Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

Uuk, 2005-06-26 23:14:01

Θωμας Χαραφορος

Sa siin läinud ööl ütlesid muule lisaks, et
... Ühtsus on eestikeelne.
Ja tõuseb Eestist!

Küsiksin kohe väegagi hea meelega mingit selgitust, et kas me keel ise juba peidab selleks mingit võimalikkust või meelelaad või maalapi asukoht ning iseärad või mis? Või ehk rääkisid endast, tollest ühendusest sus eneses?
Ütle midagi.
Kunagi.
Või ära ütle.

¤

Ti, Dia Theo, 2005-06-26 23:52:49

*
Tulemuseks ongi sellistel puhkudel see, milleni jõuda tahetakse:-(

Tjah, äkki siia ongi koer maetud? :))

Moodsas psühholoogias ei käsitleta inimest ühtsena, vaid väga mitmesuguste protsesside kogumina.
Inimpsüühika määrab ära tema ajutegevus, aga ajus toimuvad korraga väga mitmed protsessid.
Samal ajal on inimene ka teadvusel ning kogeb oma seisundeid ja ümbritsevat maailma: on teadlik oma kavatsustest, soovidest ja uskumustest. Vähemalt nii talle tundub.

Psühholoogid väidavad, et teadvustatult on kättesaadav üksnes väike osa psüühikaprotsessidest. Enamik on neist alateadlikud- ma ei tea, mis tegelikult mu otsust mõjutas.
Arvatakse, et automaatsed on palju suurem hulk protsesse, kui oleme osanud arvata. Ning et teadvustamine lausa takistab mõnede protsesside teostamist, muutes tulemusele jõudmise aeglasemaks ning vigadele vastuvõtlikumaks.
.......

Võib-olla siis umbes sellise nägemuse kinnituseks oli Libet'l vaja teha katseid, mh?

/Nomaitia.. kui Kaak ‘kiirelt tagasi jõuab’, siis ütleb ehk, kuidas asjad tegelikult on.. :))

skeptik, 2005-06-27 08:31:21

Hans,
võtame siis veel mõnest Su sõnast kinni:
Kui sa näed maailma värvirohkusest vaid musta ja valget
Ja Sina ühtlast roosat? Olen lugenud, et usk teeb inimesed vastuvõtmatuks teatud info suhtes, eriti selle, mis nende usuobjekti õõnestama pürib. Lisaks võib tekkida vaen või tahtmine õõnestajaid isiklikult solvata ja hullematel juhtudel lausa hävitada, igal juhul maha materdada ja nende usaldusväärsust isiklikul pinnal madaldada, esitagu nad milliseid argumente tahes. Argumentidest hiilitakse sujuvalt mööda ja keskendutakse isikule (argumentum ad hominem).

asjust, milles sul nii kogemus kui sisuline teadmine puudub
Siin konkreetnse näide teemakohastest argumentidest kõrvalehoidmisest. Kust võtad, et mul puudub teadmine ja/või kogemus? Lisaks asjaolu, et näiteks kui paljudel meist on isiklik kogemus sellest, et maakera on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese, aga kas me kahtleme selle “usu” tõepärasuses?

On valdkondi, kus pole “õigeid” ja “valesid” hoiakuid, suhtumisi, vastused, aga on valdkondi, kus jälle on. Teadmiste kumulatiivsus ei jäta meile ruumi paljudes küsimustes kaksipidi arvata. Nt kui käest õuna lahti lasen, siis kukub see alla ja pole vahet, kas õun on raske või kerge, ikka kukub sama kiiresti.
Meditsiin on ühest küljest “arstikunst” - kunst oma parimas tähenduses, kuid samal ajal arenev teadus, mis rakendab oma edenemiseks teaduslikku meetodit, sest ainult selle abil saab usu, emotsioonide, eelarvamuste, müütide rägastikust selle ratsionaalse iva kätte.

On levimas arusaam, et pole olemas alternatiiv- või täiendmeditsiini (CAM - complementary and alternative medicine) versus tava- või koolimeditsiin, vaid on tõenduspõhine (evidence based) ja mittetõenduspõhine meditsiin.
See viimane jaguneb omakorda valdadeks, mis potentiaalselt tõenduspõhiseks saavad või ei saa. Mõni ei saa seetõttu, et seda kandev seletus ei haaku tänapäevaste teadmistega anatoomiast, biokeemiast jne.
On tehtud hulk ja tehakse veel väga suur hulk teaduslikkuse kriteeriumitele vastavaid kliinilisi teste väga mitmete CAM meetodite kohta, kuid seni pole nende varal põhjust kliinilist praktikat muuta üksköik millise kliinilise nähu korral. Ehk tulemus on jätkuvalt ümmargune null (0).

Ja kordan oma kujundit - kui mitme kapsa läbiuurimist peame vajalikuks, et veenduda, et väga suure tõenäosusega võib hüpoteesi kapsahaldjast kõrvale jätta ja keskenduda potentsiaalselt viljakamatele uurimisvaldkondadele.
Selle asemel, et taaskord veenduda uue ja “kõikeraviva” energialiigutamise toimimatuses, võiks panustada näiteks inimeste terviseteadlikuse tõstmisele.

33338, 2005-06-27 08:48:45

katse:
æçðñąĉđēĕęĝģĥħĩįķļłņōœŗřşŧųŵŷźżưǽǿəαθώЄЉЊЪЬЮЯђѓґџҗҹҳאבגדה۳ẵặự€⅔⅜הּוּזּﮒﮓﮔﮕﺳﺴﺵﻻﻺ

Θωμας Χαραφορος., 2005-06-27 08:53:01

Tervitan kõiki!
Ees seisab ühepäevaretk mööda Eestimaad,
põikan ka Mõttetu Silla lähedusse.

Uuk, see “Ühtsus on eestikeelne” oli selle hetke emotsioon, peegeldas mind rohkem kui Suurt Tegelikkust!

Hans, 2005-06-27 09:25:16

Ja kordan oma kujundit - kui mitme kapsa läbiuurimist peame vajalikuks, et veenduda, et väga suure tõenäosusega võib hüpoteesi kapsahaldjast kõrvale jätta ja keskenduda potentsiaalselt viljakamatele uurimisvaldkondadele.

Kui sa keskendud sellele, et mitte leida siis pole suurt vahet, kas uurid üht või miljonit kapsast.

Ausalt öeldes oleks päris ime, kui leiaksid midagi, mille leidmist kõigest hingest väldid.

Veel ausamalt öeldes ei tunneaks sa oma kapsahaldjat ka siis ära, kui ta sind tagumikust hammustama peaks, mida ta õnneks ei tee, sest teda pole olemas ja lisaks on ta haldjas.

Muide, misasi see kapsahaldjas üldse on, mida sa pidevalt argumendina kasutad? Mütoloogiline olend, kelle sa täiesti ise välja mõtlesid, et tema mitteeksisteermist tõestada?

:-)

Hans, 2005-06-27 09:35:07

Siin konkreetnse näide teemakohastest argumentidest kõrvalehoidmisest. Kust võtad, et mul puudub teadmine ja/või kogemus?

Sinu sõnavõttudest, pakuks. Millest siis veel?
Arvad, et mul on kesk pead kolmas silm, millega ulatun sinu kupli all valitsevat segadust kaema?

Mõni ei saa seetõttu, et seda kandev seletus ei haaku tänapäevaste teadmistega anatoomiast, biokeemiast jne.

“Kuna seda loomakest ei ole Piibli raamatus üles tähendatud, siis järelikult on tema Kuradist!”

Tuleb tuttav ette?

33338, 2005-06-27 10:19:41

kass mxni targutaja osskab ‘öölda kujdas se nimi BENJAMIN LIBET ’ääldub? sest mujdu ejj osska ma teda kirjutada ning tavanxuetejärrgi 'ääldustedastades tekiks kxva kisa.
Benjamin > Pensamin / Pentsamin / Pennsamin / Penttsamin / ... ??
Libet > Libet / Libit / Liböt / Lajbet / Lajbit / Lajböt / ... ??
tegemist pojsiga Kälihv"orrniast, vraanssipärast Pensam"ään Lib"eed ej taha kujdagi vällja°annda.

Hans, 2005-06-27 10:26:09

kass mxni targutaja osskab ‘öölda kujdas se nimi BENJAMIN LIBET ’ääldub? sest mujdu ejj osska ma teda kirjutada

Kirjuta ‘äpselt ni:nagutahat, sis lä:p’ syennda ‘eeleka ’xike ‘reminikoku.

%en:’Jam2in: #i*ett' 'äiteks?

Hans, 2005-06-27 10:28:57

sest mujdu

Mitte sest, vaid sessd, 33338!
‘ui ’ä:ldusst ku:lada, sis onjjusd ni:!

33338, 2005-06-27 10:30:14

tema nimeks saagu Pensamin Lajböt!

33338, 2005-06-27 10:32:51

ejj ole sessd, sest sesst on siis kuj sesst on tóonne ja sest kuj sesst pole tóonne ja kuna s ja d onn elitud, sis koosskäjvad s ja t.

Hans, 2005-06-27 10:35:14

Mina arvan siiski, et on.

Hans, 2005-06-27 10:38:49

kuna s ja d onn elitud, sis koosskäjvad s ja t.

Noo, numbrimees, püsi'nd ikka oma teooria piires!
Häälda 100 korda järjest “sest” ja kuula, kuidas on!

andrus, 2005-06-27 11:17:26

tervitan metsast

olge siis ikka korralikud

ja ärge litutage

eks ole?

33338, 2005-06-27 11:40:49

ära ‘äälda nejd muuttuvajd sxnu ajnult eraldi, vajd koos tejstega. siis võib rxhhk liikku ja muuttu.
ää näjdä onn onn:
1) on siin? - rõhutu
2) onn olemas - rõhutu, kujd järrgnäv täjjsäälik sikutab vahep’äälsä káasääliku pikaks
3) onn ju? - rxhuline rajbe
siitt soovitus: kuj vähägi aégalejjad, xpi maa keeltt! sull on suurepärane vxjmalus, saad xppi otse xpetajalt. pärast minu énneaekkset surrma pole enam ehk xpetajajttki.

Hans, 2005-06-27 12:23:06

siitt soovitus: kuj vähägi aégalejjad, xpi maa keeltt! sull on suurepärane vxjmalus, saad xppi otse xpetajalt.

Vaata nummrimees, minu tutvusringkonnas küll keegi sihandset imelikku slängi ei räägi, nagu sina seda üles tähendanud oled.

Võidakse ju mõnd sõna lohakalt hääldada (just nimelt HÄÄLDADA, ja ÖELDA mitte 'ääldada ja öölda) ja mõnel inimesel on kerge kõnedefekt, kuid lohakuse ja kõnedefektide järgi ei ole mõtet ju kirjakeelt mugandama hakata?

33338, 2005-06-27 12:30:17

kallis Ansuke,
palju onn nejjd inimesi kes sxna allguses 'ääldavad H? jätame valestixpetatud raadiojutlustajad (arrid) ja näjttläjad vällja. kujjgi teattakkse et H- on jtis minevikust ning et kogu súuvärkk liigub vasstupanndamatult lajsenemisesuunas.
ja kole oleks sinnd ja su lähädasi kuulata kuj te ülttse tóoni ej kasuta. vajd rússidel on sellega rasske.

Hans, 2005-06-27 13:12:52

palju onn nejjd inimesi kes sxna allguses 'ääldavad H?

Vaat ma ei tea, mis rahva hulgas sina liigud, kuid need keda mina tean, saavad selle h-iga üsna kenasti hakkama ja ei pea isegi ülemäära punnitama.

kujjgi teattakkse et H- on jtis minevikust

Kes teab? Ja mis on jtis?

ning et kogu súuvärkk liigub vasstupanndamatult lajsenemisesuunas.

Ilma mõistuse korrastava mõjuta liigub kõik vastupandamatult kaose suunas. Mis mõtet on entroopiat kiirendada vaid selleks, et kellegi ees eputada?

Kõnekeele labastumine on mõtteviisi labastumise tulemus. Segased mõtted, segane keel.

ja kole oleks sinnd ja su lähädasi kuulata kuj te ülttse tóoni ej kasuta.

No kust nüüd selline idee välja kargas?

Võta keele konstrueerimise ja isemõtlemise kõrvalt veidike aega ja mine vähe harituma seltskonna sekka, et kuulata, kuidas puhast eesti keelt räägitakse.

Või loe väheke ilukirjandust, see teritab keelevaistu lausa hämmastaval moel.
;-)

Hans, 2005-06-27 13:27:38

Ja veel, numbrimees, selle H-i ja muude jtiste lisandumise eest eesti keelele peame ülimalt tänulikud olema.

Sest, kuigi laisema suuvärgiga indiviididele üle jõu käivad, annavad need kõnekeelele täpsuse ja arusaadavuse.

Mul on olnud piin lävida Aikude ja Petsidega (aka rullnokkadega), kes räägivad puhast 33338 murrakut, mida esitatakse nii et suu vaevalt liigub ja sealt pilust kostab midagi, mis kõlab umbes “öänümöböfööääööömödöföömö ”, aga isegi suure pingutusega ei saa aru, mida nad öelda üritavad.

Samas pungis silmade ja ägedalt vehkivate käte järgi võiks oletada et nad üritavad inimkonnaga kontakti saavutada, kasutades midagi eesti keele taolist.

On see siis nüüd ideaal, mille nimel võidelda, numbrimees, ah?

***