Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

priit kelder, 2005-06-24 12:30:51

Korovjev, paluksin vaguralt selgitust su manitsussõnade juurde. Et kas minevikust näidust võtta on paha sinu meelest või?

priit kelder, 2005-06-24 12:58:16

Lisaksin veel lugupeetud Korovjevile ja muilegi tulevikkuvahtijaile sutsu keskaja filosoofiast. Hea Roger Bacon 13. sajandil arvustas üpris kibedalt meiesuguseid abstraktse, skolastilise, elukauge meetodi viljatuse viljelemise pärast. Ta arvas, et tõel on neli takistust: põhjendamatu ja vääritu lömitamine autoriteedi ees; kauane harjumus teatavate arvamustega, masside arvamuste põhjendamatus ning õpetlaste poolt oma teadmatuse varjamine petliku tarkuse maskiga.
Kas tunneme end ära nois iseloomutustes?

Korovjev, 2005-06-24 13:57:22

Kas tunneme end ära nois iseloomutustes?

Ilmselt on samade tarkuste välja ütlejaid olnud massiliselt nii enne kui peale 13. sajandit ja tänapäeval eriti, ainult et nonde enda ära tundjatega on aegade algusest peale täbarasti olnud... inimesele on kohe kuidagi omasem ja hingelähedasem vigade ära tundmine teistes ;-)

33338, 2005-06-24 14:27:43

et me lömitame, on illmsellge. et me oleme lóllide arrjumuste orjad, on samuti vajjeldamatu. et rahvas on lo.ll, seda näjttab eredalt juba mejje riigikogu. ja iga ahhv tahab ka tarkknäjjda.
üksikisikutti erinemegi vajd nende púuduste eri tasemetejärrgi.
kas Korovjev on Karavj"ohhv (lehmaline) vxj Kar"oovjev (lehma-)?

tsukts, 33338, 2005-06-24 14:48:43

kas Korovjev on Karavj"ohhv (lehmaline) vxj Kar"oovjev (lehma-)?

Ma arvan, et ei seda ega teist, ta on lihtsalt via päkats :o)

Korovjev, lihtsalt Korovjev, 2005-06-24 18:05:55

Korovjev, paluksin vaguralt selgitust su manitsussõnade juurde. Et kas minevikust näidust võtta on paha sinu meelest või?

Ennist pooleli jäänud jutu juurde tagasi tulles peaks mainima et ei ole minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt midagi halba selles, kui iga elujuhtumi puhuks varuda tosinkond ajaloolist arvamust antud olukorra kohta. See on väga kasulik ja erudeeritust väljendav harrastus.

Teisalt, kui me kogu oma intellektuaalse auru kulutame selle peale, et teiste tarkuseteri meelde jätta ja ette kanda, millal on meil siis aega mõelda ja öelda midagi sellist, mida järgmised tsiteerijad paarisaja aasta pärast korrata võiksid?

Miskipärast tundub mulle, et ükskõik kui osava tsiteerija kuulsus ei ela teda üle...

tsukts, 2005-06-24 18:17:47

Kui Korovjev oleks mõistusega inimene, mitte programmijupp, siis võiks ju talle rääkida, et enne kui midagi oma ütlema hakata, tuleks teiste öelduga tutvuda.
Muidu võib jalgratta leiutamine välja tulla.

jura, 2005-06-24 18:31:32

Tsukts on väga tark inimene.

tsukts, 2005-06-24 19:24:55

Aitäh, jura, heade ja mis peaasi - siiraste sõnade eest :o))

suvel ikka, 2005-06-24 19:51:13

õunad ussitavad, VIA tsuktsitab.

priit kelder, 2005-06-24 20:31:37

Korovjev, paraku ei ole inimkond ju eriti õppust võtnud möödunud aegade tarkinimeste hoiatusist-manitsusist, sestap on kordamine tarvilik. Ja ei olel ka midagi katki, kui me enam ise ei suuda möödanikule midagi olulist lisada. Piisab vaid elada inimkonna valduses oleva vana tarkuse järgi; milleks kramplikult haliseda uute mõtteterade väljamõtlemise vajadusest tuleviku tarvis?
Edu ja vanasõnade viljakat väljamõtlemist.

Hele, 2005-06-24 20:42:32

tsukts: enne kui midagi oma ütlema hakata, tuleks teiste öelduga tutvuda.

Seepärast ongi hääd need asjad, mille kohta võib ütelda, et
“sääl on traditsioon taga, palju inimesi kaua mõelnud ja lugenud
ja kindlasti mitte ainult mõelnud ja lugenud...”.
Egas minagi korpuskulitest tuhkagi teaks seletada, kui teiste öeldut poleks uurinud. Ja arvatavasti jääks mul ilma teisi kuulamatta-lugematta ilmatu nadiks ka see panteismusejutt.

@@@

Aga nüüd ma mõneks ajaks sinna ilusalle Kreekamaale lähen, kus uuk juba ees. Saab kuulda seda imelist keelt ja näha kohalikku temperamenti, loodettavasti õnnestub meil ka Delfisse jõuda ja ehk ka mõnes bouzukias taldrikute loopimist näha... Aga kas sealtmaalt ka internetti saab, kes seda teab.

Elage kõik ilusasti!

33338, 2005-06-24 20:43:04

kallis Kar"oovjev, lohutuseks níipalju et kuj me ej suuda lisada midagi senitunttud tarkkusele, sis igatahes igapäävast rämppsu lisame me senisele küll kuhjaga. ja ajt"ähh sinugi osalemisele selles.

Korovjev, möödaminnes, 2005-06-24 20:49:29

Piisab vaid elada inimkonna valduses oleva vana tarkuse järgi; milleks kramplikult haliseda uute mõtteterade väljamõtlemise vajadusest tuleviku tarvis?

Tea nüüd, kas selle vana tarkuse turjal päris aegade lõppu välja sõidab.

Maailm kipub pidevas muutumises olema ja sellega seoses peaks ka tarkus kasvama ja arenema, et muutuva maailmaga toime tulla.

Ja ma'nd ei tea, kui palju abi on reaalses elus sellest, kui mingil hetkel sõrm püsti tõsta ja kuulutada, et juba 121 aastat eKr. ütles see või teine kohalik kuningas või preester, et pilvitu taevas kipub sinist värvi olema või et inimene on üks paras narr.

Lihtsamaid asju taipab nüüdisinimene ka ilma muistse autoriteedi juhtnöörideta, loodan.

Sellega olen täiesti nõus, et kramplikust halisemisest pole teps mitte abi, see oli väga asjalik märkus, kuigi pisut kummalises seoses.

Aga kes teab, äkki oli juba muistsetel tarkadel kombeks tavainimesi aeg-ajalt krampliku halisemise eest hoiatada, isegi kui nood parasjagu magada norskasid, et igaks juhuks või nii? Kiiduväärt algatus, igatahes.

33338, 2005-06-24 20:50:42

ahh"aa, juba lennatakkse illmap'äälä lajjali. Elele kaasstunne, sest sell ajal on säl lausa vastikult vastik. tejjsi elesid mitu korrda rohhkem kuj tavaliselt, nendearrvel ka kxrrgemad innad ja jumala tahhtel ka kxrrgemad kraadid.
aga netikohhti säl lejjdub, saad sis síiajäänutele kar"oovjevitele läbi igi méeldivatest korp"usskulumitestpajatada.

33338, 2005-06-24 20:53:19

síiajäänutele > síiajäänd

Vanasõna, suvel ikka, 2005-06-24 21:00:57

Hobest tundas pääst ja tutust, narri igäst juhtund jutust.

suvel ikka

Sind igal ajal ikka.

uuk, 2005-06-24 21:03:34

Ei tea, alles juuli teisel poolel algab see õige turismipõrgu

Korovjev, sedapuhku semiootiline, 2005-06-24 21:04:39

Muideks see müüt muistsete aegade suurest tarkusest on päris huvitav, kuid omaette teema.

Isiklikult arvan, et see pärineb osaliselt keskaegsest “kultuurirevolutsioonist”, mille käigus antiikaja saavutusi maa pealt ära hävitada üritati.

Ilmselt kusagilt sealt pärineb ka semiootiline märk vanadest ürikutest enneolematuid teadmisi kaevandavast teadlasetüübist, mis romantiliste raamatute kaudu inimeste mällu sööbis.

toomas, 2005-06-24 21:18:37

No terend ka via rahvas!
Jaanikul käidud, kodus tagasi.
Head teed Greekasse sõitjatele
ja head olemist Greekas olijatele.
Aitäh Numbrimehele greeka keele
hääldusjuhiste eest ja toreda
reisikirja eest. Mailale kah.
Siis tahan tänada veel ka DiaTheod
ja skeptikut, et nad meid kõiki
(ka usuinimesi) ikkagi inimesteks
peavad. Täname tsuktsi õllereportaazhi
eest ja temaga korrespondeerunud
korrespondente. Muusale tervisi.
Ja kõigile üleüldse head jaanipäeva!

***