Fooriteoloogiast
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 1303 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1140] [1141-1160] [1161-1180] [1181-1200] [1201-1220] [1221-1240] [1241-1260] [1261-1280] [1281-1300] [1301-1303]
andrus, 2005-06-23 10:41:12
nii et jumalaolematustajad
isegi kui teiega ses nõus olla
on sotsiaalsed protsessid Jumalast tulvil looduslikest rääkimata
nende kohta küsige Helelt
toomas, andrus, 2005-06-23 10:36:02, 2005-06-23 10:43:11
Kas siis Jumal ikka mitte päris ära ei kaoks, kui ta nii sotsiaalseks kui “mitteohverdamine” muutuks?
andrus, 2005-06-23 10:44:45
jumalatustamisega on nagu minatustamisegagi
kõigepealt konstruitakse mina
mis pole muud kui minu peegelduse tagasipeegeldus läbi teiste ja siis hakatakse sest vabanema
no kuulge
elage ihuüksi küll ta sureb siis ise pikapeale kui mitte enne siis ihuga tükkis
minatustamine töötab vaid väga suletud kontekstis
nagu kloostris kus õpetaja valvab selle üle ja tähendab seal mitta klassikalist minatustamist vaid pigem egotustamist + (midagi kristlise pääste taolist) + midagi pühitsuse taolist + midagi teise kogemuse taolist - kui kristlikke analooge tuua
andrus, 2005-06-23 10:48:11
täielik apfaatika võiks kuhugi sinna välja jõuda ju küll
uuk peaks vana apofaatik olema ju küll
las ta seletab
a küllap seal eeldatakse ka et on suur tükk Jumalat ja siis seal Ta piirimail räägitakse sest mida ta ei ole
järjekindel apofaatika võiks kaugemale minna
ära kaoks on inimmõiste
ma usun küll et Jumal ükskõik kui palju teda on kas siis niipalju nagu panteistides või vähem suudab igal juhul enda eest seista
ses mõttes me ei pea igal juhulTa pärast muretsema
ega magi taht muud öelda kui et inim keel on küündimatu
ja ometi meil teist pole
Tillich
kõik superlatiivid muutuvad diminutiivideks kui neid JUmalale kohaldada
elik JUmal on Suur = Jumal on väike?
andrus, 2005-06-23 10:50:36
elik kui võtame postmodernse voolava keele kus sõnad saavad tähendused vaid omavahelistest erinevustest ei muust
siis võib siukseid keelemänge mängida
kui eeldame et sõnad tähistavad platonistlikult pärisasju nagu sustunnistustes siis vast mitte
siis peab alati kusagil suur tükk Jumalat eeldatavasti alles olema ja alles jääma
priit kelder, 2005-06-23 10:52:16
Jumal= Eimiski, no see on ju ütlemata sulnis tõdemus. Siit sammuke edasi, ja saamegi endi jaoks käitumismaksiimi - toimimatus, ehk WU-WEi po-kitaiski.
toomas, 2005-06-23 11:01:50
Eieiei! Jumal ja eimiski! Eieiei!
Jumal on Tabernaaklis ja Pühimas Altarisakramendis.
Jumal on minu suus.
Ma olen peale oma sõnu “Ütle üks sõna ja siis saab mu hing terveks!” saanud Jumala endale suhu ja Ta sulab minusse.
Ma lähen kirikuhoonest välja...
Elu ja sagimine.
Mulle lööb vastu elu ja sagimine.
priit kelder, 2005-06-23 11:06:40
Toomas, ole hea ja selgita mulle, mis vahe on väitel jumal=eimiski ning avaldusel jumal = miski.
andrus, 2005-06-23 11:15:47
ma tahtsin siinkohal pigem et toomas tooks ära oma kelleteooria
neist nimedest ja asjust mis minu meelest vastandus kuigivõrd
PM keeleteooriale
Jumal = eimiski; JUmal = miski; Jumal = Kõikmiski
Loomulikult Jumala su suus jne Toomas
ma pole öeld et Ta on eimiski, ma ütlesin et isewgi kui oleks läheks Ta toimides ometi elavaks
oblaadis jms
andrus, 2005-06-23 11:16:51
toimides saaks miskiks ja mingitoimimisastmel kõik- mikskiks
andrus, 2005-06-23 11:18:02
elik Jumal kui protsessiteoloogias korraga sees ja samas ka väljasolev
andrus, 2005-06-23 11:20:09
umbes nii mõtles vast Chradin kui ta mammutiluid vaatas ja vaikselt palvetas
aukartusest
andrus, 2005-06-23 11:31:33
teistpidi oleks ju nii et Jumala on kõikmiski ja meie näeme teda miski ja võimalik isegi et mittemiskina
mittemiski ja KÕIK on üsna lähedased kusjuures osalt kindlasti kattuvad nagu Priit juba me tähelepanu on juhtinud
seeoleneb neist prillidest mis meil ees on
JUmal - JUmala seadused - seadused - ............
toomas, 2005-06-23 11:32:18
Priit,
keelemängu tasandil pole jumal=eimiski ja jumal=miski vahel tõesti eriti vahet,
mina pidasin silmas seda, et altarisakramendis on Jumalal olemas materiaalne kandja, “miski”, mis teda kannab. Kuigi see “miski” ise pole rangelt võttes ju Jumal, konkretiseerib selline materiaalne kandja ometi Jumalat.
DiaTheo, 2005-06-23 11:33:05
Olete ikke ühed veiderdajad küll oma jumalavisoonides, kristlasehakatised. (Et miks hakatised? Aga sellepärast, et see usutunnistus on veel sõnastamata, mille vastuvõtmise järel teie kristlasteks kvalifitseeruksite. Isegi sekti ei saaks teist kokku, sest kahte ühesugust teie seast ju ei leia:-))
Nagu see juba pead vastu absurdilage ei tagunuks, kui jumal aka Jeesus, isa ja poeg ühes kehastuses, ristil rippus ja maise külaskäigu slajase taevasse naasmisega lõpetas. Ei, sellest absurdist ei piisa teile, tea peate absurdi enda ka veel absurdiks keerama - nüüd siis selgub, et ka rist, millele teie jumalavisioon naelutati, ja naelad, millega naelutati, polnud ka miskit muud, kui üks suur jumalailming:-))
Vähe sellest, kui andrust uskuda, siis osutuvad juudiseaduste rikkumine, süüdlase-jumala verevorpideni piitsutamine, risti kandmine, ristile naelutamine ja muu sellega seotud staff läbi oma rituaalsuse ei millekski muuks vähemaks, kui lausa jumala olemuseks!
Kas teil on veel arenguruumi? Mina igastahes kolmanda astme absùrdi, absurdi absurdi absùrdi, enam oma vaimusilmes ettekujutada ei suuda.
Aga mis minust, piiratust. Mul on tõsiseid raskusi neljamõõtmelise geomeetriagagi. (Oki, vasaku käe kinda suudan läbi sümmetriatelje pahupidipööramisega parema käe kindaga kattuvaks endale visioneerida, aga see on ka selge lagi:-))
toomas, 2005-06-23 11:35:10
Andrus,
kahjuks ei tea ma keelest enam midagi kindlat
ja see ei ole poos
toomas, DiaTheo, 2005-06-23 11:39:01
Absurdi absurdi absurd,
aga ometi võimaldab ristiinimeste
omavahelist kommunikatsiooni.
Kuidas seda seletada?
Absurdi absurdi absurdi absurd?
priit kelder, 2005-06-23 11:46:55
Toomas, aitäh selgituse eest. Kui nüüd veel sa vaevuks mulle ka selgitama, kuidas see “materiaalne kandja ometi konkretiseerib jumalat”? Kas pelgalt soovitu tõese pähe võtmise ekvilibristika läbi?
DiaTheo, 2005-06-23 12:01:53
Absurdi absurdi absurd,
aga ometi võimaldab ristiinimeste
omavahelist kommunikatsiooni.
Võimaldab? Kas tõeste??
Kui te oleksite kommunikeerunud oma absurdselt absurdse absurdijumalavisiooni baasil, oleksite ammu kaoselise entroopiamaksimumi tõve kätte ära lämbunud:-)
Teie, ja meie, õnneks kommunikeerite te, ja elate oma elu kõige muu osas, nagu ühtedele hjumänbiiingutele ikke kohane. Jumalast pole selles haisuraasugi. Jumal on teile ainult jumalast rääkimiseks:-))
JA SEE ON HÄSTE!
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-860] [861-880] [881-900] [901-920] [921-940] [941-960] [961-980] [981-1000] [1001-1020] [1021-1040] [1041-1060] [1061-1080] [1081-1100] [1101-1120] [1121-1140] [1141-1160] [1161-1180] [1181-1200] [1201-1220] [1221-1240] [1241-1260] [1261-1280] [1281-1300] [1301-1303]
andrus, 2005-06-23 10:40:15
elik JUmal avaldub sotsiaalselt mitteohverdamise, mittevihkamise vaid armastuse läbi ja kaudu..
Toomas, reaktiivsed oleme me kõik suuremaltjaolt. Proaktiivsus eeldaks et meis on endis kõik need ärritajad olemas mida me tavaliselt teistelt saame
või oleme me siis suisa prohvetid ja näeme hästipalju ette