Harjutusi Algajale Dekonstruktorile
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 775 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-775]
andrus, 2005-12-16 08:52:55
priidukene ja tsuktsikesekene ja jt ateistikesed ja agnostikukesed ja panteistikesed ja usklikukesed
one big happy fämily
Padme, üks lina teemasse:, 2005-12-16 08:58:20
Inimkeel ja meie mõistepagas on alati kitsas ja piiratud, väljendamaks kõike. Kuid võtkem eeskuju matemaatikast. Matemaatika ajab läbi väga piiratud sümbolite hulgaga - tavaliselt meie alfabeedi tähestikuga. Kuid iga matemaatilise arutluse eel antakse sümbolitele kindlad tähendused, mida arutluse kestel ei muudeta. Nii võivad sümbolid a, b ja c esineda lõpmatutes erinevates matemaatilistes aruteludes, ja nii need sümbolid kui need arutelud on mõtestatud ja tähendusega, kui a, b ja c on ühe arutelu raames üheselt fikseeritud ja suhestatud.
Püüdes siin termineid üheselt ja jäävalt - n.ö. absoluutselt paika panna, me tegeleksime sellise “targa probleemiga”, et mida üldse tähendavad sümbolid a, b ja c tegelikult ja päriselt ja tõeliselt jne?
Vastus on - midagi ei tähenda! Mingit “üleüldse ja absoluutset” tähendust matemaatikaväliselt ja -üleselt on matemaatikas sellele a, b, c-le võimatu anda, sest meil pole konteksti, milles neid sümboleid avada ja mõtestada. Püüdes matemaatikaga jõuda matemaatikaülesesse ja öeldes näiteks, et “a on alfabeedi 1. täht” oleme me tegelikult selle teadmisega ummikus – oleme väljunud ühe konteksti - matemaatika - raamest ja läinud teise konteksti – keele maailma. Ja kontekstide vahetamine ei nihuta meid tõele lähemale – “Et mis see a ikkagi ise ja eneses tegelikult on?” Vastus oleks: ei midagi.
Mõisted a, b c kui sümbolid omandavad tähenduse vaid konkreetses kontekstis ja seoses teiste tähendust omavate mõistetega. Nii on arutelud sellest, mis on a, b, või c “ tegelikult ja päriselt ja tõeliselt ”, täiesti lootusetult mõttetud.
Muuseas, see oleks ka üpris piltlik selgitus, kuidas budismis võiks dharmasid mõista, üldse inimteadvusest ja selle tegevusest mõistetega opereerimisel aru saada. Mõistetes enestes pole nende mõtet ega tõde, nagu ka inimteadvus tervikuna ei sisalda eneses tõde – kuid see kõik on vaid vahend Tõde olemiseks, Tõeluseks saamiseks. Ja Tõde on väärtus, mida me kõik ja eranditult otsime ja vajame. Nagu matemaatikas pole a, c ja c mingid tõed, nad on aga vahendid, et inimene saaks tõe teada ja oleks see tõde.
Terve matemaatika ja matemaatika kasutatavus ei kannata eriti selle all, et tema sümbolite hulk on piiratud alfabeediga ja olemusliku tähenduseta, sest sümbolite ja nende tähenduste seoste läbi me saame aru ja mõistame midagi – me areneme , ja see on meie jaoks väärtus.
priit kelder, 2005-12-16 09:04:35
Tänan Padmet, et ta avaldas ka võimet arukamalt pobiseda. Progress ja muud säärased tunnustussõnad.
andrus, 2005-12-16 09:06:48
jah mates on sisemine koherents mida keeles ei ole
tubli padme oskad pikalt öelda seda mida lühidalt saab
sestap ongi enamvähem õige Pm-istide väide et keel on aint konsensus ja tähendused tulenevad erinevustele rajatud konsensusest
elik keel on mäng
kus tähendused omistatakse
kusjuures mate pole kitsamalt muud kui hulgateooria
ja meile ju õudselt meeldib kui meidki matemaatilisele liistule tõmmatakse
Hansapank teeb seda koguaeg
isegi riik on juba mures et kaotabki kodanikud pangahärradele ära
nood nigu saksamõisnikud juba pool rahvast on pihus
pool veel silkab vabalt ringi
elik raha redutseerib meid
keel ei tee seda mitte
nii on keeleinimene ikka rikkas võrreldes rahainimesega
ma mõtlen Toomast siin ennekõike
aga reduktsioonid on kõikjal me ümber
dna; 1 inimene 1 hääl, vitamiinid, süsivesikud, jms jne jne
ja üldse ei saa me muidu elatud kui redutseerides elik ülekohtuselt üldistades
näit ürgmets ei ole ilus
ilus on alati reduktsioonis
mitte paljususes
ka siuksed rivaliteedid nagu siin aretatakse pimeduse ja valguse vahel redutseerivad mõlemad pooled ära
sestap ma neis ei osalegi
andrus, 2005-12-16 09:08:47
sedasama teeb ka nii dualismus kui ka padme poolt kiidetud kolmsusprintsiip
andrus, 2005-12-16 09:09:46
aga vend priidul on kohe siuke patoloogiline säde silmas kui ta religioonist räägib
elik vana vimm ilmselt
andrus, 2005-12-16 09:14:03
kel on autoriteeti väljastada säherdseid litsentsa
andrus, 2005-12-16 09:14:57
aga kämm on ma ei madaldu
ok au tööle
andrus, 2005-12-16 09:32:48
andrus, 2005-12-16 09:56:33
jah ma viskan teadlikult vett vahele
netikommentaarium on libarivaliteet elik demovõitlusvõimalus neile kes tegelikes elurivaliteetides ei saa suuda või taha tõsiselt kaasa lüüa
kuna ta on liba siis ei maksa seda nii mängult- tõsiselt võtta ka
ja eeldada et teisedki seda teeksid
elik ma kallan kõik valge lateksiga üle
kui te endid liiga tõsiselt võtma hakkate
ja pole siin miskist adminni vaja
vat nii
priit kelder, 2005-12-16 10:00:56
Andrus, mul on kaasasündinud vimm silmakirjalikkuse vastu. Kõige enam olen elus seda kogenud ja täheldanud ristiusklaste juures.
andrus, 2005-12-16 10:07:57
jah siis oled sa priidik tõeline dekonstruktor
kui sa silma vikerkesta värvilisust ei talu ja kõike must-valgeks püüad redutseerida
mis värvi silmad sul muuseas on ?
mustvalged?
andrus, 2005-12-16 10:10:39
tahsid sa sellest rääkida Priit
kust see tuleb?
mis on see painav mälestus lapsepõlves?
Kaplinskil tehti vist vanaisale kunagi liiga?
mis sul on ?
Õunapuu aga näitas omi maale tollasele Palamuse õpetajale ja solvus surmani et too neid ei kiitnud
ütle välja
tahaksid sa sellest rääkida?
dt, 2005-12-16 10:21:41
Loetled siin kaplinskeid-õunapuid, Andrus. Luba siis pärida, milline lapsepõlve koletis sinusse jumala ehmatas?
Ja mis värvi silmad sul endal kah on? Vikerkaarevärvilised? Situatsioonikohanevat värvi?
b-b, 2005-12-16 10:23:47
Mis armas hommik!
Meesterahvad pärivad teineteiselt silmade värvi järele ja puha.. Ja õhk täis paksu armumist.. :)
dt, 2005-12-16 10:27:57
Hea, B-B, et end ilmutasid. Keegi usklikest ei võtnud vaevaks mulle kirjeldada, milline see sekulaarse inimese armastus kah on. Risiusklase järgi.
Ehk mäletad veel, millest küsimus kerkis? Või ei sattunud lugema ja ma peaksin selgitama?
andrus, 2005-12-16 10:28:19
olgu benziniga ei saa rivaliteeditulikahju vist hästi kustutada
oi zdiisus et tead 2t pärisusklikku ja noodki välismaalt
kust siis - antarktikast või?
või tasmaaniast
elik te olete pisut igavad ja ma ei viitsi teiega vaieleda
elik uuklikult - uskuge mis tahes
kui teil nii kergem on
Vbndst!, 2005-12-16 10:30:05
No see “risiusklane” sattus nüüd küll täiesti ettekavatsematult ekraanile. Parandaks ta “ristiusklikuks”, kui veel tohib.
DT
Suur kõrv, 2005-12-16 10:30:30
ikka väga üheplaaniliseks
Jääb hinge kinni pidades kuulatama ahvgepardsi mitmeplaanilt juttu.
Ja sealt ta tuleb:
“Ahvid puu otsa- inimesed puu otsast alla, inimesed puu otsa, ahvid puu otsast alla, ahvid puu otsa- inimesed puu otsast alla, inimesed puu otsa, ahvid puu otsast alla..........”
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-775]
Padme, 2005-12-16 08:52:51
Just, taks. Kobingi oma kolmandale rõdule...