma teadlik kodanikkond: erastada avalikud teenused, st pakkuda praeguse väidetava “kuldse puuri” asemele (mis tegelikult pudeneb - seegi - täna “eliidi mässu” tulemusel liivana sõrmede vahelt) kontrolli raha kaudu (oma haigeoleku eest vastutad materiaalselt). Kuid nt tervis on “kehalise, hingelise ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine” (WHO määratlus) - ja just seda lõhub robustselt, julmalt ja hingetult suurkapitalism - “turumajanduse” paratamatu homunkulus.

Raha kaotamise asemel pakub autor selle edutamist - nähes asju nö tagurpidi. Igatahes huvitav tutvuda “neoliberaalse kodanikkonna” ideoloogiaga.

PL, 2005-06-29 09:35:19

Kuidas maailmas avalikke teenuseid püütakse “turustada”:

IngoGuru 11
23. juunil 2004

Suurkapitalimaailm hämmastab meid aeg-ajalt oma salapära ja märkamatusega. Käivad miljardite inimeste toimetulekut ja heaolu puudutavad läbirääkimised, mille lähtealustest isegi mõnede riikide parlamentidel aimugi pole. Ja seda isegi „ülidemokraatlikes“ Põhjamaades. Pole siin mingit „eliidi mässu“, millest kirjutab Christopher Lasch, pigem „hiiliv kontrrevolutsioon“. Ja suur on meie üllatus, kui juba homme hakatakse meile müüma vett ja õhku turu poolt dikteeritud hindadega.

MÜÜA:

ärialased teenused
kommunikatsioon
ehitamine ja planeerimine
koolitus
keskkond
rahastamisteenused
tervise- ja sotsiaalteenused
turism
sport
kultuur ja meelelahutus
transport
„muud teenused“

MIS ON GATS?

GATS ehk üldine teenustemüügi leping (General Agreement on Trade in Services) on Maailma Kaubandusorganisastiooni (WTO) leping, mille eesmärgiks teenuste järk-järguline „vabastamine“ müügiks kogu maailnas.

Leping on kohustuslik, pidevalt jätkuv protsess, mille osapoolteks WTO kõik 145 liikmesriiki (k.a Soome). WTO teenustemüügi leping hõlvab kogu kaubandust, mis ei puuduta esmajoones esemete müüki – juuksurist veemajanduseni. Leping püüab kõrvaldada rahvusvahelise teenustemüügi teelt takistusi, luua reeglistikku, mis eirab rahvuslikku seadusandlust. Näiteks töökoha- või keskkonnakaitseseadusi, rahvuslikke huve ja isegi inimõigusi võidakse tõlgendada kauplemise takistusena. Lepingu muudab täheleapnuväärseks tõik, et WTO võib kontrollida oma lepingute täitmist kohustuslike sunnimeetmetega.

GATS-lepinguga seonduvad järgmised probleemid:

Demokraatiavaegus

Teenustemüügi alaseid läbirääkimisi on Soomes peetus suletud uste taga välisministeeriumi kaubanduspoliitika osakonna ja El-i ametnike algatusel. Soomes peaks Eduskunta saama vastavalt põhiseadusele kontrollida selliste rahvusvaheliste lepingutega seotud läbirääkimisi. Ta peaks saama otsustada lepingutingimuste üle, mis puudutavad meie maad. GATS-läbirääkimistel aga on parlament jäetud pealtvaatajaks – talle ei ole näidatud algdokumente ja seega pole ta saanud osaleda läbirääkimistel. Lahtiütlemine sedasorti rahvusvahelistest lepingutest on raske. Seega piirab leping oluliselt ka tulevaste valitsuste poliitilist võimu. Nii GATS-lepingu enda eeskirjade kui ka ÜRO organite sõnutsi tuleb selliste WTO-kohustuste mõjud inimõigustele ja arengule välja selgitada enne kohustustele allakirjutamist. Neid määrusi ei ole siiani täidetud ja sellist hinnangut isegi ei kavandata, ehkki peetakse läbirääkimisi GATS-lepingu uuendamiseks. Ka on kodanikel õigus saada sellekohast teavet, et juba ennetavalt hinnata nende põhiõigusi puudutavaid mõjusid.

Avalikud teenused

Avalikke teenuseid nõistetakse Soomes traditsiooniliselt teenustena, mida riik ja maakonnad rahastavad maksudest laekuvatest rahadest ja mille kättesaadavust nad reguleerivad, tagamaks kõigile kodanikele võimaluse heaoluks. Avalikud teenused ei ole taotlenud kasumit, vaid nende põhimõte on olnud tagada kõigile inimestele võimalus heal tasemel põhiteenustele. GATS-lepinguteksti kohaselt jäetakse avalikud teenused väljapoole vaba konkurentsi. Ometigi on „avalikud teenused“ määratletud lepingus väga ebamääraselt - teenusteks, mis „ei kuulu konkurentsi valda ega ole ärilised“. Selline määratlus sõltub iseäranis suurel määral tõlgendusest – puhtalt avalikke teenuseid näiteks Soomes selle järgi polegi, välja arvatud armee ja piirivalve. Pealegi öeldakse GATS-lepingus otse välja, et siht on vähehaaval „vabastada kõik teenused konkurentsiks“ – mis on vastuolus „ei puuduta avalikke teenuseid“-lubadusega.

Avalike teenuste konkurentsistamine ja erastamine

Selle kohta leidub viimastel aastatel märke nii Soomest kui mujalt (posti-, panga-, kinnisvarahoolduse teenused, Inglismaa raudteed jne). Sageli on nii teenuste kvaliteet kui ka määr langenud, hinnad seevastu tõusnud, töölisi on vallandatud ja nende töötingimused halvenenud. Konkurentsistamine ei ole mitte alati halb asi, ometigi on liberaliseerimine sageli kiirendanud eramonopolide sündi. Peab säilima riigi õigus sekkuda konkurentsist johtuvatesse puudustesse tulevikuski – GATS-leping raskendab seda tunduvalt.

Arengumaad

Suurimad teenindusfirmad paiknevad EL-is või USA-s. Arengumaades on teenindussektor reeglina väga kitsas, avalike teenuste osas peaaegu olematu. Üleilmse teenustemüügi lepingu teostumise korral võetakse arengumaadelt võimalus luua oma avalik sektor, kuivõrd tööstusriikide teenustefirmad jagavad omavahel sealse teenusteturu. Kameruni kindlustusfirmat vaevalt et leiame pakkumast oma teenuseid Euroopas. Küll aga tundub prantsuse veefirma või soome telekontserni võitlus juhtosa pärast Kameruni, Boliivia või Kampuchea turul vägagi tõenäolisena.

Väidetakse, et teenuste müümine arengumaadele aitab neil riikidel areneda ja majanduslikult iseseisvuda. Küsimus ei ole siiski heategevuses, vaid turukonkurentsis. Rahvusvahelise teenustekauba käive on ligi 3000 miljardit eurot aastas, samuti on teenusteäri üks kõige kiiremini kasvavaid kaubandusvaldkondi. Seega on firmade kihk sellele ligi pääseda mõistetav. Ent konkurentsis kehtivad „kõvad“ seadused: võidab see, kelle omakulu on väikseim. Omakulu saab hoida madala aga ainult millestki loobudes. Enamasti jäävadki kasumitaotlejatele jalgu kahjuks just sotsiaalsed ja ökoloogilised küsimused. See aga on vastuolus jätkusuutliku arengu põhimõtetega, mida nt EL-i liikmesriigid toetavad ühehäälselt. Kui aga kaubanduse vabastamine turu jaoks teatud eesmärke silmas pidades on siiski kasulik, võib see sündida kahe osapoole vahel ilma GATS-itagi.

Mida võid Sina teha?

- Lisa oma nimi kodanikuorganisatsioonide GATS-pöördumisele.
- Lõika välja kõrvalolev kaart ja saada see kas ühele rahvasaadikule või Eduskunna suurele komisjonile. Kaardil on tekst:
„Nõuan, et:
1. Soome Eduskunta ei anna EL-i komisjonile luba teha WTO teenustemüüki puudutavatel läbirääkimistel ettepanekuid, mille puhul ta pole kindel, etparlement selle heaks kiidaks. TTeisisõnu peab Soome parlemnt keelama komsjoni tegemast ettepanekuid, millega Eduskunta pole saanud eelnevalt tutbuda.
2. Soome Eduskunta kohustab EL-i komisjoni tegema vaheaja GATS-lepinguga seotud läbirääkimistel, kuni lepingule vastav ja parlamenti rahuldav avalik selgitus praeguse lepingu mõjudest on esitatud.

- Küsi oma rahvasaadikult, milliseid teenuseid on ta valmis erastama
- Jõua suuremale selgusele GATS-lepingust. Nt aadressidel
www.kaapeli.fi/kaikki_pelissa/
www.gatswatch.org
www.vto.org

GATS-läbirääkimiste faasid

1.01.1995 – asutati WTO ja hakkas kehtima GATS
25.02.2000 - liikmesriigid alustasid palvete esitamist
30.06.2000 – liikmesriigid alustasid ettepanekute esitamist
30.03.2003 – ettepanekute esitamise viimane tähtaeg
kevad-suvi 2003 – algasid lõplikud läbirääkimised
31.12.2004 – lõpurääkimiste plaanitud lõpp

GATS-i üldkohustused, mis kõigi valdkondade puhul hakkavad kehtima, saadakse teada alles siis, kui leping on sõlmitud. Seega Eduskunta ei saa kohustusi käsitledes arvesse võtta nende lõplikku mõju, mille määravad üldkohustused.

Infobülletäänist „Tiedätkö mikä GATS on?“, koostanud Soome ATTAC, Soome Maa Sõbrad jt.

Maila, PL, 2005-06-29 10:06:39

Ma pole turumajanduse teemal argumenteerimises nii osav, igasugu tsitaate ja viiteid pole kohe käepärast võtta. Aga sotsialistlikesse utoopiatesse ma ei usu. Ja ususektidega ka eriti kergesti ei liitu. Minu silmis ei ole liberalismile seni veel paremat toimivat alternatiivi leitud.

33338, 2005-06-29 10:10:44

Petter,
ära ähvarda asjata. ej kao se Laheóovus kusskile, ta vxjjb vajd muutta súunda. saab ta oma vee suuresti Mississìpist, paneb selle véejura liikkuma vööde ja máamunaka p'öörlemine, kxjkk need onn aga öhenduses ookkeani s'äälsäte pxhjakujuga ja takistavate saarte ja rannakujuga.
kuna asi onn ise eneses, sis ta saab vajd tejseneda, mitte aga selle súundumine mujale üleillmset kuumenemist vxj külmenemist.
et óovused 1000 aasstapärast tejsiti vxjvad tojjmi, on sellgemast sellgem.

33338, 2005-06-29 10:11:13

Petter > Peetter

nipitiri, 2005-06-29 10:51:47

Petter > Peetter... tõmbas tähelepanu... :)

Head nimepäeva kõigile Peetritele!

PL, 2005-06-29 11:40:35

Ma pole turumajanduse teemal argumenteerimises nii osav, igasugu tsitaate ja viiteid pole kohe käepärast võtta. Aga sotsialistlikesse utoopiatesse ma ei usu. Ja ususektidega ka eriti kergesti ei liitu. Minu silmis ei ole liberalismile seni veel paremat toimivat alternatiivi leitud.

PL: Kodanikuühiskonna erinevaid variante on ju leitud küll, kuid nende massiline teostumine saab toimuda ikkagi üle nö uusliberalismi laiba.

Paistab, et seoses ELi uusliberalistliku põhiseaduse läbikukkumisega on Euroopas nt käivitunud uued protsesswid Kodaniku-Euroopa suunas.

Θωμας Χαραφορος., 2005-06-29 11:53:57

Geopoliitika pole Eesti ja eestlaste jaoks kuhugi kadunud. Esmaspäeval mööda Narva jõe kallast Narva-Jõesuust Narvasse sõites jättis võimsa mulje Narva jõgi ise (ei oleks uskunud, et loodus on seal nii majesteetlik), postamentidel olevad punatähega tankid ja eriti teispool jõge Venemaa piirivalve vahitornid. Narvas bastionilt piirile vaatav norralasest õemees ütles mulle, et “tundub justkui Raudne Eesriie on alles, ainult et Eesti võrra ida poole nihkunud”.

Teine uudis samast reast on see, et Putin kutsub Kaliningradi/Kõnigsbergi 750-aasta pidustustele küll Schröderi ja Chiraci, mitte aga naaberriikide Poola ja Leedu presidente.

Totaalkaitse jätkumine on Eestile vajalik niihästi geopoliitilistel kaalutlustel kui ka eesti rahva ühtsuse tagamiseks.

Θωμας Χαραφορος., 2005-06-29 11:58:41

...ja oma rahvaga mul meeldib olla koos!

priit kelder, 2005-06-29 11:59:01

Toomas, ütle, palun, mis asi on sinu meelest see totaalkaitse ja kuidas selline sõnavärdjas eesti rahva ühtsust siis äkki tagab?

***