Harjutusi Algajale Dekonstruktorile

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 775 kommentaari.

andrus, 2005-12-14 11:33:29

postillid on siuksed asjad milledel saab parem enne ruttu otsa

mida ajakohatumad seda enam välja veavad

mida relevantsemad seda riknevamad

seesama “viga” sel kogumikulgi on et aja peegel

tegelt tuleks vanast folkloori koguda

seda oli tast hiiglapalju

andrus, 2005-12-14 11:35:26

näi Salmistu rannas püüdis teine oraga lesta

tuli piirvalvepatrull ja kamandas vana kaldale

rand rahvast täis suvi ja soe ju

ja rääkiski ta nondega aint ülestõstetud käsi

keeldudes käsi alla laskmast poisid olid aga väga segaduses ja ei pinninud teda pikalt

DiaTheo, 2005-12-14 11:35:53

Alustan Andruse traktaadi lõpust:

„Igal juhul tuleb ka kõige austuse juures mida AHT väärib ta sinisilmselt
progressi-ja teaduseusuline ateism täna aegunuks ja küündimatuks tunnistada.”

Esteks. AHT artiklid polnud mingi ateismiideoloogia apologeetika, vaid usuõpetuse kriitika! Ja sellisena pole tema artiklite sisu tänaseks sugugi aegunud, ja hoopiski mitte küündimatuks osutunud. Ehk õnnestub mul näidata, et seda pigem Andruse enda ettevõtmise kohta väita võib.

Andrus räägib usust mingi isikliku mätta otsast, nagu ka Uuk, näiteks, väidab väga mitmesuguseid usutunnistusi olemas olevat, konservatiivseid ja progressiivseid.

Järsku ongi nii, aga kui usundiõpetusest räägitakse, siis plaanitava aineprogrammi raames millegipärast ei viidata nendele „progressiivsetele usutunnistustele”, vaid ikka ja ainult piiblile, piiblimaterjalile. Nagu ka EELK põhikiri seda ette näeb.

Seega jõuame dilemmani:

Üheltpoolt heidab Andrus AHT-le ette „toonase /verist ristiusu ajalugu peetakse siin toonase all silmas/ aja mõõtmist 20-nda sajandi
värske ja veel mõneti naiivsegi humanismi mätta otsast."

Teiselt poolt kehtis sama usutunnistus, piibel vaid ja ei muud, nii „toona”, kristluse verise ajaloo aegu, kui AHT aegu, kui täna, XXI sajandi hakul, Andruse AHT kriitika hetkel.

Millest me siis räägime üldse? Millest me siis üldse rääkida saame, kui ristiusk ei ole ennast kaasaja konteksti formuleerinud? Ja kui seda mitteformuleerumist kasutatakse usuapologeetide poolt kahtepidi ära: kantslis ja katekismuse tunnis jätkatakse dogmaatilist palet esitamast, avalikes diskussioonides räägitakse mingist „progressiivsest usutunnistusest”, mis üheski usuürikus fikseerimist pole leidnud, mida üksikud apologeedid vaid endaga kaasas kannavad.

Andrus:
„Järgmises artiklis “Usust ja Tema Õpetamisest” käib AHT välja idee et
piiblilugusid tuleks õpetada ühes Kalavala ja Kalevipojaga ning Budha
õpetuse ning Rooma mütoloogiaga (lk 84). Mida muud on see kui seesama
usundiõpetus mille vajalikkuse kohta meie peaminister julges sõnakese
poetada?”

Kas demagoogia või olukorra mittemõistmine Andruse poolt? Rahvas ei heida PM Ansipile sugugi seda ette, et ta Kalevala ja Kalevipoja kõrval ka piibli- ja muid usumütoloogiaid pidas vajalikuks koolis tutvustada. Rahvas heidab Ansipile, ja kogu usu(ndi)õpetuse trallile ette põhiliselt kolme asja:

a) rõhutatud ristiusukesksust
b) üldinimlike väärtuste inkrimineerimist, ainuomastena ristiusule kuulutamist
c) ristiusu hiilivat, rahvaga kooskõlastamata mahitamist riiklikesse … ettevõtmistesse (kaplanid, paraadid, jumalateenistused ametliku riigielitaaria osavõtul, riiklike ehitiste pühitsemised jms - vt. täpsemalt Skeptiku algatatud petitsiooni)

Täisdemagoogilist usumeeste võtet, iseenda ehtimist võõraste sulgedega, demonstreerib ka Andrus /nagu seda ka T. Paul viimases PL artiklis tegi/, täiseheduses:

„Kui me usalduse
(mida aga usk muud on kui usaldus) inimese elust välja filtreerime siis ei
jää suurt järgi ka inimesest endast.”

Usk võib ju olla ainult usaldus – see rohkem uskude siseasi, aga usaldus pole ainult usk teps mitte. Ei saa ei teie jumal sealt taevast ega ükski muu usuinstants võtta minult minu usaldust kelle või mille vastu iganes, ainuüksi seeläbi, et mulle selle või teise usu usutunnistus vastuvõetamatu on!!!!

Inimesed on usaldanud ENNE ristiusku ja jäävad seda tegema ka PÄRAST ritiusu täishääbumist. Sama kehtib ka üldplaanis, religioonide kohta üldse.

Ja vaat see, nagu ka muud varguskatsed usumeeste poolt, katsed röövida üldinimlikud väärtused (armastus usalduse kõrval, näiteks) inimeselt ja siis oma usu mängureeglite kohaselt neid tagasi müüa – vaat see on see, mis mitteuskujale usu kõige vastuvõetamatuks teeb!

andrus, 2005-12-14 11:38:00

vana oli alati olukorra paramees

näiteks või postillikogu väljaandja protsessil

vana tunnistajapukis palus kõigepealt kardinad ette tõmmata sest päike talle silma paistab

ja siis pinnis kohtuniku pikalt selle üle kas see pastakas mis tal näppude vahel on isiklik või riigi oma

kohtunik läks segadusse ja tunnmistas et võtab vahel teist koju kaasa küll

seda aga vana ootaski ja kohe tegi keissi ära

et nõnda ka süüdistava puhul ei ole selget vahet kiriku ja oma asjade puhul

Padme, andrus, 2005-12-14 11:39:29

Meenub: kui üks jänku sõitis piletita bussis ja tuli kontroll ja tema piletit näha tahtis, vastas too: “Kulla inimene, väljas on sügis! Kust ma sulle sügisel pileti võtan - mõtle ka veidi!”

Ja piletikontroll lahkus, sest ta ei suutnud seda välja mõelda...

DT, 2005-12-14 11:40:09

See T. Pauli artikkel ilmus vist ikka Postimehes, mitte Päevalehes. Vbndst!

b-b, 2005-12-14 11:40:16

No vähemasti Bärgi puhul ehk ei tasu kyll toda ‘aja peeglit’ nii väga karta.. :)

Mis mind B postilli puhul sygavalt kurvastas, oli ja on hoopiski seal esinev lubamatult suur tryki- jm vigade arv. Saan aru, et tehti kähku jne, a kas tõesti ei leidunud siis kellegi, kasvõi arvukaist väljaandmise toetajaist, tutvusringkonnas filoloogiharidusega v toimetajakogemustega isikut? Ei taha usku.. Nt Äksi pappki on ju ise eelnevalt filoloog jne jne jne.. Kui peaks kunagi kordustrykk tulema, vaja kindlasti korralikku toimetajatööd teha enne, ja korrektorit kah.

Aga folkloori tuleks kyll koguda temast, jah. Sulatõsi. Viimane rahvaluulearhiivi kogumismatk Juuru kihelkonna maile oli vist kusagil 1986 v 1987 aastal..

jälgija, 2005-12-14 11:41:48

Ja piletikontroll lahkus, sest ta ei suutnud seda välja mõelda...

Kujutan ette, et parajalt purjus seltskonnas kutsuks selline sügavmõtteline muinasjutt esile võimsa naeruhoo ja ükseisele selga patsutamise.

Kaines seltskonnas aga...

Padme, jälgija, 2005-12-14 11:45:10

Kaines seltskonnas kutsub see esile su sapise reaktsiooni. Mida coligi nkarta. Keegi ütles kunagi, et eestlastele peaks kõigile 100 rr kohustuslikuks tegema, muidu pole neist asja.

Kuidas sinule purjusoleks mõjub - jääd magama, lähed vihaseks, rõkkad naerust?

Tegelt, sa lubasid mulle mitte kirjutada. Miks sa lubadust ei pea?

Padme, jälgija, 2005-12-14 11:46:46

Kaines seltskonnas kutsub see esile su sapise reaktsiooni. Mida oligi karta.

Keegi ütles kunagi, et eestlastele peaks kõigile 100 gr kohustuslikuks tegema, muidu pole neist asja.

Kuidas sinule purjusoleks mõjub - jääd magama, lähed vihaseks, rõkkad naerust?

Tegelt, sa lubasid mulle mitte kirjutada. Miks sa lubadust ei pea?

andrus, 2005-12-14 11:47:25

dia theo?

jah aga sina tunnista et usaldus on end lääne kultuuriruumis tubli 1700 a läbi ristusu väljendanud. Ja üldinimlikke väärtusi kui sääraseid ei ole olemas vaid see on puhas konstrukt. Väärtused on end alati ennekõike läbi religiooni väljendand.

Vaid sekulaarsest vaatekohast on nad üldinimlikud ja ka siis pole nad seda teps mitte. Vaid üldinimlikkus on lääne sekulaarse humanismuse vallaslaps.

See on seega puhas lääne konstrukt ei muud. Väärtuste asemel kasutaks mina sekulaarses kontekstis julgesti vääringu mõistet. Sekulaarsed väärtused ei ole väärtused kuna nad on sotsiaalne kokkulepe. Vaid pigem vääring.

Sekulaarne humanismus on aga kristlusest võtt inidviidi väärtuse ja selle lahutatanud ajaloolisest juurest ehk Imago Deist mis indiviidile ikka väärtuse andnud on. Nii on sekulaarne humanism ei muud kui lõikelill mis sureb kiiresti.

Elik inime kaotab oma väärtuse nagu osundavad USA koonduslaagrid jms. Või nagu ütles Foucault on inimene üsna hiline leiutis kes lakkab üsna pea olemast.

Humanismi kuldaeg oli 20 saj lõpp. Sealt edasi kaob ta kiiresti poliitilise korraktsuse ahju ja seda hoolimata ateistide kehklemisest.

jälgija, 2005-12-14 11:47:37

Aga vahelduse mõttes võib ju Andruse kirjandit lahata. (dt-le jäid kusjuures umbes samad, kõige suurema amplituudiga logisevad kohad silma)

toonase /verist ristiusu ajalugu peetakse siin toonase all silmas/ aja mõõtmist 20-nda sajandi
värske ja veel mõneti naiivsegi humanismi mätta otsast.

Kas on kas ristiusu ajaloos või inimeste mõtlemises midagi nii kardinaalselt muutunud, et AHT mõtted võib otsejoones prügikasti läkitada?

Kui me usalduse
(mida aga usk muud on kui usaldus) inimese elust välja filtreerime siis ei
jää suurt järgi ka inimesest endast.

Siin on tegemist kõige ehedama loogikaveaga.
Loodetavasti on see põhjustatud tähelepanematusest, mitte rumalusest või pahatahtlusest.

KolmaPäev, Dia Theo, 2005-12-14 11:48:15

Sa alati nii hambuni relvastatud tõe ja õiguse eest võitlema. Kõike sa tead ja kõike oled lugenud.
Oled sa lugenud koraani?
Millest seal, no nii kokkuvõtlikult, räägitakse?
Mina pole lugenud, muidu ma ei küsiks.

jälgija, 2005-12-14 11:51:08

jah aga sina tunnista et usaldus on end lääne kultuuriruumis tubli 1700 a läbi ristusu väljendanud.
...
Sealt edasi kaob ta kiiresti poliitilise korraktsuse ahju ja seda hoolimata ateistide kehklemisest.

See sõnavõtt kuulub algusest lõpuni absurdi kategooriasse.

Loodetavasti tegi andrus nalja.

andrus, 2005-12-14 11:55:16

hea näide rivaliteedist ja kunstlikust defitsiidist

Coca-Cola: tattnina, päkapikke pole!
Mart Tamm
14. detsember 2005 6:40 prindi uudisprindi uudissaada sõbrale emailigasaada sõbrale emailiga
loe kommentaare(1)loe kommentaare
Coca Cola kirst
Reuters/Scanpix
Hea, et mul endal lapsi ei ole. Muidu tuterdaksid nad jalus, sikutaksid kampsunivarrukast ning nuiaksid pisarsilmil päkapikku, väljasirutatud peos viis Coca-Cola korki. Ise sealjuures vaevumatagi läbi lugema päkapikukampaania juhendit, mis selgelt ütleb: „Kampaaniakorke, ja –kuponge saab päkapikkude vastu vahetada kuni 15.01.2006 või kuni auhindu jätkub”.

Ja kui mul oleksid lapsed, siis astuksin ilmselt pimesilmi nende lapsevanemate ritta, kes väljendeid valimata teotavad Coca-Colat selle igati vahva kampaania pärast.

Miks jäid x-30000 last päkapikust ilma? Turumajandus. Vanemad, olge head ja rääkige oma lastele turumajanduse põhimõtetest ja muutke ebameeldiv olukord väärtuslikuks õppetunniks.

Võtke laps põlvele ja rääkige talle kasumile orienteeritud majandusest. Ja sellest, et 2,5 liitrilt karastusjoogilt teenitav kasum on oluliselt väiksem päkapiku tootmise ühikuhinnast.

Rääkige neile juriidiliselt reguleeritud õigusruumist, kus me viibime. Sellest, et loeb kirjalik sõna ning et kõiksugused lepingud tuleb ALATI eelnevalt läbi lugeda. Hiljem võiksite hakata lapsele õhtuti Põhiseadust ja valitud palasid Karistusseadustikust unejutu asemel ette lugema.

Kindlasti tutvustage talle Charles Darwini mõtteid ja laske tal kirjutada lühikirjand teemal „Miks mina ei olnud koka joomises 30000 kiireima ja elujõulisema isendi hulgas?”.

Lõpetuseks laske tal iga päev osta krõpsupakk, mille seest „võib leida rahatähti” ja küsige huvitatult, et kui palju ta siis täna võitis. Uskuge, lõpuks ta loobub krõpsudest ja turunduskampaaniatest vabatahtlikult.

Korke koguvad lollid!

Ja jumala eest, ärge laske tal vaadata filmi „Charlie ja šokolaadivabrik”! Sedasi ta jääbki uskuma, et ostes vaid kaks tahvlit šokolaadi, on võimalik saada üks võidupiletitest, mis üle maakera miljonite šokolaadipaberite hulgast viie vahele peidetud on.

Tegelikkuses ei võida suvaline tarbija peaauhindasid mitte kunagi. Selleks pead sa A) ostma toodet tonnide kaupa kokku või B) olema kampaaniat korraldava firma töötaja või tolle sugulane.

Teooria võttis suurepäraselt kokku Pärnus tegutsev natuke põrutada saanud Pudeli-Vova. Pakkusime talle kord naljaviluks lisaks pudelitele ka õllekorke ja soovitasime neid piisaval arvul koguda ja loosimisel osaleda. „Ma pole päris loll,” kõlas ta lühike vastus. Pudel — tähendab raha taskus. Kork tähendab… korki taskus.

Praktikaga tutvustas mind mõned aastad hiljem koolivend. Nimelt oli ta ühte käppa pidi sees Eesti ühes suuremas karastusjoogifirmas ja teisega õlletehases. Selle tulemusena sõitis ta ringi viimase peal jalgrattaga ning „loositi” ka muusikakeskuse omanikuks.

Lõpetuseks soovitaksin ma Coca-Cola kallal irisevatel lapsevanematel ja jonnivatel lastel loobuda sellest tüütust mina-maniakaalsusest ja vaadata vahelduseks ka suurt pilti: kampaania eesmärk sai ju täidetud ja 30000 päkapikku leidsid selle tulemusel endale uue kodu.

Padme, jälgija, 2005-12-14 11:56:58

Väärtuste asemel kasutaks mina sekulaarses kontekstis julgesti vääringu mõistet. Sekulaarsed väärtused ei ole väärtused kuna nad on sotsiaalne kokkulepe. Vaid pigem <i>vääring</b>.

Mulle kohe hirmsasti meeldin see andruse eristus ‘vääring’ ja ‘väärtus’ - bis! Ja tõsiselt.

DiaTheo, 2005-12-14 11:59:13

Ära narri, KolmaPäev. Vaata ja loe Andruse ja B-B sisukaid kirjandusheietusi - nemad alles teavad ja on lugenud! Ja tagatipuks mäletavadki veel nii paljut!

Aa mis puutub koraani, siis ... oot-oot, see pole siin Surmakultuuri triid ... aga ma ütlen siiski - islami kohaselt saab inimloode hinge 120. päeval. Niiet islami käsitlus on lobedam ristiusu omast.

Aga üldplaanis, püüa sel teemal v.l. jutupaelad avada - temalt saad kindlasti parima ülevaate islamist. Saab minulgi huvitav lugeda olema. Tänud mõlemile ette!

andrus, 2005-12-14 12:00:46

b-b

tegelt oli vanas kummaline segu tõelisest oskustöölisest kellel sellest hoolimata oli tubli 10 a iga laupäeva õhta mingi jama pumbaga mis lihtsalt keeldus vett pumpamast

ma ei saandki aru mis värkk oli

igal juhul oleks ta kerge vaevaga pumba korda saand oleks ta vaid viitsinud

andrus, 2005-12-14 12:05:14

dia theo

kristluses tuli ka hing millaski 7 nädalal ei enne

ja tänagi pole selgust kristlaste seas millal ja millest elu algab

kas viljastumisest või lõimetumisest

vast ikka teisest arvan ma

aga see on hea näide kuis teadus regiliooni mõjutab

vanasti läks ikka tublisti aega enne kui keegi aru sai et käima peal on ja alles siis hakati lootest ja elust rääkima

täna võib keegi paar tundi peale akti juba lakmusega kindlaks teha et käima peal

vaat siuke värk

veel enne lõimetust

andrus, 2005-12-14 12:07:19

lõimetuse all mõtlen ma viljastatud munaraku kinnitumist emakaseinale

***