Harjutusi Algajale Dekonstruktorile

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 775 kommentaari.

toomas, mõtteid Andruse põhiloo juurde, 2005-12-14 06:11:11

Mõtisklen selle teksti üle ja...

Artikkel on kirjutatud Jacques Derrida (1930-2004) mälestuseks.

...saadan ka omalt poolt kõnealusele härrale järelehüüu, eriti kuna ta Andrust sellist fundamentaalset sõnavõttu tegema on ärgitanud.

toomas, Padme, 2005-12-14 06:27:06

Jeesus oli üks, kes oskas keerukaid asju lihtsalt öelda. Nii lihtsalt, et inimkond juba 2000 aastat pusib nende lihtsate sõnade tähenduste kallal. Oleks ta oma õpetuse idamaade pinnasesse külvanud, need idamaalased oma märksa arenenuma mõtlemiskultuuriga oleksid neist õpetustest ka märksa paremini aru saanud. Teisalt - Jeesuse õpetus olekski siis ilmselt India paljude õpetuste hulka kadunud ja sulandunud.

Küll Jeesus teadis, miks just juudid ja Jeruusalemm.

Tea, kas Jeesus ütles asju ikka lihtsalt.
Vist pigem ei öelnud lõpuni välja, vaid lasi sõnakuuljail ta sõnad (või tegevused - nt. liivale kirjutamine abielurikkuja naise pihta kiviloopimise eel) omaette lõpuni mõelda.

Jah.

Jeesus teadis kindlasti, miks juudid ja miks Jeruusalemm.

toomas, Padme, 2005-12-14 06:28:32

Ah. Jätsin kirjutamata, et mina saan sellest Mina olen tee justnimelt eelkõige aru selles lõpuni välja ütlemata asjade omapäi lõpuni mõtlemise mõttes.

toomas, Hele Toomas Pauli loo kohta, 2005-12-14 06:44:39

See on ilus lõpetattud mõte -
et religioon ei tegele enam inimese ja ainelise maailma vahelise suhtega
ega ka inimestevaheliste suhetega
vaid põhiliselt inimese ja Jumala vahelise suhtega,
mis kõrvaltvaataja jaoks on enamasti suletud raamat.

Ka mulle oli kogu Toomas Pauli seda lugu lugeda ütlemata vabastav.

Inimese ja Jumala vaheline suhe võib olla ka kõrvaltvaatajale jälgitav, vt. meie suhe Jeesusesse Kristusesse Püha Missa ajal.

Eriti sümpaatne on see,
et usu siseasjastamine tuleb usumeeste endi poolt
(jätkem küsimatta kas jätavad nemad patu või patt neid)
ja ei peagi neile ütlema teadlased või lapsevanemad,
et “uskuge omaette, aga jätke rahvas rahule”.

Väga intrigeerib lõik (jätkem küsimatta kas jätavad nemad patu või patt neid). Mida Sa mõtled sellega, Hele? Mis imeliku tähenduse annad Sa sõnale “patt”?

Kristluse lõpp ei ole see mitte.
See on vaid pealmiste kuivand koorte mahavõtmine,
aga sisu jääb alles ja elab.

Yep! (Muidugi Andruse ohvriteooria jaoks peab kristlus siiski olema ka sotsiaalne - minule piisab aga täiesti Püha Missa sotsiaalsusest.)

Hullem oleks, kui jääks ainult köstri ja kaplani manitsusjutt
kõigile pähe õppida ja kinni maksta -
kes enam sealt otsida oskaks
“vastuseid isiklikele usulistele küsimustele”,
mille kohta Lehtsaar ütles,
et siit religioonipsühholoogia loengust te neid küll ei saa
ja üks tubli tudeng vastas,
et miks mitte, tema küll saab nii mis mühiseb.

Samuti saab vastuseid isiklikele usulistele küsimustele ka meilt - DiaTheolt, Lillekeselt ja teisteltki.

toomas, 2005-12-14 06:46:44

dt, 2005-12-12 16:14:41

Hähh, 33338 ei talu kõrgtasemel kollegiaalset konkurentsi:-)

Pealegi, pole siin mingi kogunemine, see vist rohkem Toomas vallatleb, püüab padme-kiplele ära teha ... omal, lingvistilisel viisil:-))

??? Ei saa aru, millest jutt. (Tulin siia kommentaariumisse alles täna varahommikul.)

Maila, toomas, 2005-12-14 07:09:53

toomas, 2005-12-14 06:46:44

Need, millest dt rääkis, olid ühe pildikleepuri võõrkeelsed pasteeringud, mis eile massiliste pildilinkidega koos maha said võetud.

toomas, Maila, 2005-12-14 07:27:34

Ahsoo.

toomas, Andrus, 2005-12-14 07:34:29

teisisõnu oleme me sõjas

ja on aint aja küsimus millal ka vanade ja suurte kirikute kallale jõutakse

aga jõutakse

sest relgioon kui vägivalla ohjemehhanism peab ühiskonna sisemise arengu loogika järgi ise saama ohverdatud poliitlise korrektsuse altarile

nii ortod kui katod

vähemad vennad võetakse aga veel enne

teisalt on nad paindlikud ja mõned neist peavad ehk kauem vastu

küll kaplinski teeb teile veel barbarust

Mina ikka tõesti ei oska olla nii sotsiaalne, et saaksin religiooni pidada vägivalla ohjemehhanismiks.

Religioon on ikka endaga hakkamasaamise mehhanism eelkõige. Individuaalne. Ning kollektiivne ainult selles mõttes, et individuaalsed endaga hakkamasaamise mehhanismid tunnevad üksteise kõrval teises enda äratundmisrõõmu.

Päris sotsiaalne aspekt on ainult protestantismiajastu sünnitis ja olen Toomas Pauliga nõus, et see on ennast seks korraks realiseerinud: mission completed.

toomas, Andrus, 2005-12-14 07:38:06

kas siis ristimises sünnib misasi või ongi see näide kristlusest kui tõerezhiimist mis pühastab tõestamatuid väiteid

sakrament on salasus on tõsi.

(tõsi on parem, “inimlik”, sõna kui tõde, mis käib tegelikkuse kohta, aga tegelikkust ilma tõeta (nom: tõsi) pole)

toomas, Padme, 2005-12-14 07:57:57

Jeesus käis ka sünagoogides ja jutlustas templis, kuid ta teenis reaalselt inimest ega mänginud mingit “kosmoloogilist lunastust” läbi kusagil rituaalsetel teenistustel - ta vastandus neile normeeritud rituaalide ülimuslikustajatele hoopistükkis.

Tema vastandumisest välisele formaalsele rituaalsusele aga ei osatud teha midagi targemat kui välja mõelda terve trobikond uusi rituaale... Paradoks!

Eks Buddha ja tema õpetatud tee sündis samuti vastandina India üleritualiseeritud kultustele. Ja osutus seeläbi sama elavaks ja kestvaks kui Jeesuse õpetused, vaatamata inimeste loomulikule kalduvusele asju ritualiseerida.

Kuid nagu juba eelpool ütlesin - rituaal on sama vajalik, kui sulle on vajalik su lauale, toolike, kausike ja lusikake, et oma hommikust putru süüa, et jaksata oma toimetusi teha.

Meil Rooma all on lisaks rituaalidele-sakramentidele-sakramentaalidele ülioluline ka see, et Jumal on Tabernaaklis kogu aeg, ka väljaspool rituaale endid kohalolev.

See täidab reaalselt ka teistest inimestest tühjad katoliku kirikud.

Nii et Sinu mainitud “pudru” pole mitte ainult IDEE INIMESTE TEENIMISEST, vaid ka ASI - Tabernaakel ise.

Selles mõttes

33338, 2005-12-14 08:28:08

eesstpooltt ej lugend aga näjjb et usskumatul Tóomal jäj täna missa vahele.

andrus, 2005-12-14 08:31:08

jah me võime sotsioloogiat ignoorida

aga aint seni kuni jälle traataedu hakatakse vedama ja

vöötkoode paigaldama

ei kauem

toomas, 2005-12-14 08:47:20

minul on see vöötkoodihirm
niikuinii üdini sees,
minu jaoks sellest lahtisaamiseks
küll sotsioloogiast abi pole

eestlane olla tähendab mulle
tulevikus vöötkood kehale saada

ega ikka ei oleks pidanud
Eestisse tagasi tulema küll

toomas, 2005-12-14 08:48:47

eks ma Pirita 60 Loo
endale selle vöötkoodihirmu
kartel ka suures osas kaela sain

(mida kardad, seda saad)

andrus, 2005-12-14 08:53:28

ma olen siuke poolsekulaarne veerandprohvet ja ma kardan lihtsalt et ma näen asju ette

ülim individualism pakub pelgu küll

nii nagu traditsioongi

olen päri

ka mina mõtlen ajuti elust steppides

andrus, 2005-12-14 09:01:18

ma näen poliitilise korrektsuse rünnakut kui väga reaalset ja agressiivset

mis varem või hiljem meie igaüheni jõuab

sestap tuleb võimalikult vara vastu hakata

oma koera ma ära ei kiibista

püüan jätkuvalt alamõõdulisi hauge ja söön nad ära

ja reserveerin endale õiguse karjuda

vähemate vendade peale

vaat nii

toomas, 2005-12-14 09:01:25

Andrus, mina kappan nüüd Lasnamäelt allalinna elu steppidesse ja Su Kirikust mööda sõites luban, et mõtlen Su mõtetest Elust steppides! :)))

andrus, 2005-12-14 09:01:39

ja valest kohast lähen üle tee kah

andrus, 2005-12-14 09:01:40

ja valest kohast lähen üle tee kah

andrus, 2005-12-14 09:03:45

jah
jõudu sulle

ja pehmelt struktureertud päeva nagu klassik uuk ütles

***