Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

33338, 2005-06-26 16:10:06

Majlal on vist kxjkk kohad meres. vaatta ikka véelkorrd Imittòssi m'ääjúurde. nääd säl kujdas Ele punase kübaraga rinngikxnnib ja päjkäse pisste°eesst varrjudapüjjab.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-26 16:13:15

Sain täna tähelepanelikumalt lugema hakata.
Ja nüüd lugesin sedagi, Toomas...et Sa Raplamaal viibisid.:)

Hele! Jälgisin minagi kolm päeva Kreekas toimuvat...kuid ainult rallilainel. Ehh...oli nagu oli!

Soovin, et kõigide siinkirjutajate meeltes ja südameis oleks RAHU ja RÕÕMUS MEEL...PÜHAPÄEV ju!:)

Teile kõigile VALGUST soovides

Olev:)))

Maila, 33338, 2005-06-26 16:14:00

Seda, kuidas Hele ringi kõnnib, ma näen küll :)
Aint need numrid: 38°00.3 23°49.3 tunduvad nigu meres olema.

Θoμας Χαραφορος., 2005-06-26 16:17:04

Mida kõrgemal kohal Hele oma punase kübaraga on, seda püham ta on. Mina täna hommikul Lasnamäelt Maarjamäele laskudes tundsin, kuidas mu pühadus kiire hooga kahanes. Saksa sõjaväekalmistul noorelt surnud saksa poiste hinged lausa rõhusid. Kloostris oli kah P. Missa pooleldi saksakeelne - palve- ja muidurändurid Sudeedisakslaste kultuuriühingust. Sudeedisakslased olid/on enamjaolt ju katoliiklased.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-26 16:17:06

/mahavirutatud/...mahaviksitud oleks suupärasem...hää Numbrimees.

Olev :))

Θoμας Χαραφορος., 2005-06-26 16:18:08

Olev! Aitüma! VALGUST Sulle tagasi kah! Peatselt kohtume Loossalu retkel, kas pole? :)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-26 16:25:04

Tänan.

Täpselt nii, Toomas.

Peatse kohtumiseni!

Olev

priit kelder, 2005-06-26 16:44:56

Aitäh, sõbrad, eriti numbrimees. Kuid kahtlen, kas Ellen Niit (ilmselt oli tema tõlkijaks) oil nii jultunud, et asendada kreekakeelne termin ladinakeelsega. Mind huvitabki, mida see eesti keeles peaks olema, tähendama.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-26 17:10:49

Priit, mulle tundub...et “vulgus” all mõtleb tõlkija HUNDIMORAAL'i.

Salmi SISUGA seos...sellepärast.

Olev

priit kelder, 2005-06-26 17:12:26

Nõus, Olev - see ongi midagi taunitavat ja ebakõlblat. Aitäh.

33338, 2005-06-26 17:22:37

selle éllenite vullgusega pajstavad kehvad lóodolevat. nimelt pole ellenik"ees sellist tüvegi. sest polld V äälikut! pean silmas mujdugi kirjalikke pärimusi, kirjakeeleéelset aéga me ej tea.
“viga” näjjb tulevat ooppis vahendajajlt. vxj ka txlkkialt. sest ej kasutatud mitte algupärandit, vajd vahendatut. ja kes kurat teab kess on minngi sxna tollal lajjaltleving latìina vullgusekstejjnd.
et assja urgitseda, oleks vaja téada selle luulu alkkuju. igatahes ellenik"ee laen se ólla ej saa 99.9%.

Uuk, 2005-06-26 17:30:24

Toomas
Seda et oomegaga oleks su nimi korrektsem, piibelik ja puha. Θωμας niisiis.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-26 17:46:55

Ehh...kopin selle salmi siia kahh, sest tundub teemakohane olevat:)))

JAANIUSSID

Andres Ehin

On suured ja laisad
ussid ümber jaanitule.
Nad rüüpavad kesvamärjukest,
endal tülpinud näod peas.

Eemal niiske rohu sees
hiilgab pisikesi jaani-inimesi= jaanijusse.
Vaid mõni üksik erand-uss
märkab nende säravat lumma.

Sagedamini litsuvad õllerasked ussid
jaanijusse lödiks
Pähh, kui kole unenägu!
Tegelikult on meie rahvas jaaniööl
nii armas, ergas ja vaimukas.

priit kelder, 2005-06-26 17:47:59

Numbrimees, seda minagi oma algelise keelevaistuga, et “vulgus” ei saa olla kreekakeelne sõna. Ent paraku on ümberpanijad üsnagi sageli varmad peale väänama muukeelseid vasteid tõlgete pähe. Osa sõnu, tõsi küll, muutuvad rahvustevahelisteks, kuid küllap mitte 8. saj e.m.a. kreeka luules.

Uuk, 2005-06-26 17:59:52

Priit Kelder

Ld-kr sõnastik annab vulguse vasteks οχλος, πληθος πολλοι ja λαος. Ehk siis rahvamass, hulk, jõuk, rahvas jne. Võib tähendada nii lihtsalt suurt hulka inimesi kui ka pööblit. Kreeka tüvi pole see 101 %. Ehk tõlgitud mõne ladinalembese keele vahendusel.

priit kelder, 2005-06-26 18:11:25

Uuk, tänud. Vasted lükkavad kõik umbes matslikkuse manu.

33338, 2005-06-26 18:15:28

kaésin kaa et οχλος on sama mis VULGUS PROFANUS - arimatu rahhvaulkk

tsukts, Ants, 2005-06-26 18:21:16

Enda arvates ei rääkinud ma niivõrd antibiootikumidest kui teest, mis nende kasutusevõtule eelnes, ja mis sugugi mitte imepärane ei olnud.

Aga ka antibiootikumid pole mingi imeravum, nagu mõni aeg tagasi arvati ja neid söögi alla ning peale välja kirjutati.

Θωμας Χαραφορος., Uuk, 2005-06-26 20:10:25

Aitüma.

Tegin nimeparanduse ära.
See nimi on mulle nüüd kallis -
- seostub Ilusa Hetkega siin via-s,
mil ta sain, ja laiema suhtlusolukorraga,
milles ta kasutusele tuli.

DiaTheo, Skeptik, 2005-06-26 23:08:11

Kindlasti on tõstatatud probleem huvitav, kas aga just sedavõrd huvitav, et vaba tahe tervenisti kaduma läheb:-))

Surfasin veel sel teemal netiavarustes. Materjali nõnna palju, et hetkega upud ära. Linke tooma ei hakka, küllap leiad isegi sulle sobivad üles.

Mulle isiklikult tundub võimatu olevat, midagi asjalikku üldse öelda teadvuse poolt langetatud otsustuse ajahetke kohta. See on privaatne, see pole mõõdetav, seda saab ainult persoon ise väita just nimelt nüüd aset leidnud olevat.

Aga kas ka alati just objektiivselt - that`s the question!

Vaatame veelkorra Libeti katset.

Vaatleja põrnitseb kiirelt kihutavat kella ja tajub ühtäkki kusagilt tulnud tungi, just nüüd näppu tõsta.

Sellisena oli katse mõeldud.

Kella vahtimine aga, ja alles sinna juurde näpu tõstmine on sedavõrd läbipõimunud protsessid - just nimelt protsessid, mitte hetked - et eristada nüüd elektriimpulsside virrvarris, millele täpselt üks või teine signaal vastas (elik siis kas kella vaatlemisega seotule, selle vaatlemisega seotud sekundaarsetele mõtetele või näpu tõstmisele) ... on lausa võimatu. Näpu liigutamise enda fikseerimisega polnud muidugist probleeme - seda mõõdeti lihaste pealt.

Tulemuseks ongi sellistel puhkudel see, milleni jõuda tahetakse:-(

Proovisin ise ka järele (vähemalt paaril saidil oli sellise kella flash olemas) - vahtides punast kiirelt kihutavat nupukest oli ainus tee näppu tõsta, ettepoole asi ära otsustada:-)

Nii ka Libeti katsetes - et miskitki statistiliselt mõistlikku kätte saada, pidid vaesed tudengid 40! korda katsetamas käima (Libet naeratas muhedalt selle peale - nii-janii-mitme dollari eest tegid nad seda meeleldi:-)))

Kaks head kokkuvõtet toon ära:

Gilberto Gomes (Libet “sõimas” teda filosoofiks, osutus aga siiski neuromeheks:-)):

We may distinguish external freedom (absence of external constraint) from internal freedom, and two degrees of the latter. An action is free (first degree) if it is voluntary, that is, if it accomplishes an intention and depends on conscious perception. An action is free (second degree) if one chooses to accomplish an intention of which one is conscious. I call this a deliberate action. In both cases, the ‘I’(and not reasons, inclinations or circumstances) may be postulated as the cause of the free action, but nothing precludes us from considering this ìIî as a system of brain processes, subject to natural causality.

Paljude arvamus, nagu tekstis kirjas:

So halten es einige Forscher für durchaus möglich, dass die von Libet angenommene augenblickliche Entscheidung nur die letzte Stufe eines früher begonnenen Entscheidungsprozesses ist

Ja viimasele PROMT´i tõlge juurde (sisuliselt päris adekvaatne, vähemalt minu keelekohmakuse jaoks):

Таким образом несколько исследователей считают это совершенно возможным, что принятое Libet настоящее решение является только последней ступенью рано(раньше) начатого процесса принятия управленческих решений.

Lisan siia omalt poolt skeptiliselt juurde - millega küll määrati lamedal tõusukõveral (tervel real juhtudel on Libeti graafikud äratoodud) “Bereitschaftspotential”`i alghetk???

Pigem küll mõõduriista tundlikkusega, kui mõne objektiivse kriteeriumi järgi!

***