Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

toomas, 2005-06-22 20:37:41

Eks need 5% ole seotud Fatima ilmutusega, et Venemaa pühendatakse Maarjale.

toomas, 2005-06-22 20:48:47

A mis puutub sellesse Antsu mõttearendusse, et (leebemalt väljendades) me ei saa olla lõpuni kindlad, kas mitte kristlik kirik pole allutanud Jumala ega mitte vastupidi, siis mina olen selle probleemi enda jaoks lahendanud nii, et usun, et kohtun Jumalaga vahetult oma katoliku Kiriku Pühimas Altarisakramendis... (Opus Dei asutaja Püha Josemaria on kirjutanud tabavalt: “Issand, ma usun sinusse, sinu Tegeliku Kohalolu armastusimesse Euharistias pärast pühitsemist, altaril ja Tabernaaklites, kus sa alal oled. Ma usun seda rohkem kui siis, kui ma kuuleksin sind oma kõrvaga, näeksin oma silmaga ja puudutaksin oma käega”)... ja teistes sakramentides, kuid näen Jumalat ka kõigis teistes Jumalakodades, mõnes vähem, mõnes rohkem.

Mul on viimasel ajal saanud lausa kombeks teha tihti Tallinna linnas väikene palveränd. Alustan Sünagoogi juurest Roosipärja lugemist, sealt siirdun Ahtri tänava õigeusukiriku juurde, sealt metodisti kiriku juurest mööda mere äärde ja sealt üles siia Lasnamäele koju.

toomas, 2005-06-22 20:53:21

Teine, lühem variant on enne Vene tänava Missat käia Nevski katedraalis ja Toomkirikus.

tsukts, 2005-06-22 20:58:22

Konsultant, meenutades, 2005-06-22 20:09:03

Ehk oleks mõtekam mitte meenutada, vaid veidi õppida, sest see inimese aju on nagu ta on - rasvane ollus, kahe kõrva vahel, nagu keegi alles hiljuti mainis.

Maa lapikuses polnud kindlad mitte skeptikud, vaid nimelt usklased ja nemad mitte ei naernud, vaid olid vastupidi just kurvad selliste ketserite olemasolu üle, kes mitte uskuda ei tahtnud.
Ja oma kurbuse leevendamiseks... aga see on juba teine teema...

Kui tahad rääkida skeptikutest, siis ühest sellisest on juttu piibliraamatus, kutsuti teist uskmatuks Toomaks. Tema nimelt katsus näpuga järgi ja alles siis hakkas uskuma.
Aga sina ju ei paku midagi näpuga katsumiseks, loobid siin vaid killukesi ja tahad, et me hakkaks nende peale sinu jüngriteks.
Ehk isegi on sul õigus ja tõde on selline, nagu sina arvad, kuid oma silm on ikkagi kuningas, aga seni... sorry, ta näeb vaid seda, et sina oled üks usuvõitleja ja sellist lamedamat tüüpi.

priit kelder, 2005-06-22 22:14:07

Andrusele Oti-Jõmmist.

Kulla Andrus - tee asi lihtsamaks. Urmas Ott ei küüni mitte mingisusguse Jõmmi tasemele, kuna on ammu ennast üpris üheselt paika seadnud kui ennast täis, edev ja suht rumala eputaja. See mõnele imponeeriv agressiivsus ja jõhkrus on üksnes vorm, mis peaks katma sisusuutmatust ja pelka eneseimetlust. Urmas Otile võiks soovitada omanimelise edevate klubi luua, kandidaate sinna on teleekranilt ja elust hulgem: Maire Aunaste, Aleks Lepajõe, Lennart Meri, Tuuli Roosma; kandidaadina Indrek Treufeld. Nad kõik on suutnud luua eestimalasele eeskätt ennasttäis edvistajate oreooli.

uuk, 2005-06-22 23:05:32

toomas, uuk, 2005-06-22 11:23:41

Miks ei ole lõpus matteuseevangeeliumlikult
Oti su estin i vasiliia ke i diinamis ke i doksa is tus eoonas, amin.?
...
Kas õigeusu palvevormel lõpeb täpselt nii, nagu kirjutasid?

Tänapäeval küll jah lõpeb nii. A seda viimast lõiku, (kuning)riigi, väe ning au (kirkuse) kohta loeb reeglina vaimulik. Muu osa aga rahvas (lugeja). Uuemas slaavi traditsioonis seda muidugi lauldakse (nii liturgial kui sõõgipalvena jne), kuid see pole ei ajalooliselt ega ka pedagoogiliselt eriti õige.
Kuid see lõpuosa - is tus eoonas ton eoonan - noh, kindlasti on see väljendatava mõtet tugevdav poeetiline “liialdus”, kuid ehk mitte ainult. Pead ei tea anda, kuid tavaliselt on sellistel muutustel ka poleemiline-apologeetiline taust. Sõna “aioon” on ju märkind nii pikka ajalist vältavust ehk ajastut, kui igavikku. Ja se viimanegi on katnud kahte tähendust - igavikku kui üht loodu sfääri, meie mõistes siis üleajalist vaimset olemisvalda, kus nt inglirahvas elutseb; ning igavikku kui ainult Pühale Kolmainule omast olemist. Nii võib vabalt olla, et lisand tekkis kaitseks mingite vendade ilkumise vastu, vääritimõistmise välistamiseks. Praegu täpsemalt ei tea öelda.

Kui enne Issameiet risti ette lüüa, kas selle juurde eraldi “Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel” ei öelda?
Kõik palvevormelid algavad sellega st siis “is to onoma tu Patros ke tu Juu ke tu Agjo Pnevmatos. Amin.” Noh, üldse iga uut tööd või tegemist alustatakse nii. Issameiet eraldi vist eriti mitte. A see ju sisetunde küsimus.

Igal juhul tuleb mul nüüd vist hääldust tublisti ümber õppida, sellest on kahju!

Nojah, nii nagu Erasmus seda tahtis, pole vist kreekat kunagi hääldatud. A ega seal ullu pole, põhiline vist ikka et η = i, β = v ning υ = i ja täishäälikuga algavais sõnus hõngusevärk ei hääldu, st mitte Hagios vaid Agios.
αι = e, ει = i, οι = i ja ου = u.
Αυ ja Ευ on kas av,ev või af,ef, sõltuvalt mis häälik järgneb. Kuid see oli vist Erasmuselgi nõnna.
Γ on sõna alul j ja sõna keskel midagi g-sarnast.
Μπ annab b ning ντ = d.
Topelt gamma (γγ) annab ng.
Praegu rohkem ei meenugi.
Loe heasti.

andrus, 2005-06-22 23:15:12

Toomas,

oled reaktsionäär ja reageerid

millele?

millised alternatiivid - proaktiivsus - anda ennetavaid lööke nagu usa?

proaktiivne põlvkond meil täna üldse

looduse ümberkujundajad

ma tahaks vahel aint vaikselt omaenda moondevõrgu serva alt piiluda

Priit,

päri igati sinuga

püüdsin lihtsalt jõmmlusele sisu anda ja Ott tundus nagu sobivat

andrus, 2005-06-22 23:17:30

uuk

mida me kreeka keeles andeks palume issameies?

kas võlgasi, patte, üleastumisi?

uuk, 2005-06-22 23:21:50

Andrus
Tänapäeva nn tänavakeeles on see küll jah võlg

uuk, 2005-06-22 23:30:48

Andrus
Sõnastik annab peale võla veel kohustuse (millegi kellegi ees) ning teatab et etümoloogia on ebaselge.

andrus, 2005-06-22 23:32:45

ahah tänud

Hele, 2005-06-22 23:34:37

skeptik: Hele jumal on väheke sümpaatsem, ei kipu teine midagi tegema,

Hele Jumal teeb kõike, ka seda, mis Hele arust üldse sümpaatne ei ole. Näiteks õelutseb Vias :)

Andrus: kõigil peale panteistide on piiratud Jumala konsept

Panteisti ettekujutus Jumalast on piiratud tema ettekujutamisvõime piiridega, mille tegelik Jumal arvatavasti väga tugevalt ületab.

DiaTheo: sina võtad kätte ja defineerid OMA jumala, aga nimetad seda “oma” teistelt varastatud nimega.

Igaühel on Jumalast oma arusaamine,
seega peaks sinu loogika kohaselt iga inime Jumala kohta isemoodi nime tarvitama, et mitte “teistelt varastada”.
Ja see ei kehti mitte ainult Jumala kohta.
Aga siis ei saaks inimesed teineteisest enam üldse aru ja see oleks ju kurb.
Seepärast, vaatamatta oma mõttemaailma unikaalsusele leiab inime olemasolevast keelest mõisted, mis tema mõtteid mingi täpsusega väljendavad ja kasutab neid mõisteid, mitte ei anna segast häält nagu rikkis pasun. Ehkki mõnega juhtub mõnikord ka seda ja see on päris vaffa.

andrus, 2005-06-22 23:47:33

usukeel on viitav

elik metafoorne

valgusfoorne võiks isegi öelda

mitte infusoorne ma loodan

viitav eemale kõrgemale kaugemale

teisele poole viitav

uuk, 2005-06-22 23:50:27

Eheda usu keel jah, on luuletavalt viitav, kuis muidu.

Hele, 2005-06-23 00:27:06

uuk: Γ on sõna alul j ja sõna keskel midagi g-sarnast.

Oxfordi Greek-English annab gamma kohta, et ε ja ι ees on ta y nagu yes (ehk siis eestlase jaoks tõesti j) ja teistel juhtudel g.

Põhilised lugemispidurid on mumeelest need võimatud konksud ζ ja ξ, mis z ja x on, uuk muidugi naerab selle pääle ammu juba.

uuk, 2005-06-23 00:44:59

Hele
Oksvordil on õigus. A ega ma naera, mõtlen kas on mõtet siinsetele skeptikutele-antiseptikutele midagi öelda ehk aiaaukudest aeda ehitada. Praegu vist ei viitsi enam. Näis.

tsukts, 2005-06-23 00:50:58

Panteisti ettekujutus Jumalast on piiratud tema ettekujutamisvõime piiridega, mille tegelik Jumal arvatavasti väga tugevalt ületab.

Mille poolest su arusaam erineb Loyala, Lutheri või Moosese omadest, kes enda arvates teadsid täpselt, mida jumal tahtvat ja seega ka, mida ta endast kujutab? Mõtle sellele, et äkki jumal ei ületa su ettekujutlusvõimet, vaid on hoopis midagi sellist, mis jääb sellest väljapoole?

uuk, 2005-06-23 00:51:28

DiaTheo, 2005-06-22 17:20:23

Suure Jotiga Jumal on ikke see jumal, mis on defineeritud ristiusu (VT+UT), juudiusu (VT+...) ja islamiusu (koraan) õpetustega.
Ja, NB!, see jumal, Jumal siis nende järgi, on just nimelt sellisena defineeritud, nagu skeptik seda käsitleb - üleloomulikuna, ülivõimsana, sealpoolsena.

Kuule, teeme lühidalt, grafomaania on mõistetav nõrkus, kuid kas just igal teemal maksab sõna võtta. Jutt siis konkreetsemalt kristlikust jumalapildist. Esiteks - kristlus ei defineeri Jumalat (kui skolastika välja jätta). Jumal (tas endas) pole loogika objekt. Mis aga puutub Ta teispoolsusse siis tehakse vahet Jumala olemusel ja energiatel. Esimesest ei tea me muhvigi ega saagi teada. Siinpoolses ja siinsete vahenditega pole Ta tõesti kohatav ning jääb inimloomuüleseks. Jumala olemus niisiis, sõltumata ja väljaspool loodut. Teisalt, Jumala energiad on jätkuvasti siin. Kõik mis on, on nende läbi. Nii võib öelda, et Jumal on meile lähemal, kui me ise. Jumal on nii lõpmata kaugel kui lähedal. Maailma ei mahu kuid hingetikutoosi küll.
Kuid Jumala defineerimine võrdub jumalatapuga, nagu ka ta küüditamine kättesaamatusse teispoolsusse.

Konsultant, areenilt, 2005-06-23 00:53:32

jaa...
usuvägilased pole enam need mis enne...
kui vanasti karati usu nimel
kõhklemata lõvipuuri
nii et mürtsus
siis nüid võtab juba veike vaidlus
ususõdalaste näod murelikuks...
o temperaš o moreš
;-)

uuk, 2005-06-23 01:00:53

Konsultant, areenilt, 2005-06-23 00:53:32

Sul justkui õiguski, mugaval ajal elame, a ega vanakooli mehed ikka päris tühja koha pealt lõviroaks läinud.

***