Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

tsukts, 2005-06-24 01:16:54

Laulus unistab poiss valgetest purjedest ja sinisest rannukuviirust, aga meie konsultant unistab siin veinipudelist ja rõõmsameelsusest...

Jajaa, need helesinised unistused... :o)

Konsultant, imestelles, 2005-06-24 01:34:49

ja sina, tsuktsike, pilad siin usklikke, et nood pimeduses kobavat ja absurdi uskuvat?

nuinuu...

Peab ütlema, et sinu usk on märksa irreaalsem kui kristlaste oma ;-)

A tegelt, armas tsuktsikene, on mul üsna ükskama, mida sina oma õlleuimases kõigeteadmises arvad või unistad.

Usu või ära usu ;-)

tsukts, 2005-06-24 01:41:42

Kui inimesel midagi põues ei ole, siis on tal põu tühi. Kui sul oleks ükskama, siis sa ei pläriseks sellest, vaid oleksid lihtsalt vait.

Sa, pisike, oled ju nii läbinähtav :o)))

uuk, 2005-06-24 02:12:16

Tsukkss kule, me siin kohaliku kolleegiumiga langetasime üksmeelse otsuse - süüdi. Sa anna ikka andeks või nii.

Konsultant, ärakaetatult, 2005-06-24 02:40:10

Tsuktsa, ehk avaldad raffalegi andmed, mihuke väärt õllemark see nõnna võimsat spirituaalset võimet annap et näed asju, mis maisele silmale suisa nähtamattud?

:-P

PS. Kui olet pea klaviatuurill norskama jäänd, kulla tsuktsa, siis pole enne omikut vaja vastatta. Võta aga aega :o)))))

tsukts, 2005-06-24 02:52:27

No mida sa peaksid nii närviliselt tõmblema kui sul kõik ükskama olevat? Ähh, rõõmsameelne???

Mina jõin rocki, aga mis sappi sina endale sisse ajasid?

Konsultant, sünge nagu komöödiafilmi publikum, 2005-06-24 02:58:21

Ää ole nii raskemeelne, kulla tsuktsa.

Kas tõesti usud, et kui su väärtusliku Ego arvel tsipa nalja visatakse, siis on matusemeeleolus ka kõik teised peale sinu?

Omavahel öeldess- seda oless küll pisut liig nõuda.

A Rock on hüva leid.

Piab seda teinekord shamaanidele seeneleotise asemel soovitama. Tulevad märjukesest siukesed nägemused, et oia ja keela, vähemalt tsuktsal ;-)

tsukts, 2005-06-24 03:06:34

Mina jälle näen sinu Iset siin märatsevat ja huvitav küll, mis selle põhjuseks võiks olla... Aaaa, tean-tean, astusin ma ju ühele vibraatormännile saba peale ja see paneb ta tavaliselt ööpäevaks pöörlema... kui talle just lisahoogu juurde ei anta.
Kuid ega ma ei ole kade, võin sulle ikka pöördeid juurde lisada, sest mida sul elus ikka head peale netis pöörlemise on.

Sulle on see isegi magusam kui uni :o)))

uuk, 2005-06-24 03:13:37

mõnel mehel pole ikka ilmselgelt enam midagi öelda.
A Rock on enamnvähem hää valik, olgugi et maitse unub juba suult. No jõudu siis, tsukkkkkts.

tsukts, 2005-06-24 03:18:14

Originaal on üle prahi, aint et selle järele oleks pidanud liiga kaugele kõmpima.

uuk, 2005-06-24 03:26:32

Kui ma omalaal veel maarahva seas elasin, siis läks ikka tartukraam peale.Kule tsukts, kas see on tõsi, et eestis juba ka punast õlut tehta. Keegi nagu mainis a pole mahti old järgi pärida? Anna Aru.

tsukts, 2005-06-24 03:38:06

Ei tea sulle selle punase õlle kohta miskit öelda, sest on palju marke, mida ma pole maitsnud ega nende värvi uurind.

Aga Originaal on ikkagi üle prahi :o)

33338, 2005-06-24 08:44:40

rasskelt panevad läbi öö. peab ikka sássisolema.
mina juba tu.nnd énne kesskööd läksin jumalajúurde.
Jägalaga oli aga lugu lihhtne. sajjn sell kevadel (nüüd juba suvel) esimestkorrda rattale ja tegin síssejuhatava tiiru nagu alati. éesmärgiks oli sínnajxúda ja tagasitúlla. läksin rautte ääräst Lagedile, siis jxnksuga Sahale, Máardu mxjjs, Kostivere ja Jxélähhtmä. ää rahulik tee. ja rahvastki polld.
tahin Saha kabeli asukohavxtta aga olin paljas ja sääl tegelased ümmber kabeli, jätin koham'ääramise ära. aga säältt páarsada meettrit edasi on Iru korssten ja telema.sst sihis, sellekoha küll m'äärasin ära: 50°25.361 24°59.058. saan vxrrelda kass ametlikud korsstna ja telemasti asukohad ikka vasstavad tegelikkusele, sest sihht peab samatulema. ja keda ma veel usun ja usaldan kuj mitte ise ennast. riigiametnikest usaldan küll vajd ise ennast.
Jxélähhtmäl urgitsetti téekallal, kujdagi sajjn mxrrvarautodevahelt üle. obestele oli kaa puhhkustanttud, vajd 5-6 sxjjd rahulikult, uvilisi ega óoldajajd näha polld.
nüüd lähäb jóapóole minngi musta kattega tee, kuj kaa vajd seni kuni rikkurite lossidulatuvad.
jóajuures oli kaa vajkkne värkk. ükks tiplomaattide auto (CD-koor tiplomat"iikk) oli ja mxni rattamattkaja. vett oli lahjalt. mälujärrgi üttleksin et isegi Najjägàarale jäj pisut álla.
sääl allpool üle silla séekorrd ej käjjnd, viimati vist 3 aasstat tagasi olin. nii ma sellest kolhviväljakust midagi ejj osskagi ettekannda.
aga rippsillal jalutin paar aasstat tagasi, oli olemas. méeldis see et säältt ej saa autoga üle.
tagasiteel tahin ka Jxélähhtmä jumalakoja asukohhta maha pánna aga käjjs pidulik etendus ja rahvast oli paksult. sääl vastas kohe sammas nejjle kes vxjttlesid kättä selle mille nüüd kommunistid jumala rahus ära°annavad. nii ej jäänd palljal minul taas vxjmalust rahvast irmutamamínna.
tavaliselt olen tagasitulld sama téedm'ööda aga séekorrd mxttlin et lähän Ülgasekaúdu. seda teed polld varem sxjtt ja küla mxrvakúulsus oli líiga suur et säälttkandist mitte läbisxjtta.
aga siltte väljas polld ja ej téagi kas mxni ossmidekogumik oli Ülgase vxj midagi muud. lajbad olid ärakoristatud. aga üllatas Ülgase kannjon. täjtsa vett täjjs, sakiline, kxrrged kalldad. pisut korrastades sobiks täjtsa rikkuritele elamiseks. ega merigi kaúgelole.
Máardust tahin otse Muugap'ääläpxrutada aga siltte polld ja kunagist läbisxjttu enam ej mälätand. nii ma pxrutin järvä'äärdä vällja siis konksuga Muugale. aga Maardu meenutas kohati lapsepxlve KohhtlaJärvät, eriti selle sotsjal"isstlikku linnaosa. rússide kirikujuurest sxjdin kaa läbi, oodati jumalat. seda kess russi keelesräägib. aga jumala kohalolek oli tunttav, sest mu lihased akkasid juba väsima. kuna ejj usu kedagi p'äälä kuradi ja ise ennda, sis abi ma lihastele ej saand.
Muuga tunndus kaa kujdagi üsna mahukasolevat. mina küll ejj usu et Tallinas ajnult 400000 tajjnapäädelavad. vxjj elatakkse linnas ja lossid on vajd suvel kasutamiseks.
pole s'äälkandis eriti käjjnd ja üllatuseks oli uus Iru silld 59°27.48 24°54.08. ja rattatee linnani. üsna vaba oli sxjtta.
kokku 5t09m ja 64.2km. eks kesskmine tuli kehvake kujd ma tegin ka palju p'äättusi ja vahel lxdvestuseks käjsin. sest tagasitulekuks oli txusst tuul Tóoma ja Arri majadepooltt.
mujdugi tegin piltte ja vxtin joasst ja Ülgase järväst vidikajd. ja ühht sajajalkkset ussikest kaa ära ej littsund nagu vennad Ustad jumala loominguga kohe teevad. ooppis 3 pilttitegin lähi vxttega.
veel mxned kohad:
Pirita jxe silld Lagedil 59°24.28 24°56.19;
Saha tee risst 59°24.96 24°56.72;
silld Kostiveres 59°25.62 25°05.87;
Jägala juga (siinpool ääräs) 59°26.99 25°10.66;
Ülgase järrv (kesskohas) 59°28.31 25°05.69;
Máardu järrv (tee ääräs) 59°27.11 24°59.94.
jumala asukohhta kaa määrata ejj xnestund. liigub tejne pidevalt erinevate tegelaste p'ääkoludes rinngi ja need samuti pole alati kastiees vias.

33338, 2005-06-24 08:45:25

kohe akkas sillma ükks viga: 50°>59°.

33338, 2005-06-24 09:28:40

vaattasin ka suunad üle. Sahalt telemassti on suund 314.7°, vahema 7680.7m; Iru korsstnale 314.8° ja vahema 4644.2m. korsstna ja telemasti vahe on 3036.5 ja suund 314.55°. séega tilluke kümmnendikraadine vahe onn olemas, kass on telema.sst anttud liialt l'äändä vxj korssten itta, kujd arvestades et alusanndmed on täppsusega sajandik minutist, sis on se kxjkkumine täjtsa vea piires ja suund ning asukohad usaldatavad. p'äälägi tuleb arvestada et sajandikminut lájjust on 18.5m ja juba korssten on piraka läbimxxduga.

priit kelder, 2005-06-24 09:35:32

Veidi lüürikat siinsetele ragistajatele. Roomlane Titus Lucretius Carus suvatses kirjutada poeemi “Asjade loomusest” (De rerum natura) ning ta märgib seal üsna tabavalt, et usk tekib pelgalt hirmust. Seesama jutt, mida ma olen siin korduvalt püüdnud kaasaegsemas keeles väljendada, et usu tekkepõhjuseks on esmalt inimee abitus teda ümbritsevate jõudude ees, millede ümber inimene, väetike, siis konstrueerib endale jumalad. Sestap ta kirjutas:

"Hirmust kelle küll liikmed ei nõtkuks, kui tabatud pikse hirmsast löögist maagi tema all vappub ja taevas
kõik tema ümbergi kõmab, müriseb ohtlikult kõuest?
Maapind veel kui jalgade all lisaks kõikuma hakkab
ja vapustatud kui linnad kas jalapealt langevad kokku
või variseda ehk pea need rusudeks ähvardavadki.
Mis ime siis, kui surelik tõug maha jõuetult laskub
ja jumalatele jätab kosmose juhtimisvõime,
jõud, imetegevad, kõik?"

33338, 2005-06-24 10:02:06

Priidu ja Tiittuse jutust vxjjb sis järäldada et eesstlane erilist abitust ej tunne. ning et kxjge ussklikumad on prükkarid.

priit kelder, 2005-06-24 10:18:48

Numbrimees, kui järeldad, et eestlased erilist abitust ei tunne Lukretiuse või minu tähelepanekute põhjal, siis ei saa seda mitte tõdeda siinsete teeliste suhtes, kes ju hirmvaljult (paljud) puhuvad kõvasti oma usupasunat. Saan siit järeldada ühte: via-lane on rahvus, üks eriline ja huviline.

Korovjev, 2005-06-24 11:05:34

sis on se kxjkkumine täjtsa vea piires ja suund ning asukohad usaldatavad. p'äälägi tuleb arvestada et sajandikminut lájjust on 18.5m ja juba korssten on piraka läbimxxduga.

Vaat kus lops!

Ma juba vaikselt lootsin, et numbrimees avastab oma ülitähtsa eksperimendi käigus korstna kuritahtliku paigutamise viisteist sentimeetrit vasakule ja pühendub järgmise paari aasta jooksul ÜRO-le või loomakaitse seltsile kaebekirjade kirjutamisele ning unustab eesti keele solkimise.

Aga ei midagi! Kõrgehitajad panid eesti keelele lokaalse põõna!

Korovjev, 2005-06-24 11:17:22

Austet Priit Kelder ei ole vist väga kursis uuema aja viguritega nagu näiteks autod, sest ei Lukretius ega Furunkulus Suur ei ole nende kohta midagi öelnud.

Samas võivad need uuema aja vidinad anda üsna kasuliku õppetunni- kasvõi sellise, et autoga ei õnnestu kuigi kaugele sõita, kui üritame seda juhtida vaid tagasivaatepeeglist silmapiiri jälgides.

Aga eks ka tagasivaatepeeglid olnud Lukretiuse ning Furunkulus Suure jaoks liig vähetähtsad et neid kõneks võtta, sestap pole vast mõtet seda teemat jätkata.

***