Harjutusi Algajale Dekonstruktorile

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 775 kommentaari.

jälgija, 2005-12-11 12:31:14

ma olen teadliku valiku tagajärjel sektant
just seetõttu et vastanduda noile omaõigetele nominaalkristele

andrus on nagu pudulojus
Krõlovi valmist “Metsloomade orkester”
et istub totsti teise tooli pääle
ja siis on kohe hoopis parem
suisa teine asi

sest sektides elab veel seda särtsu mida noil enam ei ole
mina aga olen klassikaline sektant

särtsakas paneb küll keksima ja kilkama
aga puudu jääb midagi sügavat
ja olemuslikku
just see,
mida mainida ei tohi,
kuid
mis “nondele” kindluse ja selguse annab

andrus, 2005-12-11 12:47:58

mittesektandid on minetanud kiriku kui moraalse kogukonna

nii nagu see alguses oli

andrus, 2005-12-11 13:02:02

kaak aga kas pold see rorty ise kes end pragmaatikuks pidas

peab

Wilma, 2005-12-11 18:14:37

Aga nii see on, nagu Paulus ütleb: «usk ei ole igamehe asi» (2Ts 3,3).

Huvitav, mul on 2Ts 3,3 :

Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.

rannatüdruk, 2005-12-11 18:37:25

Uus maskuliinsus
http://www.newmasculinity.net

rannatüdruk, 2005-12-11 18:42:36

sama eesti keeles
http://www.newmasculinity.net/index.php?keel=ee

kaak, Andrus, 2005-12-11 19:49:18

kaak aga kas pold see rorty ise kes end pragmaatikuks pidas

peab

Seda küll, kuid Rorty on ka lihtsalt tavalisele lihtsurelikule arusaadavam...kui näiteks Derrida.

Aga eks neis on ka palju sarnast.

Ti, andrus, 2005-12-11 21:56:41

*
MIna kui parempoolse ilmavaatega inimene kes järgib “Range isa” mudelit ehk isikliku vastutuse ja autoriteedi tasakaalu mudelit ei lepi siukse piirava vasakapoolse “hoolivate lapsevanemate” mudeliga mida esindavad igast sotsdemokraadid ja muud aisbergid

See su õigus muidugi- mitte leppida.

Aga kas endal raskeks ei lähe, niimoodi vastupunnides?
Sest ta liigub ikka- see vanker, noh- nagu nad ütlevad. Eesliga või ilma, üsna omatahtsi..

Et siis ehk ei jäägi muud üle, kui õppida elama koos vastakate tunnete ja käsitlustega?
Ja aeg-ajalt üle vaatama oma sisemuses eksisteerivaid pilte s.h. ka mehe- ja naisepilte, mh?

Detsämber, 2005-12-11 22:17:35

ma olen teadliku valiku tagajärjel sektant

just seetõttu et vastanduda noile omaõigetele nominaalkristele

see see see hirmus ongi ju

et keegi teab teiste õiguse allika üle otsustada

veel enam vastanduda

st temal ju viimne õigus siiski

õigus iseendas ja iseenda läbi

lootuses Kristusele

loota väljajuuritud juurikale

Heelium, R.Rorty, 2005-12-12 00:13:59

Rorty ei olnud erapooletu mõtleja. St. tema teooria oli liigselt seotud emotsionaalsete afektidega. Nagu ühes eelnevas kommentaaris ka osutasin. Kindlasti mitte puhas ratsionaal :)

See muidugi ainult üks seisukoht, aga igaljuhul ta töid tuleb lugeda vägagi kriitikameelega.

Heelium, 2005-12-12 00:14:36

Pole päris teemasse, aga niisama:
http://psychclassics.yorku.ca/Szasz/myth.htm

levi, 2005-12-12 07:15:04

Heelium, 2005-12-12 00:14:36

Väärtuslik kirjatükk.

Siin mu meelest keerleb kogu teema point mõiste “vaim” ja selle erinevate tuletiste ümber. Seetõttu oluline teada, mida peab silmas autor mõistega “vaim” ja “vaimuhaigus” ning missugune on eelnimetatud mõistete etümoloogia. Viimatimainitut pean siin eriti oluliseks. Miks? A slprst, et näen selles teemas (eriti mõiste ‘vaimne haigestumine’ v ‘vaimuhaigus’) kahte peamist ja võimalikku, kuid sisult erinevat, etümoloogilist allikat: ‘vaimu’ kujutatatakse kui mingit vaimset ‘subtstantsi’ (nn õigeusk (ortodokslik, protestantlus ja selle erinevad vormid) või kui substantsi võimet-vaimu (katoliiklus, osaliselt käsitletud ka teaduslikus meditsiinis), mis avaldub vaimsusena või materiaalse maailma vaimse vastena (jne muud sama nähtust tähistavad nimetused). Viimatinimetatud lähtekoht võimaldab mu meelest asja ('vaimu haigestumine' käsitleda ka nii, et mõiste ‘vaim’ kasutus oleks õigustatud. Ja minu arust võib siis (viimase lähealuse järgi) tõepoolest öelda ka nii, et ‘vaim on haige’, kui aju on haige, sest vaim on materiaalsusena esineva substantsi vaimne võime - need kuuluvad lahutamatult kokku; ja neid eralda ei saa ega ka tohikski.

Vot sellised mõtted.

A samas veelkord: kirjutis on tugev, selles on väga väärt ja õigeid mõtteid, mis minu meelest on leidnud kajastumist ka tänapäeva nn meditsiinilises mõtlemises.

lacplesis, 2005-12-12 07:39:33

Mis asi see meditsiiniline mõtlemine on?
Siis on ka raudteelaste, puuseppade, elektrikute ja kosmonautide mõtlemine olemas.

levi, 2005-12-12 07:43:16

on, kahtlemata.

andrus, 2005-12-12 09:50:09

jah

Püüame hetkeks mõelda sõnadele, mis kirjeldaksid mehelikkust.

Tugev. Julge. Eksimatu. Kindlameelne. Austatud. Kinnine. Ei nuta. Agressiivne. Jäärapäine. Jõuline. Võitja. Heteroseksuaalne. Vastupidav. Kontrollib alati olukorda.

Aitab - ilmselt jõudis mõte kohale. Nii on kirjeldatud mehelikkust juba sajandeid. Muutumatult.

On väga keeruline elada maailmas, mis nõuab, et mehed vastaksid eespool loetletud omadustele. Kasvõi osadele neist. Eriti raske on nii kitsast ja jäika rolli kanda tänapäeva pidevalt muutuvas, avatud ja üleilmastunud ühiskonnas.

Nii meeste endi kui kogu ühiskonna jaoks on oluline mehelikkuse mõiste avardamine ning uuesti defineerimine. Eripalgelisus ning rollide avarus rikastavad ühiskonda.

Mis on see uus maskuliinsus, mida me otsime? See on midagi, mida oleme alati igatsenud ja soovinud - see on vabanemine stereotüüpidest.

Meil on hea meel esmakordselt Eestis esitleda maailma ning meie regiooni tuntumaid tippesinejaid, kes läbi võimu, vastutuse, isarolli ning jõu teemade on suutnud mehelikkuse mõtestamise maailmas laiema üldsuseni viia.

levi, 2005-12-12 10:32:09

Selline mehekirjeldus on vaid soov, et oleks sellised mehed olemas. Tegelikult sellist meest olemas ei ole ega olla saakski. A vbl mõni autist või psühhopaat vbl ehk saaks seliseid omadusi kanda küll, kuid sama ka mitte täielikult.

Lõpetakse idioodtsustega tegelemine, naised. Te pole lihtsalt kaua keppi saanud - vot sellest tulevad sellised lollid mõtted.

levi, 2005-12-12 10:42:09

Ja asjaolu, et esineb seksuaalne rahuldamatus, ja võimetus tunda rahuldust meestest ja ka muudest elusündmustest, ei ole mitte meeste ega ka mitte üldse teiste inimeste probleem, vaid just nimelt nende naiste-meeste, kes selliseid ideaale mõlgutavad, isiklik probleem elik psühhiline häiritus. Õnneks on see tänapäeval ka mõnevõrra medikamentoosselt ravitav.

Ühesõnaga: sellised ideaaliotsingud, mõstisklused ja tõekspidamised on häirituse tagajärg, mitte aga põhjus.

levi, 2005-12-12 10:46:07

samasugune lugu on meeste suhestusega naistesse. Lõpptulem on suur lollus, millel ei tule lõppu. Nii nagu tarkusel, nii puuduvad piirid ka lollusel elik rumalusel.

Esmaspäev, levi, 2005-12-12 10:52:08

Lõpetakse idioodtsustega tegelemine, naised. Te pole lihtsalt kaua keppi saanud - vot sellest tulevad sellised lollid mõtted.

Mida enam sa end lahti kirjutad, seda vähemveenev sa oled.
Eelpool kirjutas mehelikkuse prototüübi mehest Andrus. Ja talle endalegi ei meeldinud see, mida ta arvas naisi meestelt ootavat.
Ometi ei laskunud ta labasele ‘keppimise’ tasemel.

Võtab palju aega ja sa pead väga palju muud kirjutama, enne kui oma autoriteeti taastada suudad.

levi, Esmaspäev, 2005-12-12 11:01:36

Esiteks, mulle isiklikult ei ole mingit autoriteetsust vaja, sest seda ma ka ei ole. Pealegi ei huvita see mind üldsegi, kuna ma tean mida see hindajale tegelikult tähendab ning missugustel tingimustel see mull katki läheb. Ühesõnaga: autoriteet on olemas vaid senikaua, kui on subjektiivset meeldivust. Autoriteet selle õiges tähenduses tähendab aga midagi muud.

Teiseks. Keppimise all pidasin silmas keppimist kui armastuse tagajärge. Tõsi, vbl oleksin pidanud sedaviisi ka selle sõnastama.

Kolmandaks. keppimine ei ole sugugi labane tase. Võimalik, et selline labane tase võiks olla ehk prostituudiga (nais või meesprostiga) keppimisel, kus ohitakse selleks, et oma töö siirust õigustada.

Eksole.

***