Fooriteoloogiast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1303 kommentaari.

andrus, 2005-06-21 23:39:45

ah et kelle pulmas ma käisin

ma juba vihje andsin biidermaieriga

sest piisab vast küll

ja hollandi ahjukivid

ja rokokoo või hilisbarokk ei tee neil hästi vahet

aga maja mille fassaadil on konnakarbid

ja millest edasi minnes jõuame tektoneemakildini

kus on auk milles on maja ja see eelmine maja on selle uue maja osakond

kildis kõrge radoon nii et kumuseb lausa

aga ma lähen ka nüüd vist pigem magama

head ööd

andrus, 2005-06-21 23:40:02

kena olek meil teil siin

taibu, 2005-06-22 00:07:42

andrus, 2005-06-21 23:39:45

Nojahh, Andrus kirjeldas siin Kadrioru lossi mu meelest. Ja vihjas ehk peigmehele, kes siin kurikuulus on?

uuk, 2005-06-22 00:12:46

toomas, uuk, 2005-06-21 22:23:26

Õige? Mis mõttes siis?

Siin kirikus ikka loetase algtekste, kodudes nende tõlkeid uuemasse, kui vaja. Kuid üldjuhul saab kirikurahvas nn UT-keelest elik eestipäraselt koineest aru. Etümoloogia ju 80 prossi sama + tiba türgit, ladinat ja albaaniat. Ühesõnaga - kirikus originaal ja kodus halvimal juhul paralleeltõlge. Siin peaks mainima, et õigeusus pole kunagi mingit keele idealiseerimist olnu. (Juba ennem ladinat said ju tõlgit armeenia, kopti ja süüria jmt).
Sõnum eeldab omakeelset tõlget. Slaavikas eestis kontekstis on küll puht poliitiline. Või mis?
Kui sa aga mõtli hääldust, siis mu meelest on õige nii nagu juhtumisi elus olev rahvas kõneleb. Seda enam, et läänes omaksvõet nn erasmuse transkriptsioon näib idealiseeritud ning staatilise mineviku igavikustamisena. Kuid andke andeks, kreeka pole surnud keel.
Teadlaskonnas tehakse üldiselt metodoloogilist vahet, millal ja kus kõneleja elas ning palju temast esmakuuldu rahvateadvusse jõudis.
Kuid leidub erandeid.
Hää näitena siis ld transkrkiptsioonis “igikehtiv” eeta ja beeta häälik, mis UT aegu kõlanu iita ja viita, kuid eesti piiblitõlkeis ranngelt eeta ning beeta.
Argumente käepärast pole ja vist polegi vaja.
Niisiis numbrimehelikult -
Paater imon o en tis uraniis,
agiasthiito to onomaa`su.
Eltheto i vasiliaa`su.
Genithiito to thelimaa`su, os en uranoo ke epi tis giis. Ton arton imon, ton epiuusijon, dos imin simeron. Ke afes imin ta ofiliimata imon, os ke imiis afiiemen tis ofileetes imon. Ke mi iseneengis imas is pirasmon, alla riisse imas apo tu poniruu.
Oti su estin i vasiliia ke i diinamis ke i doksa tu Patros ke tu Juu ke tu Agiu pnevmatos. Nin ke aii ke is tus eoonas ton eoonan, amin.

skeptik, 2005-06-22 00:22:34

Skeptiku teooria, et aju hakkab mingil hetkel millegipärast kätt liigutama ja ühtlasi pistab inimesele takkajärgi mõtte pähe et liigutaks väheke kätt, on kainelt järele mõeldes vist pisut jabur?
Ei see pole minu teooria, selline tulemus tuli katsest, mida on hiljemgi mitu korda korratud ja jõutud samale tulemusele.

Püüaks keskenduda sellele, mis ikkagi kutsub liigutuse esile, kui inimese teadlik otsus seda ei tee, kuna teadlik otsus kujunes alles peale aju motoorikakeskuse ettevalmistusi. Libeti katses anti ette tegevus, aga millal seda teha, jäi katseisiku otsustada.

Kvantmüstika on mu jaoks sõimusõna ja asub samas kohas, kus astroloogia, homöopaatia, ufoloogia ja palju muud.

Sue Blackmore mõtiskleb asja üle hoopis sellest otsast, et juhul, kui oleks nii, et minu teadvuslik otsus põhjustaks käe liigutamise, siis see alles oleks usk maagiasse, sest sel juhul oleks teadvus midagi ekstra, miskit ajutegevusest eraldiseisvat, mingi substants, mis toimetab ajumateerial. Selles mõttes Libeti eksperimendi tulemus vastava ala teadlasi väga ei üllatanudki.

Aga jah, vastuste otsimisega tegeletakse. Ja miskipärast arvan, et see saab olema sama jumalakauge, müstikavaba ja kvanthüppetu nagu metabolism.

Hele, 2005-06-22 00:36:37

DiaTheo: jääksin ma esialgu siiski ootama neid aegu, mil keegi tark ükskord ära nokib, kuidas mateeriast teadvust meisterdada.

Keegi pillas killu: kui inime oleks nii lihtne, et temast füüsikaliselt aru võiks saada, siis oleks ta selleks arusaamiseks liiga rumal.

Mitte et ma sellega päris 100% nõustuks, aga mingi “üle oma varju hüppamise” moment ses asjas tundub olema küll.

Hele, 2005-06-22 01:05:11

Libet katse võis anda sellise tulemuse küll, aga skeptik tõlgendas seda vastavalt oma usule. Sama hea kui järeldada Jumala olemattust sellest, et Gagarin oma lennu käigus habemega taati ei kohanud.

Selle kohta, mida me veel ei tea, võime mõelda mitut moodi. Teadlase jaoks parim oleks eelarvamustevaba suhtumine. Mida ei tea, seda ei tea. Tahame teada, siis tuleb järgi uurida.

Huvitav paralleel: PL räägib oma uskumust surmast ja tsiteerib oma autoriteeti Wilberit. Skeptik räägib oma uskumust surmast ja tsiteerib oma autoriteeti Susan Blackmore'i. Kummalgi seletajal isiklik kogemus “teispoolsusest” puudub, aga autoriteedil olla see olemas. Ei hõlju PL vabalt mööda samadhisid ringi ega mõista skeptik rehkendusega tõestada kvantefektide toimimattust ajus. Ent mõlemad jagavad meiega oma usku, eelistusi ja veendumusi.

Hele, 2005-06-22 02:24:38

tsukts: Ja maiusu seda poole sekundi juttu, sest haamer ei tule niii kaua ja kas aju annab käele käsu tõmmelda juba enne haamri tulemahakkamist?

Sedand küll, et normaalne reaktsiooniaeg on oluliselt lühem kui see 0.55 s ja selle sisse peaksid ju mahtuma kõik teadvustet ja teadvustamatta liigutamisplaanid. Ju siis isiklikke otsuseid küpsetattakse kahe kõrva vahel kauem kui vastuseid välisele signaalile. Pealegi on reflektoorsed liigutused kiiremad kui need, mis läbi tahte ja mõistuse peavad käima - igasugu pihtasadavate kolakate vastu on meil juba valmisprogramm kaasas.

Aga jumalatõestusena või vastupidisena tõlgendattult on see Libet' katse täpselt see, mida Roland Karo kvantmüstikaks nimetas - teadusenäoline jutuke sokutatuna propagandateksti sisse, et viimane usutavam tunduks.

Huvitav: vanasti nõuti teaduselt kooskõla religiooniga, nüüd üritavad religioonid ja religioidikesed tõestada enese vastavust teadusele.

33338, 2005-06-22 06:31:26

ommikune xpetus läbi loputamatta aju, ja mujdugi taas paaritumistunnistajale Anrusele:
kuj kasutad ARISTÒOTELLIK, sis lxjkkad lxpu ära nigu russid, nimi ikka ARISTOTÈELES. ehhki tagant 2. E on lühike ja 1. pikk. sa ju ejj ‘äälda KER"AAKKLIK vxj KERÀAKELLIK, vajd ikka ERAKL"EESLIK.
et aga nejjd esmapilgul korrapäratujd lxppetéada, tuleb Issaéelsésse aégamínna. sest siis oli -KLEES vel sise kaotta ning osis kxlas -KLEFES. se F polld aga F, vajd TIGÀMMA, midagi V ja inglismánnide W vahep’äälsät vxj segu, sedagi oletatakse. ja se F kadus súuliigutamise lajsenemise tulemusel ning E(F)E>E(E).

33338, 2005-06-22 06:41:12

Ooti su estin i vasiliia ke i diinamis ke i doksa is tus eoonas, amiin.
nii peakks se lxpp káasajal kxlama. D mujdugi nagu íislandi d ja mxned sxnad sulavad kokku, sest nad kaottavad rxhu, eriti su ja art"ikklid.

33338, 2005-06-22 06:47:15

ja se muu jura:
... is to oonoma tu patros ke tu iiu (vxjj ijju) ke tu aaju pnevmatos.
GH sxnas AGHIOS tähistab ajajooksul kahisema°akand G äälikut, mis nüüd aga koos I'ga on muuttund J'ks.
kuj vahel arrva ka lehhtiloette, lejjate säältt ka sellise värrdja nagu BAGHDAD. see GH tähistab samasugust kahinat. korralik maakkalik ‘ääldus oleks PAHD"AAD. nagu RIJAAD > RI"AAS. pole säl lxpus enam minngit teed, kxjkk sisiseb ja susiseb, mejje milljon on muudetud vajd kirjapildi orrjadeks. p’äälä ÖHE kettserimujdugi.

33338, 2005-06-22 07:13:35

aga nüüd ajttab pallvlemisest, mxttlusest ja inge°eesst oolekanndmisest, vaja ka oma igapäävast lejjbatéeni.

andrus, 2005-06-22 08:15:09

ja numrimees

täitsa päri ja tänulik et vaevud õpetama

aga vist ikkagi asjata

ma isegi algkoolis jätsin Eesti keele vahele ja nagu näed pole hiljem järgi saanudki

vaevalt et ma nüüdki

andrus, 2005-06-22 08:15:58

elik teisisõnu mul kõik kahiseb

Po, andrus, 2005-06-22 08:46:30

kas algkool asus nime poolest külas?

andrus, 2005-06-22 09:27:32

ma õppisin 21 s talina koolis

ja siis Palade koolis

kõik olid head koolid aint mina ei õppinud
aint ennast süüdistan

mängisin poistega kooli taga saskoppi ja suicetasin

andrus, 2005-06-22 09:28:51

ja siis veel Päravere sanatoorkooli internaadis

ikka ei aidanud

andrus, 2005-06-22 09:29:36

vennad tehke 400 ära

siis ei jää häbisse

ehk?

andrus, 2005-06-22 09:30:42

Olev Vallimaa

kas tohib küsida kas Nädalises raamatuarvustus ilmus mineva nädal?

andrus, 2005-06-22 09:35:46

2 kõige ilusamat asja mis mulle ööldud on

1 I lav jooor drai sens öv hjuumor

2 juu gat grei hiö and skin öv a tiineidzer

mõnulep

***