Harjutusi Algajale Dekonstruktorile

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 775 kommentaari.

b-b, toomas, 2005-12-14 14:10:18

See tekst AHT ja ristiusu vahekordade kohta on muide nii huvitav, et ma veidi kribin seda sisse:

Kribi jah, palun.. Näedsa, tuli välja, et ma olengi seda lugend, a pole kõik enam päris täpselt meeles ja pole ka 10. Loomingut käepärast momendil..

toomas, andrus, 2005-12-14 14:11:14

Ei! Ei! Ei! Me ei kolgi Sind enam! Eiiiii!!!
/naerapp!/:)))

DiaTheo, levi, 2005-12-14 14:12:39

Solvavaks kujunevad need seisukohad sulle sellepärast, et sul pole argumente, millega nende vastu seista.

Pead ennast psühholoogiks ja kiitsid takka Padmele. Ei loe ma reeglina Padme pikki heietusi, aga ühe lühema vaatasin üle, paistis sinu jutu aluseks olema.

Tuleme siis jutu alguse juurde selles uues valguses tagasi.

Mina heitsin T. Paulile, Andrusele ja ristiusule üldse ette, et nad krahmavad üldinimlikud väärtused oma karmanisse, et siis oma usu mängureeglite kohaselt inimestele tagasi müüa. Inimesed nendest sõltuvusse sättida.

Kui sa nüüd kangesti psühholoog oleksid, siis asuksid sa kõikide nende õnnetute kaitseks välja, kellelt ristiusk Andruse /usaldus/ ja T. Pauli /üldinimlikud väärtused an sich/ isikus nende usalduse-armastuse-eetika ära pätsasid. Nad, need teised, mittekristlased, on ju üdini solvunud sellise avalduse peale, mhhh, psühholoog levi!?

Oleksin minagi solvunud, kui mina mingit liiki usklik oleksin /nagu sina demagoogiliselt seda väitma kipud/. Aga ma pole solvunud, sest ma tean täpselt, et pole nende võimuses minult ei, armastust, ei usaldust, ei muid üldinimlikke eetilisi väärtusi ära röövida. Ka ei õnnestu nendel minule neid tagasi müüa - jummal tänatud, oleme oma ühiskonnaeluga juba sellisesse staadiumi jõudnud.

Nüüd siis Padme “tarkusest”, millele sa takka noogutasid.

Et minule, dt-le näituseks, olla tema, Padme poolt kogetud-tunnetatud-usaldatud-misiganes religioon sama, mis päike nisuterale.

No kas suuremat ülbust üldse saaks välja mõelda, kui ma oleksin kuidagi sõltuv Padme sellisest seisukohast.

Aga ma pole sellest sõltuv, ma olen sellest kaugelt üle, ja sealt, kaugelt-kõrgelt Padme poole vaadates, näen selle tema avalduse valguses vaid tema küündimatust maailma mõistmisel. Ei muud.

Ja sina, psühholoog levi, noogutad kellelegi, kel sel määral väärastunud vaated maailma asjadele, muudkui keeltlaksutades takka! Parteipoliitiliselt, ma usun. Paned sellega ka ennast paika, selles kuue ja poole miljardises inimahelas, ei muud. Minu jaoks, muidugi mõista.

andrus, 2005-12-14 14:15:30

mida taolist ülen ma ööld

TP aint dikreetset mängib ja tõdeb et usaldusväljendused täna ei ole religioossed

tore on diskreetne ei ei väida muud

1700 a on aga old vägagi religioossed

elik nn üldinimlikud väärtused läbi religiooni valuvormi on tuld

enam ei tule jah nääd

aga ometi usaldus mistahes vormis ja ristiusk on ühesama usalduse väljundid

nn üldinimlikkust on läbi sekulaarse lääne filtri surutud humanismus

kui mission completed siis completed

las ma pean oma väikest dzunglisõda edasi sest ma pole vaherahust seni veel kuuld

Ti, Padme, 2005-12-14 14:15:39

*
Ma olen ikka arvanud, et pole meil siin ‘usklasi’ ega ‘ateiste’.
Üks on sünnitanud teise.. no need Andrese-Pearu kemplemised.

DiaTheole ja tema mõttekaaslastele aga teadmiseks: usk selle religioosses tähenduses - Jumala usaldamine - on sedavõrd isiklik asi, et isegi üks usklik ei söanda teise uskliku usu kohta mingeid hinnanguid anda. Veel vähem peaks kellegi usu kohta mingeid äramõõtvaid hinnanguid andma keegi see, kel enesel seda usku Jumalasse polegi, kelle jaoks Jumalat pole olemaski.

Aga vaat selle mõtte kohta arvan küll, et religioosne inimene ei vaja erikohtlemist.

Kõigi inimeseste vaated võiksid olla omamoodi lugupidamist väärt.
Ja kui juba foorumisse on tuldud, siis on ju sellega justkui antud luba ka oma ja teiste vaadete üle arutleda.

andrus, 2005-12-14 14:20:00

muuseas mükoriisa pidada parim metafoor Jumala kohta olema

toomas, Toomas Liivi lugu (extra b-b meeleheax)!, 2005-12-14 14:20:17

/.../"Tõe ja õiguse" teise köite 38. peatükis kohtub Mauruse koolist väljavisatud Indrek Paas plangu juures seistes Jumalaga: “Uuesti välgatas kusagil härra Mauruse hall habe, välgatasid tema luuravad silmad, mis vahtisid üle prillide. Tema selja taga seisis keegi teine, kes oli veel hallim kui Maurus, aga kui Indrek tahtis teda lähemalt silmitseda, kadus ta ühes vana Maurusega. ”Küllap saame elus veel kokku," lausus Indrek nagu iseend lohutades või neid ähvardades, kes nii ruttu kadusid. Aga tema lootused ei läinud täide, sest härra Maurust ei näinud ta kunagi enam (—-) Aga selle teisega, kes seisis hallina Mauruse selja taga, sellega oli teine lugu: temaga sai Indrek varsti kokku, vististi juba täna õhtul. Aga temaga oli see hull asi, et kunagi ei tea õieti, millal sa temaga kokku saad. Ainult tagantjärele võib-olla aimad alles, et see ehk oli tema." See eesti kirjanduse kontekstis üpris erakordne episood - inimese kohtumine Jumalaga - on Tammsaarel lahendatud n.-ö. vene kirjanduse võtmes. Tammsaare on ikkagi slavistlikultkoolitatud inimene. Leonid Andrejevi (1871-1919) tuntud sümbolistlikus näidendis “Inimese elu” (1907) on tegelane “Keegi hallis”, kes eksistentsiaalse pilguga ja põleva/kustuva küünla sümboolikat kasutades seirab inimese elu.

Hele, 2005-12-14 14:22:25

minagi püüan meie Andrust mitte kolkida
ja kui ma seda siiski teen siis ainult täiesti ülekohtuselt ja isiklikel motiividel

selle eest et ta liiga tugevalt dekonstrueerib
selle asemel et teha PL-i ja metasekvoiat
milleks usumehed ju ometi ilma loodud on

keegi peaks ju ometi aitama inimesel uskuda
et ongi nii nagu mõnikord tunduda võib

toomas, Toomas LiTi, 2005-12-14 14:24:04

Täiesti nõus, et usklikud ei vaja erikohtlemist mitte-usklikega võrreldes; kõigi suhtes peaks taotlema aupaklikkust!

toomas, Toomas LiTi, 2005-12-14 14:24:06

Täiesti nõus, et usklikud ei vaja erikohtlemist mitte-usklikega võrreldes; kõigi suhtes peaks taotlema aupaklikkust!

andrus, 2005-12-14 14:24:31

Tammsaarest kumab minu jaoks koguaeg Dostojevki

põrandalune inimene läbi eriti ma armastasin sakslasest

siuke melotshnik kes avastab et pika küünega on hea räime puhastada jms

samalajal kui põrandaluse elueesmärgiks on ometi kord müksata ohvitseri

see on ennekõike iroonia

seda ennekõike

mis kohati vikub hugolikku romantismi

nagu või 4 osa TÕ lõpp

mulle meenub seda lugedes alati Viidingu see tegelane

kes hakkas kiitma omariiklust ja tormas tänavale keset trammiliiklust

elik tehnoloogia on AHT-l juba mõrtsukalik

erinevalt kodanik Lutsist kelle terve Talve õhkab elektri ülevusest

tõeline kommunism = kogu maa elektrifitseerimine

toomas, Toomas LiTi, 2005-12-14 14:25:21

Huvitav, kellele ma oma pöördumised küll adresseerisin? :)))

Ti, sorri!

Padme, DiaTheo, 2005-12-14 14:26:33

Mina heitsin T. Paulile, Andrusele ja ristiusule üldse ette, et nad krahmavad üldinimlikud väärtused oma karmanisse, et siis oma usu mängureeglite kohaselt inimestele tagasi müüa. Inimesed nendest sõltuvusse sättida.

Ega pole vist tõesti mõtet lõpututel kordustel, et usklikud ei omista midagi ega arva ka, et moraal ja eetika on religiooni leiutatud.

Näen - inimesel on peas kinni omaleiutatud mõte, et usklikud vaatavadki nii moraalile ja eetikale, nagu tema neid arvab seda tegevat... ja ega tõesti pole mõtet selle DiaTheo kinnismõte vastu siin sõnu kulutada.

Kui aga olla pragmaatiline ja kaasaegne, siis eks avalikul turul ole liider see, kes parimat pakub. Kus on need teised moraali ja eetika pakkujad avalikul turul? Miks oleme sealmaal, et peame leiutama üha uusi ja üha totramaid seadusi, et inimsuhteid korrastada - kuni juba selle poliitkorrektsuseni välja, mis ka materialistid oma totrusega pöördesse ajab?

Kes keelab pakkumast väärtusi - paku aga. Kui aga endal pole pakkuda, mida siis norida selle kallal, kel on ja kes pakub?

andrus, 2005-12-14 14:29:11

ma PL ei oska teha

ega metsasekvoiat

kui ehk siis jõuluvana natuke

ja siis ka sellist kes sülle rabab

ja on poliitliselt üdini ebakorrektne

Ti, toomas, 2005-12-14 14:31:17

*

Huvitav, kellele ma oma pöördumised küll adresseerisin? :)))

Ole tasa! :))))

Tegelikult.. nüüd olemegi tasa..
/Ma mõtlen oma täna varahommikust korduvat näpukat.. Tss! :)

DiaTheo, 2005-12-14 14:31:31

Nonäedsasiis, mida läbi Ti toodud tsitaadi /14:15/ teada sain.

Aga ma ju selgitasin vaid, milliste uskude jaoks ma sõna usklik olen varunud. Tehishübriidide, üksteist välistavate aga ikka kokkuvägistatute jaoks ta lihtsalt ei sobi. Kuidas saab budismi alused ühitada AinuJumalaga, Poja-Isa-Vaimuga Taevas? Ei saa ju!

Puhaste usklike kaitseks väldin ma padmesuguste puhul kasutamast sõna usklik:-)

Toomasele aga kordan: võtan kriitika omaks ja tulevikus väldin seda va usklast. Tegelt, ega ma vist tõsimeelse argumenteerimise raames ei teegi seda. Aga võin olla vääratunud küll, minust saab kõike uskuda. Kahjuks. Kui viimati teda kasutasin, siis oli see küll juba vehklemine pärast kaklust. /Paraku, nagu ikke kombeks, kakluse aegu, argumentide aegu, pole neid kristlasi argument-argumendivastu stiilis kaklemas kusagil./

andrus, 2005-12-14 14:32:40

tramm lömastab Karini - dekadentliku langenud naise kes aint jonniga oma mehelt tähelpanu taotleb

tehnoloogia tapab selle kes takistab mehel oma agraarunelmat järgimast

ja paras talle

ja kusagil taamal luurab igavesti Tiina

kui ustavuse ja tingimusteta armstuse võrdkuju

ja ootab oma shanssi

mille ta viimaks saabki

mida ütleb see meile AHT kohta

aga seda et..............

võrreldes kaplinskise Isa konstruktiga?

ah?

Padme, Ti, 2005-12-14 14:35:05

Aga vaat selle mõtte kohta arvan küll, et religioosne inimene ei vaja erikohtlemist.

Nõus. Pole vaja tõesti erikohelda religioosseid ja neid idiootideks pidada, kes elavad kas vaimuhaiguses või lapselikes muinasjuttudes.

Kõigi inimeseste vaated võiksid olla omamoodi lugupidamist väärt.

Kui üks ütleb, et 2+2=4 ja teine, et 2+2=22, siis pole nende vaated siiski võrdsed ja samavõrd lugupidamist väärivad.

Ja kui juba foorumisse on tuldud, siis on ju sellega justkui antud luba ka oma ja teiste vaadete üle arutleda.

Ja kas ma olen seda kuidagi kahtluse alla seadnud!? Aruta mu mõtete üle aga julgesti, aga lase ka minul arutada teiste mõtete üle ja ära sunni mulle peale mingit “poliitkorrektsust”, et 2+2 on nii 4 kui 22 ja veel palju mis. Ega ikka ei ole küll.

toomas, Toomas Liivi lugu, 2005-12-14 14:35:24

Pärast eespool tsiteeritud kohtumist astub Indrek Paas igatahes Kristuse (evangeelsesse) rolli ja teeb jalutu Tiina jalad terveks, et siis tervekstehtud Tiinaga viienda köite lõpul Vargamäelt ära tulla. Kummatigi on Tammsaare tsiteeritud tekstis üks märkimisväärne määratlus - “vististi täna õhtul”. “Tõe ja õiguse” teise köite põhimõtteliselt minevikulist temporaalsust arvestades on “täna õhtul” selge väljahüpe, ajast vabanemise, ajatuse, tuleviku potentsiaalsuse fikseerimine. See ei ole jutustamistehnika, see on eksistentsiaalne konstateering, mis ekspluateerib argiteadvuse põhilist ajakategooriat “täna õhtul”, s.t. seisundit, mil midagi (päevatöö?) on lõpule viidud ja ees ootab (surmana? unena? teadvusetusena?) öö. “Täna õhtul” võime me kõik (everybody! jedermann!) Indrek Paasi kombel “vististi” kohtuda “kellegi teisega hallis”, kelle puhul kunagi õieti ei tea, millal sa temaga kokku saad. “Vististi juba täna õhtul” on seega Tammsaare definitsioon tuleviku jaoks - ainuüksi võimalikkus ilma igasuguse vältimatuseta. Loomulikult võib seda nimetada “armuks” kristlikus mõttes. Tammsaare teoloogia alus on niisiis selgesti fikseeritud, ootuspäraselt räägib vana Andres Paas pentaloogia 5. köites Indrekule inimesest juba kui Jumala tööriistast, kui Jumala labidast, ja kulminatsioonina inimese õigusest.

Padme, DiaTheo, 2005-12-14 14:39:39

Kuidas saab budismi alused ühitada AinuJumalaga, Poja-Isa-Vaimuga Taevas? Ei saa ju!

Teadmine on valgus, aupastet' DiaTheo.

Sa lihtsalt ei tunne budismi ega tea, et seal on päris mitmeid kolmsuslikke fundamentaalseid kontseptsioone Buddhast ja tema olemisest. Ka on kolmsuse ideed levinud hinduisimis. Võõrad on need ideed aga judaismile ja islamile.

***