Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

uuk, 2005-06-23 02:47:09

DiaTheo
Või kas oleks õigem samastada nt Van Goghi mõne ta maaliga ning selle mõjuga vaatajale?

Hele, 2005-06-23 02:47:25

tsukts, 2005-06-23 02:29:41

Eks Hele tutvustaks teda mulle :o))

Vaata ümberringi ja sissepoole ka, kas tunned ära?

Hele, 2005-06-23 02:56:35

Van Gogh poleks olnud van Gogh, kui ta poleks maalinud.

Hele, 2005-06-23 02:56:47

tsukts: Mõtle sellele, et äkki jumal ei ületa su ettekujutlusvõimet, vaid on hoopis midagi sellist, mis jääb sellest väljapoole?

Kui see oleks nii, siis ei saaks ma ju Jumalat üldse kuidagi kujutleda.

uuk, 2005-06-23 02:59:13

Jah, me ei saakski Jumalat otsida, kui me poleks teda juba leidnud. Nii need vanemad ja targemad rääkiva.

Hele, 2005-06-23 03:00:34

uuk: “Lootusetuid” inimesi vist küll pole,

siis võib ju rahulikult targutada, sest nn. “jumalatapmine” hinges ei jõua kunagi pöördumattusse lõppfaasi

uuk, 2005-06-23 03:05:22

tsukts
Jäneste lugu on küll kohatu. Kuidas seda öeldagi...
Nt kas sa oma lihastest vanematest sõltud või oled iseseisev, autonoomne ning autarkne kõiketeadja ja igikehtiv kommionu? Kas sündisid valmiskujul ja eelnevate kogemus pole sind aidanud?

Hele, 2005-06-23 03:08:51

uuk: Jah, me ei saakski Jumalat otsida, kui me poleks teda juba leidnud.

Wau. Jällegi sõna otseses mõttes müstiline kild. Neist peaks kogumiku koostama.
See ka sinna, et “Jumal ületab kõik eitused ja jaatused.” Ja kuulus “usun, sest see on absurdne; see on kindel, sest see on võimatu”.

Hele, 2005-06-23 03:19:25

Maailm on täiuslik: tegevuses on nii need, kes isade alustattut edasi ehitavad kui ka need, kes ehitattu tugevust järele katsuvad, et tulevpõlvedel jalgealune kokku ei kukuks järjest lisanduva tarkusekoorma all.

Siiski tundub viimane protsess peaaegu reeglipärasena ja usumaastiku asustus on järjest enam madaltihe, siinmail sõidetakse kas just omaleiutet, aga enamasti isekokkupandud jalgratastega. Eks minagi...

uuk, 2005-06-23 03:20:19

See jänestelugu meenutab isatappu ja muidugi ka poja taipu, et näe, vanaisal oli õigus.
Lisaks veel seda, et kaugele polegi vaja vaadata. Ehk peaks alustema siitsamast, jäneste keskelt. Aga mis sa ikka kostad, kui mõni väitma, et individuaalne kaugnägemine Jumala maale toob. Vaakumjumala siis.

Hele, 2005-06-23 03:22:08

?

uuk, 2005-06-23 03:23:03

+

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-23 06:03:19

andrus, 2005-06-22 09:30:42

Ilmus 18.juunil. Kõik su lood on ilmunud...vähemalt minu teada.

33338, 2005-06-23 06:10:07

ahh Olev kaa juba üleval? küllap Peemot oma kisaga ajas. aga Toomas, Anrus, Ele ja tejsed vel puhhkavad jumala RAHUS.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-23 06:27:08

skeptik, 2005-06-22 12:39:59

Oled sinagi OSAKE LOODUSEST ja allud TEMA seadustele...LOODUSE SEADUSTELE.
Samas on temagi OSAKE SINUST ENDAST, sest moodustate ühtse TERVIKU .

Oleme osake Temast ja Tema on osake meist...
pole Ta mingi taadike pilve peal nagu kujutlema kipud.

MÕNUSAT JAANIPÄEVA KÕIGILE!

Olev:)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-06-23 07:11:24

33338, 2005-06-23 06:10:07

Tere. Ma alles nüüd jõudsin lugemisega siiamaani.

Eks nad tuduvad jah...neil vestlus alles kell 03:23:03 lõppes.

Soovin Sulle mõnusat Jaanipäeva ning jätkuvalt RÕÕMSAT MEELT.

Olev:)))

priit kelder, 2005-06-23 09:04:37

Panteismi ja deismi vahel kiikuvale Helele:

Soovitan võtta abiks hea vana 9. sajandi mõtiskleja Johannes Scotus Eriugena värsked skolastika-alased järeldused. temale avaldub jumal NELJASUGUSE LOODUSENA,pideva alanevusega kõrgeimast reaalsusest, ühtsusest ja üldisusest, mitteolemisele, paljususele ja eraldatusele ning tagasitõusuna mitteolemisest, paljusest ja killustatusest absoluutsele ühtsele ja üldisele olemisele.

Selle protsessi esimeses astmes avaldub jumal mitteloodud, kuid loova loodusena ("natura, quae creatur et creat"). Siinses diskussioonis on huvitav märkida, et jumal Eriugena kohaselt ei tea enesest, et ta on (kuigi filosoof oli kristlik teoloog, kuid siinkohal vastustas kurikuulsa piibelliku “ma olen see, kes ma olen”), sest ta ei ole miski (quid); seepärast ei ole jumal tabatav mitte milleski: ei iseenesele ega mitte kellegi intellektile. Kuid iseennast kindla MISKINA mitte tunnetades, tunnetab jumal ennast igasugusest määramusest üleoleva EIMISKINA.

Kena. vaat' säärane paikapanek kelderile istub.

Usufilosoofidele tähendab see aga negatiivset teoloogiat.

Maailmaprotsesi teise astmena on loodus Eriugena õpetuse järgi “loodud, kuid ühtlasi ka loov loodus” (natura, quae creatur et creat). See teine loodus on Eriugenal jumalik mõistus ehk logos (tõsikristlastele - jumalapoeg). Siit tekib kolmaski loodus ehk meeleliste asjade ja nähtuste maailm: loodud, kuid mitte loov loodus ("natura, quae creatur et non creat"). (Siinkohal vabandan ladina keele tarkade ees, et toppisin komad oma heaksnägemise järgi sinna, kus neid originaalis kindlasti polnud).

Kuid lõpuks naaseb kõik esimesse tagasi. Neljas loodus - see on mitteloodud ja mitteloov loodus ("natura quae non creatur et non creat"). See pole midagi muud, kui jumal. Ent sellel astmel käsitatakse jumalat mitte enam kui toimivat pühjust, vaid kui sihtpõhjust, kui kogu maaailmaprotsessi eesmärki. Siit oleks kiviga visata Aritotelese entelehhia ja teleoloogia juurde.

Kuid Eriugenat tasuks arvesse võtta just neil tänapäevastel arutlejatel,kes soovivad vägisi jumalale inimese nägu ette võõbata.

toomas, uuk, 2005-06-23 10:15:10

Is to onoma tu Patros ke tu Juu ke to Agjo Pnevmatos. Amin.

Aitäh seletamast.

Küsin ainult juurde, et mitmendal silbil on “onoma” rõhk. (Ma arvasin, et esimesel, aga Sa kirjutasid “onomaa `su”.)

Jumala-pildi poolest eriti “madaltiheda rajooni asukale”, kelle arusaamad maailmast on seetõttu eriti kodukootud, on Sinu siinseid kirjutamisi (lisaks ka nende kirjutamiste kaunist ja kujundirikast väljendust!) eriti südantsalviv lugeda. Tõesti suur aitäh!

andrus, 2005-06-23 10:36:02

JUmal eimiski?

kunagi Harri võrdles siin jumalit nulliga. See pole klassikaliselt muidugi õige ega tõsi aga no kui ongi eimiski siis avalduses elik sootsiumis avaldus ta mi s kole.

Girard ei kosta Jumala kohta küll aga saatana et me näeme teda alati langemas elik ohvriprotsessis

kui näeks jumalat siis pigem mitteohverdamises lisaks ta muudele valdadale

see on lihtsalt väike mõttearendus mille eest lõvi ette küll ei läheks isegi mitte

toomas, Andrus, 2005-06-23 10:36:37

Eks ma proaktiivne ole varem olnud kah, kui lingvistikat Hegeli areneva Absoluutse Ideena edasi pushisin või Pirita 60 Loo sündmuste äraseletamisega Eesti Vabariiki oma peas ideaalse riigi realiseerumise suunas sundisin. Ei saanud jah kummastki õiget asja - reaktsionäär olla sobib mulle igal juhul rohkem.

***