Via.ee

andrus, 2005-06-14 21:02:00

ei peemott

sa oled see läpakamees

andrus, 2005-06-14 21:05:03

just peemott

tee valmis

see oleks vast reflektsioon sõnaotsesesmõttes

ahh

aint parem käsi on vasak ja vastupidi

vaat sulle postmodernismi ja neitsit müüris

ja gnuud fooriees

kifffft

Peemot, lõpuks valgustudes, 2005-06-14 21:08:26

andrusel on tuhat korda õigus

eks ole seegi rituaal

ja religiooni apologeetide

triumf

kui inimesed pead

küdevasse ahju ei topi

isegi kui seal

krokodille pole

vot

halleluuja, ütlen ma teile!

vat see on semjootilne märk

võtke või jätke

andrus, 2005-06-14 21:08:39

ehh daltonistgnuu

andrus, 2005-06-14 21:10:40

miks ateistid tahavad jumalat eebenipuu torni elama panna

ehh daltoonikud

ta ei ole kaugel kellestki teist

andrus, 2005-06-14 21:11:41

siin on see vahe et riitus on teatud formaalsusastemega käitumine mida pea mitteahju toppimine kindlasti ei ole

ja riituslik käitumine on kollektiivne

andrus, 2005-06-14 21:13:03

olgu kohe tuleb harry ja seletab meile selle asja paremini ära

usun harry lakkamatusse tulemisse

tsukts, 2005-06-14 21:13:32

Kutsutakse kommunist parteikomiteesse ‘na kavjor’, et mis jama see on, ise parteilane, a tegeleb igal hommikul religioosse rituaaliga - lööb risti ette.
Kommunist vannub kõigi vanemate seltsimeeste nimel, et see on alatu laim, et tema tahab näha, seda kontrat, kes tema peale valetab.
Tuleb siis kõrvalkabinetist tšekaa ülemus ja ütleb, et tšekist ei valeta, et ta ise on seda rituaali igal hommikul jälginud...

Kommunist mõtleb pingeliselt ja siis taipab millist rituaali peab seltsimees tšekist religioosseks ja selgitab seltsimeestele:
"Kui ma hommikuti uksest välja tulen, katsun kõigepealt, kas mütsinokk on otse, siis, kas püksiauk on kinni, siis katsun, kas parteipilet on rinnataskus ja rahakott teises..."

andrus, 2005-06-14 21:15:29

just risttee on vägagi kristline sümbol

andrus, 2005-06-14 21:17:49

eristus ei ole terminoloogias ega ainevallas

eristus on .......milleski muus

andrus, 2005-06-14 21:19:09

erinevus on kas omistatud terviklikkuses või mitte

andrus, 2005-06-14 21:19:22

eee...............

Peemot, tüdinult, 2005-06-14 21:19:30

harri võiks tõesti tulla
põmmpea-tühipatrajad on siin karjuvas vähemuses
asi muutub igavaks
kus on küll metoodikute issanda silmad
et ta ei näe ega harrit kohale ei mürista?
või vähemalt nekst dei, agnus dei sõber

Peemot, äratundmisega, 2005-06-14 21:21:43

just risttee on vägagi kristline sümbol

Kui kuradil nälg on, kurat kärbseid sööb
/juudi vanasõna/

andrus, 2005-06-14 21:30:54

nii saame näha kas tuleb nüüd................................

röövlid, 2005-06-14 21:37:38

aga nüüd tuleme meie

ja sööme ära pioneeride võileivad

Hele, 2005-06-14 22:10:30

Andrus: Kunagine kosmoloogiline riitus on mandunud hädiseks foorituleks.

Aitähh Andrus,
seisa nüüd ise ristteel valge ringi sees
ja juhata vägesid
nii et kosmoloogid ja dissidendid kokku ei põrku
siis saame uue riituse
sest vanast ei tea ju keegi enam midagi...
või siiski teab?

uuk, 2005-06-14 22:14:37

väike väeti vahemärkus-

Traditsiooniliselt kristlikes maades, ma mõtli Vahemere ümbrust, tost foorivärgist suurt lugu ei peeta. No kohe üldse mitte.
Kristianiseeritud barbarid aga võtva toda maru tõsiselt, piinliku täpsusega. Nagu see ka nende teoloogiast näha. Teoloogiaks võib seda uuemat kirjakantud sotsiaalset või psühholoogilist pietismi muidugi suht tinglikult kutsuda, a see selleks.

Noja, eks Vahemeremail mõju dissidendina just too kahejalgne, kes mingil põhjusel rohelist ootab või siis vehiiklimiis, kes punasega sebrat ei ületa.
Muidugi on siin lõunamaist kärsitust ning silmakirjast vaba isekust, kuid mitte ainult.
Kui muistne polis mingil põhjusel säädusi muutis, sättis ning kohendas lihtsurelik end vastavusse. Filosoofi käitumist see aga ei muutnud. Toimetas ju too hoopis muil alustel.
Nüüd, kristianiseerunud hellenism (mitte vastupidi), on selle hoidumuse tänini edasi kandnud, tõsi küll mitte mingi mõtleva eliidi privileegina vaid üldkehtiva eluhoiakuna. Teoloogias kajastab seda inimese/seaduse suhet mõistetepaar akribeia/oikonomia, ehk siis mingist antusest täpne kinnipidamine või selle kohaldamine vastavalt konkreetsele asjade seisule. Esimene on ühene staatiline normatiiv , ideaal. Teine selle eesmärgikeskne, praktiline rakendus. Surnud kirjatäht ehk objektiivne säädus aga praktikas siiski asju ei määra. Usu puhul on asi lihtsam, tuleb loota vaimuliku isa valgustatusele ja asi ants. Riigiametniku või liikluspolitseinikuga on aga hoopis iselugu. Kunagi ei tea. Mängul on ruumi.
Siiski on see nn äärmine subjektiivsus tunduvalt elusam kui nui neljaks säädusest seadumine.
Hariliku Harju Eurooplaze aab alul muidugi hulluks, a too om vist orja palk. Igatahes.

yester day, :), 2005-06-14 22:28:40

Ootus on alati parem, kui oodatu saabumine :)
ja
et mitte kontekstist välja minna ja offtopiliseks saada, siis,
tihtipeale magatakse punase tule taga pikisilmi rohelist oodates selle süttimine ikkagi maha ...

v.l., 2005-06-14 22:35:52

Mõni mõte.
Riruaalid käivad edasi, ka seaduste ajal. Nelja aasta tagant tehakse valimiste rituaali, mängitakse rahva esindajate valimist. Siis need valitud mängivad seadusloomet. Ja siis kogu mass mängib seaduse täitmise-rikkumise rituaali.Jne.

Teine mõte.
See foori värk ei käi ainult inimeste kohta. Olen juhtunud nägema, kuidas linnakrants võrab ilusasti inimkarja taha vaikselt ootama, kuni need rohelise tulukesega üle tee hakkavad minema. Ei hakka temagi nende veerevate ratastega koletistega katsetama.