Harjutusi Algajale Dekonstruktorile

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 775 kommentaari.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-14 20:52:21

Eitavad iseennast.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-14 20:53:40

Ateistid muidugi. :))

Lilleke, Olev, 2005-12-14 20:59:36

Eitavad iseennast.

suhtumine on muidugi väga huvitav:))
Kuidas see praktikas välja näeb?

ahvgepards, 2005-12-14 21:01:26

leidsin sellise artikli ateismi kohta, tundus päris mõistlik teine

http://www.epl.ee/artikkel_276658.html

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-14 21:01:44

Ja mis ühiskond see oleks, kus oponendile ainult nõus, nõus, jah, jaa öeldakse? :)

Lilleke, Olev, 2005-12-14 21:05:25

Ja mis ühiskond see oleks, kus oponendile ainult nõus, nõus, jah, jaa öeldakse? :)

Olen sinuga nõus :))

Padme, 2005-12-14 21:07:07

tsitaat:
Seega saidki vulgaarateismi tunnuseiks lahmiv kirikukriitika, argumentatsioonis rõhk kvantiteedile ja järjekindlusele, üldistamine üksikute negatiivsete näidete põhjal ning usklike alaväärseks pidamine.

Sobib siia.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-14 21:08:39

Lilleke, Olev, 2005-12-14 20:59:36

Olen tänu Sinule “sunnitud” nentima, et nagu inimkond, oled Sinagi osake KÕIKSUSEST.

Olev:)))

Lilleke, Olev, 2005-12-14 21:11:16

Ok Olev:)
Aga ikkagi....kuidas see Lillekese, ‘Lillekese eitamine’ käib?

Padme, 2005-12-14 21:12:05

Ja veel tsitaat:

Nõukogude pärandina on meil levinud ateismi nõukogulik, kirikut ja usklikke ründav mudel. Seevastu lääneliku filosoofilise ateismi põhitunnusteks on individuaalsus ja maailma seletamise katse ilma jumalakujutist sisse toomata. Sarnane suundumus oli esindatud ka 20. sajandi esimese poole vasakpoolsete eesti haritlaste seas, ent on meile pea sama võõraks jäänud kui vahepeal aastakümneteks allasurutud kristlik maailmanägemus. Seega on meil ateismi jutlustamisel oht pöörduda tagasi sama vägivaldse süsteemi juurde, mis möödunud ajajärgul siin domineeris, ja korrata samu vigu, eelistades dialoogile rünnakut ning eitades pluralismi.

Mida eelnevast järeldada? On selge, et me elame erisuguste religioossete vaadete keskel, tunnistame me seda endale või mitte. Eesti koolisüsteem vajab tõepoolest religiooniõpet – kus, muide, käsitletakse ka ateismi – kas või selleks, et potentsiaalsed “neoateistid” oleksid võimelised argumenteeritult arutlema.

Palju on olnud juttu religiooniõpetusest kui kiriku vägivaldsest sissetungist üldhariduskooli ning sellele järgnevast ajupesust. Kuid tegu on järjekordse konspiratsiooniteooriaga.

Kriitika, mis mõnel puhul võib olla õigustatud, olgu suunatud konkreetsete isikute, mitte religiooniõpetuse kui aine vastu. Üks lastepilastajast matemaatikaõpetaja ei saa ju olla põhjus matemaatika kui aine keelamiseks koolis? Ühes asjas võib aga Jaak Urmetiga tõesti nõus olla – me vajame selgitustööd.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-14 21:15:25

Aga ikkagi....kuidas see Lillekese, ‘Lillekese eitamine’ käib?

Pole ju kuidagi võimalik, sest siis tuleks eitada ka iseenese olemasolu. /katsup end näpuga... alles ikka/ :)))

Lilleke, Padme, 2005-12-14 21:19:37

'Nõukogude pärand' on vägagi hea vihmavari, kuhu alla vajadusel peitu pugeda ja siiski ei anna sel viisil ära seletada riigi(33338’le mõeldes rahhva.)rahadega finantseeritavasse kooli kohustuslikus korras religiooni õpetamise sisse viimist.
Kui näed tungivat vajadust religiooni õpetamiseks, tee aga kenasti rahakoti rauad lahti.

Lilleke, Olev, 2005-12-14 21:21:28

Et see katse läks meil siis nässu:))
/katsup end näpuga....ma kah alles/

tsukts, 2005-12-14 22:01:57

On nii võitlevad ateistid kui ka võitlevad usklikud. Ateist on nimetus mitteuskliku kohta, kes on asunud võitlema.

Ja jälle - mitteusklik! Nu ma arvan, et ei tule pahandust kui ma hakkan tõepoolest ennast inimeseks nimetama, kes siin usklikega piike murrab :o))

Aga huvitav oleks teada, kuidas kutsuda neid usklikke, kes siinb ateistide vastu võitlevad? Et siis inimesed on jagatud erinevatele riiulitele, aga usklased on kõik üksainus amorfne mass, olgu nad siis vaiksed ja tagasihoidlikud või märatsejad?

Lilleke, tsukts21:56:42, 2005-12-14 22:05:47

Naljakas on veel see, et mõni ei kujuta üldse ette olukorda, et nagu üldse ei võideldagi millegi ees ega nimel ja üldsegi ei määratleta ennast nii kindlalt ateistiks või mis iganes -istiks.
Tundub nagu oleks kusagil neile pähe taotud ‘tõde’, et inimese loomulik olek on võitlus.
Nende arvates peab ikka võitlema millegi eest ja vastu.
Kui selline võitlusahv sulle hambaid näitab....nu mes sa hing teed......võtad ka piuga ja viskad vastu.
Ja niimodu lõpuks täitubki nende soovnägemus- võitlev mis iganes -ist.

tsukts, 2005-12-14 22:12:28

Lilleke, tsukts21:56:42, 2005-12-14 22:05:47

Ja kui vastu ei viskaks, siis kasutaks nad rahva vaikimist ja peaks seda endale poolehoiuks, vastavalt oma bossi demagoogiale, et kes pole meie vastu, on meie poolt :o(

Lilleke, tsukts, 2005-12-14 22:15:39

Nii ta kahjuks kipub olema:(

Uuk, Toomas, 2005-12-14 22:50:25

See AHT tuletab siis meelde Origenese hereesiat, et maailma lõpus lunastatakse kõik, lõpuks ka saatan ise. Uuk, kas võib nii mõelda?

Egas selles võtmes teisiti eriti oskagi mõelda.
Ja üldse, see (apokatastaasi) õpetus ju vähe pehmemal kujul meitel tänini tegija.

Aga siin on palju tähtsaid “pisiasju”, mis puhul taoline hoiak või õpetus ohtlikuks võib saada.

Vaimse edengu huvides on ehk parem vähe madalamat profiili hoida.

Praktikas näiteks, kui algaja või pühapäevakristlane vanatühja eest palvetada võtab, on seal suur annnus kõrkust kohe platsis. Nõuab oma osa ja tellib muusika, ... tead isegi.

Inimene, kes ei kõnni valvsa ning ärkvel enesetundmise kitsast rada, ei tohiks taolist luksust endale lubada.

See on veits sarnane Hele öelduga narko kohta, et paljudele kuluks tõesti marjaks ära, aga kahjuks tihti tarbivad ning liialdavad just need, kel see ilmsesti kahjuks tuleb.

dt, 2005-12-14 23:11:01

Aga siin on palju tähtsaid “pisiasju”, mis puhul taoline hoiak või õpetus ohtlikuks võib saada.

Vaimse edengu huvides on ehk parem vähe madalamat profiili hoida.

Praktikas näiteks, kui algaja või pühapäevakristlane vanatühja eest palvetada võtab, on seal suur annnus kõrkust kohe platsis. Nõuab oma osa ja tellib muusika, ... tead isegi.

Lisage ometi vähemalt mõni naerul nägugi selliste juttude otsa! Te ei saa ju ometi selliseid jutte tõsiste nägudega rääkida:-)

Mhh????

v.l., 2005-12-14 23:12:22

Tead -ega see hea huumor ole kerge asi. Seda teevad ikka väga tõsised mehed.

***