Harjutusi Algajale Dekonstruktorile

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 775 kommentaari.

DiaTheo, 2005-12-14 12:13:33

Et väärtus olla vääring sekularistide jaoks. Huvitav oleks teada saada, mis see armastus küll sekulaarses mõttes olla võiks ... kas arvasin õigesti ära?

Jama ajate usklased. Ka religiooni pole ilma inimese ja üldinimlikkuseta olemas. Kui sellest aru saate, siis ehk mõistate, et teid on paljastatud üldinimlike väärtuste krahmamisel endile, eesmärgiga hiljem tasu eest inimestele tagasi müüa.

priit kelder, 2005-12-14 12:38:02

Tänud Dia Theole, et osutab ristiusklaste silmakirjalikkusele; nood ei mõista tõepooelst, et ristiusk on inimlikkuse ja inimkultuuri üks väike tahk vaid. Inimlikud väärtused ja vääringud on ammu enne ristiusu teket/tekitamist olemas olnud, jäädvustunud ja kinnistunud. Ristiusklased vaid krahmasid need vargsi ja valega pooleks endale ning nüüd ärplevad, et nemad olla maailmale kõlbluse loonud. Maailm ei koosne vaid uskudest, liiatigi ristiusust; seal on palju muidki asju ja nähtusi, mis enamatki tähelepanu nõuavad -näiteks inertsiseadus, gravitatsiooni mõju, Eukleidese geomeetria, hapukapsasupi keetmise tehnoloogia ja palju muud. Ärge kapselduge oma muinasjuttudesse, kulla usklased.

KolmaPäev, DiaTheo, 2005-12-14 12:38:34

Sõdadest ja tapmistest rääkisid sina siin. Miks sa saadad mind “Surmakultuuri” kommenteerima?
Kas koraan on kuidagi tapmistega seotud? Küsiks siis millega oli seotud II Maailmasõda?

DiaTheo, 2005-12-14 12:56:01

KolmaPäev, ei ole mina sind kuhugi kommeteerima saatnud. Endal tekkis ebamugav tunne, et islamist rääkides hoopis teise triidi teemasse sattusin.

Mina pole sõdadest ja tapmistest rohkem rääkinud, kui Andrus oma AHT kriitikas selle kaude esile tõi.

Muud sinu küsimused kisuvad hoopis teemavälisteks. Kust sa küll sellise impulsi hankisid?

Parem vasta, usklasena, mis siis armastusest sekulaarsete, usust paljaks kitkutud inimtompude jaoks alles jääb - noh, kuivõrd Lääs juba 1700 aastat ristiusu võtmes armastanud olla?

Padme, 2005-12-14 12:56:38

teid on paljastatud üldinimlike väärtuste krahmamisel endile, eesmärgiga hiljem tasu eest inimestele tagasi müüa.

Vaimsete väärtuste taipamine on inimesele loomuomane, sest inimene on vaimne olend. Religioon vormistab need intuitiivsed vaimsete väärtuste taipamised kindlasse vaadete süsteemi, religioosne ilmutus - osadus Ülimaga - ülendab neid väärtusi.

See on märksa loogilisem kui hakata mateeriast väärtusi leiutama-tuletama - enama kui otstarbekuse ja seadusloomeni inimese moraal ja eetika mateeriast tuletatuna ei küüniks.

b-b, andrus, 2005-12-14 12:58:44

Ahjaa, ja kui juba jutt Bärgi postillile läks, siis veel yks tehiniline märkus-soovitus, nt kordustrykki silmas pidades. Saan aru, et tegu paberi kokkuhoiuga vms, aga olnuks hää ikkagi ära trykkida ka jutluste aluseks olevad kirjakohad tervikuna (nagu nt Pauli, Kiiviti jt postillides), olnuks vastav tekst ilusti kohe silma all. Praegu peab hää lugija piibli kõrvale võtma ja nimetet kohad ise välja otsima.

Aga tollest aja peeglist veel - Bärgi haruldast ja võrratut isikut ei pisenda see talle antud ajaline kontekst ju mingil määral, pigem on just eriti iseloomulik ja mõtlemapanev. Et miks ta mingil ajal jutlustas just nii või naa.. Või kuis?

b-b, andrus, 2005-12-14 12:59:23

Loe: tehniline märkus jne.. Näpukad, vbndst!

usklane-tusklane toomas, DiaTheo, 2005-12-14 13:01:35

Jama ajate usklased.

Miks on vaja sellist sõna nagu “usklased”?
Miks mitte “usklikud” või “kristlased”?
See on peaaegu samal määral marginaliseeriv kui nimetada ateiste “atakateks” ja agnostikuid “agnodeks”.

Iseenesest muidugi miks ka mitte, aga “kleepjad nimetused” välistavad juba eos argumendid.

No aga teiselt poolt muidugi, kui lähtuda põhimõttest, et tähtis pole mitte filosofeerimine, vaid tähtis on sumin, peavad argumendid tõesti vahepeal taanduma.

Noh, siis DiaTheo, võiks sa uskliku kohta öelda usklane nt. 50% juhtudest.

toomas, 2005-12-14 13:04:46

Mina koolis usuõpetust ei poolda, küll aga pooldaks otsust ehitada iga kooli juurde katoliku kabel koos Tabernaakliga. Usutundide asemel võiks juurutada Pühad Missad. :)

toomas, 2005-12-14 13:05:36

Või nt. budistlikud rituaalid.
Või qigongi tunnid.

KolmaPäev, Dia Theo, 2005-12-14 13:05:56

Mina olengi teemaväline. Rohkem veel kui jälgija siin.
Vaatasin tagasi:Aa mis puutub koraani, siis ... oot-oot, see pole siin Surmakultuuri triid ...
ega päris otsest saatmist “Surmakultuuri” küll ei olnud. Aga vihje valele teemale oli.

toomas, 2005-12-14 13:07:27

Kristluse roll tuleviku Lääne ühiskonnas võiks olla sama marginaalselt vägev kui esimestel sajanditel Rooma Impeeriumis enne riigiusuks saamist. Märtriteni välja (kelleks lõpuks Andruse ennustatud poliitkorrektsusele vastahakkajad.)

Ti, andrus, 2005-12-14 13:08:57

*
Mõelgem
siinkohal või Tõe ja Õiguse teisele osale ja selle “usuimele” tänu millele
halvatud Tiinal omale jalad alla saab!

Oli vist nõnda, et Indrek kasvõi Imet oli valmis uskuma, et aga Tiina jalad võiksid terveks saada.
Noh et mitte Ime enda pärast, vaid Inimese ja tema jalgade pärast..
..........

A muidu, üldiselt.. ei vaja Tammsaare ja tema mõtted kellegi kaitset.
Ta on ise enda parim kaitsja.Ikka veel.
Ka täna.

Padme, 2005-12-14 13:11:06

"Inimlikud väärtused ja vääringud on ammu enne ristiusu teket/tekitamist olemas olnud, jäädvustunud ja kinnistunud. Ristiusklased vaid krahmasid need vargsi ja valega pooleks endale ning nüüd ärplevad, et nemad olla maailmale kõlbluse loonud."

Nii tavaline segadus Priidul ja mittereligioossetel! Ja muudkui korduv, korduv, korduv...

Mina näiteks küll pole kunagi väitnud, et moraal ja eetika oleks kuidagi religioonide sünnitatud või leiutatud, nende omand ja laps.

Moraal ja eetika on ikka inimese enese loomuliku arengu paratamatud tulemused - eks me näe isegi loomakarja juures teatavaid suhteid, mida võime oma inimlikkuses “loomade moraaliks ja eetikaks” pidada - neil ju kirjapandud seadused ja tavad puuduvad, ometi omavahelised ja reguleeritud suhted on vägagi olemas.

Mis on tegelik vaade moraalile ja eetikale ja mida alati olen esitanud, on: moraal ja eetika on inimesel loomulikkuja arengulist päritolu, religioonid aga ülendavad ainelisest võrsunud moraali ja eetika vaimsele kõrgusele, laskmata neil manduda otstarbekuse ja seadustatuse madalusse.

Seda tagasilangust ainelisse otstarbekusse ja intellektuaalsesse normidega seadustatusse jälgime praegu kogu õhtumaises kultuuris, muuseas. Kõik need “seaduseriigid” ja katsed kõike taandada tagasi aineliselt mõõdetavatesse vääringutesse on selle kujukas näide. Ka see eelpool Andruse mainitud “poliitkorrektsus” on vaid moraali ja eetika allakäigu tulemus, kutsustud ellu aseainena moraalile ja eetikale, mis on ise mandumas.

Vaadake taime - seegi võrsub mullast ja veest, kuid õitsemiseks ja endast elu jagamiseks vajab paratamatult päikest, valgust ja soojust.

Paljast maisest mullast ja veest ei ela ära taimgi, mida siis inimesest rääkida!

toomas, Ti, 2005-12-14 13:11:18

Ma mäletan ühest Toomas Liivi loengust AHT ja ristiusu vahekordade kohta, et oli siiski rohkem:

TjÕ teise osa pärislõpus ilmuvat Indrekule ikkagi lausa Vanamees ise.

/läheb üle lugema...

DiaTheo, 2005-12-14 13:12:37

Oki-oki, toomas-kusklane!

Kriitika omaks võetud. Aga mitte “argumentide välistumise” osas.

Usklane selline neutraalsem sõna, mo jaoks. Usklik on rangem. Usklik sobib ikka selliste inimeste kohta öelda, kes teatud usutunnistust, ja ainuüksi seda ainust, tõepoolest ka valmis tunnistama on.

Mis usklik on see, kes piiblit muinasjuturaamatuks peab, idamaist läänemaisest õigemaks peab, ennast ja urantust üldse üle selle kõige laiuvaks peab - aga kelle jaoks Jumal Taevane Isa ikkagi on? Või mõned pehmemad derivaatvormid sellest ülalloetletu koosesinemisest?

Aga “usklane”, see juba nagu sobiks, oleks ausam usklike suhtes.

b-b, 2005-12-14 13:15:08

toomas, Ti, 2005-12-14 13:11:18

Jaaa! Olen lugenud kusagil ka kirjutatuna sarnast teksti Toomas Liivilt. Aint ei tule kahjuks praegu ette, kus täpselt oli.. Oligi vist toosama loeng trykituna..

DT, 2005-12-14 13:16:26

Aga vihje valele teemale oli.

Muidugi oli, aga see käis selle kohta, mis ma ise plaanisin öelda - noppisin ma ju koraani kohta vastates vaid ühe teema välja, mis parasjagu pähe hüppas, nagu oleksin Surmakultuuri triidis olnud.

b-b, 2005-12-14 13:18:58

toomas, Ti, 2005-12-14 13:11:18

Kas see polnud mitte Loomingus, too Toomas Liivi kirjutis..?

Mul on ikka täielik homo neanderthalensise mõistus ja siili mälu :)

levi, DT, 2005-12-14 13:23:38

Kõik inimesed on usklikud elik siis sinu mõistes usklased. Seetõttu jääb arusaamatuks, mis põhjusel sa jätkuvalt eristusi teed ja ennast ebaõiglaselt ja rebaõigetel alustel mujale asetad. Kui on raskle aru saada, mida tähendab ‘usklik’, siis lähim allikas, millest vastust saada võid on inimese psühholoogia.

Usklikkusel ja usklikkusel saab vahe olla vaid usu objekti ja ulatuse poolest. Muud vahet ei ole. Kuid mis ikkagi ja jälle vajab ülekordamist on see, et ükski inimene ei suuda isegi nn mõelda ilma usuta mõeldavasse või mõeldavas sisualduvatesse mõistetesse. Mõistete aktspeteerimine elik kinnipidamine toimub siseveendumuse eli usu abil. Nii on lood absoluutselt kõigi psühhiliste ilmingutega. Ei hakka siit edasi minema ja arutlema, kes on see, kes on nn kinnipüüdjaks elik uskujaks konkreetsemalt.

See vaid vahemärkuseks.

PS: minu arvates sa sõna otseses mõttes lood selle eristuse ja adreseeringute (teistele omistamise, iseennast välja jättes) läbi solvava konteksti. Vähemasti küllatki ebamugava, rääkimata sellest, et see, mis järeldusteni sa oma mõtlemises jõuad, on ebaõige ja absurd. Samas ka loogiline, et see nii on, sest sa ei näikse tundvat ainest (psühholoogiat), mille kohta järeldada midagi küll kaljukindlalt, kuid ebaõigesti.

***