Fooriteoloogiast
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 1303 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1140] [1141-1160] [1161-1180] [1181-1200] [1201-1220] [1221-1240] [1241-1260] [1261-1280] [1281-1300] [1301-1303]
priit kelder, 2005-06-14 23:13:10
Uuk tõi heasti sisse hellenismi ja polise noodid. Üks täiendus veel sellele. Nimelt oli tollal toredal ajal inimestevaheliste suhete mõõduks ja määraks ning ühtlasi reguleerijaks sellised tänapäeval kõrgesti põlastatud jooned nagu väärikus, ausameelsus, üllus ja õilsus. Tänapäeval on see, kes nondest omadusist vestab, lihtsalt ühiskonna silmis luuser. See on aga selle tulemus, et sotsiaalse normeerijana on käsk, seadus ja karistus võtnud võimust ning inimesel ei lasta enam olla-käituda väärikalt, ilusasti ja üllalt. Kahju muidugi, ehkki ma annan endale ka aru, et ka see mu siinne praegune hala ei koti eriti kedagi. Who cares?
uuk, 2005-06-14 23:32:44
akribeia mitte skribeia. Too viimane on ladina tüve ja kreeka lõpuga monstruminunnu. Noh, muidugi kui sa just häämeelega seda ei treind.
Hele, 2005-06-14 23:47:34
uuk ega sa Viiret ei tunne?
/paranoidlep
uuk, 2005-06-14 23:48:55
ei
Hele, 2005-06-14 23:52:23
ehh...
ma juba kartsin või lootsin et äkki olete vennad
tema isa oskas kah kreekat ja ladinat
uuk, 2005-06-15 00:05:23
Noh, ega va ladinat küll liiga palju oska.
Kreekata muidugi ei saa.
A siiruviiru viiresiire võiks ju sugulane olla küll. Siis kui siiruseviirusest lahti saan.
Hele, 2005-06-15 00:14:46
oi kui siiruviiruline
vist otse siiriuselt siis
andrus, 2005-06-15 08:19:55
jah Hele ma suremisega saan juba hästi hakkama aga ülestõus läeb keffasti
nii et ei
ma ei sobi
ma vaatan vähe aega seda asja veel kõrvalt lihtsalt pealt kui tohib
andrus, 2005-06-15 08:22:46
uuk lausa rjrilikke ütteid meile jagab
tõsi ta on
neil polöe seaduskuulekust vaja
nad veel sääl religioonikuulekad
ju enamjaolt
veel sääl lõunas
ma alati mõeld et kliimas siin ugrimaal miskit legalistlikku on sääl lõunas veel loobitakse tomatitega ja tundub et religioonikuulekus enam vabadust kätkeb kui seaduskuulekus
ne neile annab
andrus, 2005-06-15 08:23:49
egas asjata depressiivsed filosoofid vahemere äärde tõtand oma lõbusaid teadusi otsima
nagu vana Nitz või näiteks
andrus, 2005-06-15 08:27:09
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=10577954
andrus, 2005-06-15 08:31:34
religioonikuulekus kätkeb endas suht suuremat vabadust kui sekulaarne põhjamaine seaduskuulekus
mulle on see alati nii tundunud
mi siis et standarid karmid on
erandid võimaldavad elada
mis siis et kirik kontraseptiive keelab
igas ridikülis pidi neid ometi leida olema
lõpeks on jumal ka ju inimene
kas pole?
andrus, 2005-06-15 08:36:34
jaanus, jaanus@vtg.edu.ee, 2005-06-14 13:30:29
Tere!
Miks käib jutt pidevalt klassikalis-kristlikust moraalikäsitlusest? Kas sellepärast, et dekaloog ja rangete dogmade järgimine on kõige tõhusamad vahendid kõlblusnormide täitmisel? Kui me vaatame ajalugu - minevikku, siis on selgelt näha, et tule ja mõõgaga ei ole saavutatud lõppkokkuvõttes üldist moraalsust. Kui lugeda fundamentaalseks kristluse domineerimist vastavates mandriosades, siis eesmärgini pole seniajani ju jõutud. Oleneb muidugi sellest, kes ja millist eesmärki taotles/taotleb, kas geograafilist ehk allutada maid ja suruda erinevaid rahvaid globaalsesse usuideoloogiasse või järgida Naatsareti Jeesuse õpetussõnu, ilma kellelegi halba tegemata.
Arvan, et antiiksuse, üldse antiikaja väärtuste degradeerumine ja antiiktegelaste asendamine või üle viimine kristlikeks kuulutajateks uue usu levitajate poolt on juba olnud ebamoraalne samm. Miks eksisteerisid kunagi varakristlased, miks ilmusid hiljem teise ja kolmanda võib-olla ka neljanda põlvkonna kristlased? Sest usku kuulutasid ja levitasid need põlvkonnad erinevalt, igaüks võis kirjutada või jutlustada mida iganes, kuna tal oli autoriteeti, tal oli mõju ja võimu - ta/nad võisid seda teha, kuna lubati propageerida uut usku ja veel eriti neil, kes olid tolleaegses orjanduslikus ühiskonnas allaheidetud ehk orjaseisus ning ihusid hammast magistraatide ja keisrite peale, kes püüdsid omal maal, oma esiisade traditsiooni säilitada. Sellest järeldub, et püüti järgida pigem loodusseadust - tugevam jääb ellu. Võim võeti siiski üle küll pikema aja jooksul, kuid Igavene linn trambiti kristlaste poolt jalge alla ja tembeldati kristluse keskuseks, millisena teda kunagi poldud mõeldud. Algas feodaalühiskond. Maid ja rahvaid tabas veelgi hullem usuideoloogiatel põhinev tapatalguteperiood. Kas siis on saabunud vaikus ja rahu, mille nimel ristisõdijad võidelnud on? Kuna tuleb juba viimsepäevakohus, millal täitub maailm apokalüptilise auraga? Pakun välja, et iga religioon on allumine, et inimesi viia ühele lainele pealikega, teatud institutsioonidga, mis pealtnäha taotlevad õiglust ja rahu, kuid õiglus ja rahu on erinevates relgioonides isesuguselt tõlgendatavad. Keda või mida uskuda. Arvan, et kui ma tahan uskuda Islamisse, siis ma ka usun, kui ei, siis ei.
Selle äärmiselt kompaktse jutu lõppu lisaksin, et inimesed peaksid olema rohkem iseseisvamad, vajadusel ka kriitilised meile pakutava suhtes. Enne seda, kui tahetakse järgida usudogmasid ja nendest oma elu kujundada, tuleks alustada algusest - stardist, sellest kohast, kust algas ajalugu, tekkisid kirjatekstid ja tradistsioonid. Lugeda tuleks antiikautoreid ja- filosoofe, mida algupärasem tekst, seda parem. Teha endale selgeks, kas Jumal on ikkagi olemas ja kui ongi, siis milline ning kas talle on vaja üldse alluda. Kui teda aga ei ole, pole põhjust end üksikuna tunda, sest inimene pole ühiskonnas kunagi üksi.
andrus, 2005-06-15 08:46:04
jumal kui seaduseandja
ja jumal kui inkarneeruja on erinevate rõhuasetustega
andrus, 2005-06-15 09:26:23
Hele, 2005-06-15 12:05:39
andrus: jah Hele ma suremisega saan juba hästi hakkama aga ülestõus läeb keffasti
hoidku küll, Andrus, egas ma soovitand sureda
vaid kenaste juhatada kohalikku diskussiooni
et oleks rahu Via peal ja inimestest hea meel
isad-emad terved ja pojad-tütred initsieeritud
parahaldjas, 2005-06-15 12:28:27
kui päris aus olla, siis viimane lause pani turtsuma...
arvestada võiks rohkem seda, et inimene on pigem sotsiaalne, kui jumalik olend. ja valgusfoor on lihtsalt valgusfoor, mis mõneti paljastab meie sotsiaalse kokkuleppe olemasolu. muud midagi :-)
andrus, 2005-06-15 12:35:24
ma olen segaduses ega tea mida teha initsieerimata emade isadega
kas teha seda järgi või ette
ja millist riitust valida?
kas lõigata ihu küljest tükka välja või........
panna juurde?
aidaaaaaaaaakeeee
Hele vahest sa ise mõtled siukse heleda rabariituse välja
et lähvadki kõik rappa ja luhta
uuk, 2005-06-15 12:37:39
andrus, 2005-06-15 08:22:46
uuk lausa rjrilikke ütteid meile jagab
Kes või mis see rjrlikus on?
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1140] [1141-1160] [1161-1180] [1181-1200] [1201-1220] [1221-1240] [1241-1260] [1261-1280] [1281-1300] [1301-1303]
Hele, 2005-06-14 23:11:33
skribeia ju ise ei toimeta
ja selle toimetaja lisab alati miskit omaltpoolt
olgu ta usuisa või politseinik
mida, sõltub inimesest
mõni politseinik võib olla rohkem inime kui mõni usuisa
jah seisus kohustab kuid
tiitlitest läbi peab paistma inime
enne kui temaga minna
jõele jalutama
punase päikese loojangul
ootama rohelist kiirt