Feministlik teadus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 35 kommentaari.

33338, 2005-12-20 14:26:03

téadusega tegelemine sxlttub aju ehitusest. see on najsel ja mehel aga erinev. kuna loomakarjas on suur erinevus, sis osaliselt sobivus téadustöökks mxlemal kattub. se tunndub olevat isegi liialt suur, kujd viga on selles et me nimetame téaduseks ka igasugust jama. valides aga puhhta lóomisvxjjme, sis jääb najste osalus tavatajutavast korrdi väjkksämaks.
najne (kesskmiselt) vxjjb teha küll tujjma tööd, kujd andekajd assju mxttlevad nad vällja arrva. kuj kxrkkihi mxrvad vällja°arvata.

33338, 2005-12-20 21:42:21

väjdätel pole vajagi minngejd úurimusi. väjtta vxjb mida tahes ka lambist vxttes. väjdä ise°enesest ja txesstus on 2 ise assja.
aga najste ja meeste nagu ka laste ja täjsskassvanute vajjmsejd erinevusi on téadlased märkkind juba milljonites t'öödes.
ja veel vxjjn väjtta et najste állakäjkk allgas nejjle siputuspükkste lejjutamisega.

priit kelder, 2005-12-21 09:30:01

Oletan, et feministlikku teadust pole olemas. See on sama nõder termin nagu roosamummuline tangens. Teadus on teadus ega vaja oma olemuse või saavutuste toetamiseks sugude eristamist.

priit kelder, 2005-12-21 09:35:07

Kont hambusse siinsetele ususõdalastele.
“Ütles Simon Petros neile: Mingu mariham välja meie seast, sest naine ei vääri Elu! Ütles Jeesus: Ennäe, mina võtan teda tõmmata, et ma teen tema meheks, nii et tema ise saab üheks elusaks vaimuks, sarnanevalt teie meestega. Sest kestahes naine võtab end teha meheks, läheb sisse taevaste kuningriiki.” (Tooma Evangeelium: 114).
Mis see nüüd olgu? Kas naisteadurite ärapõlg või lesbide mahitamine?

33338, 2005-12-21 10:15:10

kass ÄRAPXLLG tähändab pxllgamise lxpetatust nagu äras'öömine et s'öödav sajj ottsa?

priit kelder, 2005-12-21 10:46:58

Numbriline - kas hädas eesti keelega või? Su näide on krobeline ja seetõttu vast eba. Mõtle selle üle, mida võiks tähendada mõiste “ära põlgama”?

33338, 2005-12-21 11:25:59

kuna mina seda tean, kujd kahhtlen kas ka tejsed sellest ÄRA asjast alati samamóodi arusaavad. sellepärast kinnitust otsingi. kujjd sajjn juudilikult inimüleseliku küsimusega vastuse.

Heelium, 2005-12-21 13:21:10

Matemaatika, füüsika, muud teadused...

...need said oma alguse nii, et teatud hulk inimesi hakkas muu töö kõrval uurima asju, millest absoluutselt mitte mingisugust kasu ei olnud. St. loomulikult kasutati maamõõtmise ja raha jaoks mitmeid mat. mõõtmisi jne..., ent siiski võib öelda, et loodusteadused ja matemaatika said oma alguse inimestest, kelle jaoks need olid lihtsalt huvist põhjustatud — näiteks kasvõi Sokratese laadsed inimesed, kelle jaoks oleks ehk tulusam olnud lihtsalt maad kaevata. See tähendab — teadust on teinud läbi aegade inimesed, kellele see pole andnud suurt midagi ja kes on selle nimel eluga riskinud. Keskajal polnud tõesti mingit rakenduslikku vahet teadmisel, kuidas täpselt liiguvad planeedid jne... Loomulikult mõtlesid teadlased välja kavalaid skeeme, kuidas oma töö raha sisse tooma panna (nagu nt. võis tähtedeuurija nende põhjal ennustada ja nii mõnelt kuningalt hea rahastuse saada), ent sama hästi oleks nad võinud neid skeeme ilma mingi uurimiseta aretada. Mehhaanika on võib-olla ainus teadus, mis on suht algusest peale otseselt kasulik olnud — ent kindlasti mitte filosoofia, metafüüsika jms., mis sünnitasid rakendusteadusi, nagu kõrgem matemaatika, füüsika, keemia jne... alles suhteliselt hiljuti. Võib öelda, et vähemalt kolmandik teadusele aluse panijaid ei teinud seda isiklike eesmärkide täitmiseks.

Siit küsimus. Kui feministidel on mingi vajadus luua mingit “naisteadust”, siis miks nad seda lihtsalt tegema ei hakka? Ma saan aru, et teaduses on vaja loovust ja võib-olla mõningaid omadusi, mida tõesti võiks nimetada naiselikuks. Siiski on praktikas vaja üsna mitmesuguseid omadusi, et arendada olemasolevaid teadusi. Naistele ei tehta mingit takistust hakata looma täpselt sellist teadust, mis neile meeldib, isegi kui sellel esialgu mingit tunnustust ega rakenduslikku väärtust ei ole — neid ei panda tuleriidale selle eest, ei saadeta maalt välja, ei sunnita mürki jooma ega loeta muul viisil väga ohtlikuks, kui nad seda tegema hakkavad.

Samas, isiklikult näen seda, et kui lükata selline asi märksõna “feminism” alla — see on BS. See feminismi vool jätab absurdselt palju sellist muljet, nagu mingi seltskond naisi tahaks umbes liivakastimängu, mille puhul kõik lihtsalt teeks näo, et naistel on mingi oma isiklik teadus, mis “tõstetakse muu teadusega samale pulgale” ja kuhu võib panna sisse midaiganes.

Muul juhul — kasvõi Jung suutis ilma mingi feminismita näidata, et on teadusi, kuhu sobib kognitiivne ja emotsionaalne lähenemine ...ja on neid, kuhu ei sobi. Kõik need teadusharud on olemas, millest see artikkel räägib — ja kui naistel on mingid võimed, et sinna midagi olulist lisada, siis kasutagu neid võimeid.

Tavapäraselt ei ole teaduses kombeks eristamist soo, rahvuse, rassi ja milleiganes põhjal — on lihtsalt teadus ja teaduslikku tööd hinnatakse sisu põhjal. “Naisteadus”, kus eesmärgiks on “naiselikkus”, ei sobi sellesse klassi. Seda peaks nimetama mingi muu nimega — ja sellele pole vaja mingit eraldi psühholoogilist tõestust, et see on teadusega kuidagi “samal pulgal”. See võiks oma asendi võidelda välja ise ja oma vahenditega.

See “naisteaduse” idee on umbes sama, mis hakata tegema “eesti teadust” ja rääkida, et see esindab eestlaste rahvuslikku iseloomu. Need feministid võiksid endale selgeks teha, et teadust ei hinnata teadlaste moraalse väärtuse ja õiguste põhjal. Teadust ei tehta nii, et mingi vähemus hakkab nõudma, et nende teooriaid ka teadusse sisse pandaks proportsionaalselt sama palju kellegi teise teooriatega. See on haige.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-12-21 15:56:40

Hää Priit...2005-12-21 09:30:01 :))

Minu meelest naiste ajurakud töötavad sama efektiivselt, kui meestegi omad...vahet pole.:))

nipitiri, 2005-12-21 17:15:21

on napakaid nalju, mille peale võikski hakata (võitlevaks) femistiks...

K: mis on ühist naismatemaatikul ja meriseal?
V: nagu meriseal pole midagi pistmist ei mere ega seaga – nii pole ka /.../

ei ole hakanud...
nojah... teadlaseks ka mitte...

*

33338 märkus
kujd andekajd assju mxttlevad nad vällja arrva. kuj kxrkkihi mxrvad vällja°arvata
ei pane ka mõrvamõtteid hauduma...
nojah... siniverd mul ei ole...

*

aga midagi tundub pakutud artiklis mäda...
peaks ette võtma originaali, et olla kindel, mida ja millises sõnastuses Evelyn Fox Keller ise kirjutas...

* on kasvatuse erinevused
teeme liiga väikestele poistele ja saame veidra ühiskonna...
(itsacrazyworldwearelivingin... :))
http://www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=12970

* teadlaseks ei kasvatata mumeelest
uudishimu & loomingulisus <-> prioriteedid & pühendumisaste

pakun, et tänapäeva haritud naine teeb siin ise valiku...

*

Heelium, nipitiri, 2005-12-21 18:03:20

Jah :)

Ma arvan, et kui “teadus” on üldmõiste teatud liiki tegevuse kohta, siis teatud liiki pühendumus põhjustab “teadus”e, olgu naine või mees.

Samuti mõni muu pühendumus põhjustab mõne muu asja.

Ja see, kui tahta see muu asi millegi pärast “teaduseks” nimetada, ilma pühendumuseta just sellele, mida “teaduseks” kutsutakse — see on vale. On mõttetu nõuda, et midagi tunnustataks teadusena. Teadus võtab üldiselt kõik vastu, millest on võimalik aru saada ja mis paistab kehtivat ka siis, kui teha kõik, et näidata selle mittekehtivust. Pole vahet, mis teel see on saadud — ja selleks, et midagi normaalteadlaste ridadele esitada (keskajal olid normaalteadlased kristliku kiriku esindajad — mõiste “normaalteadlane” tähistab kedagi, kes uurib seda, mis on parasjagu teadusliku tõena üldiselt aksepteeritud, ja järeldab sellest midagi, panemata seda asja ennast kahtluse alla ...või noh, mitte päris täpselt, aga umbes nii) — selleks on aeg-ajalt tulnud võidelda.

Tegelikud naissoost teadlased minu arvates aksepteerivad teadusena just seda suunitlust, millena seda võetakse — teadus on ükskõik milline tee tõeni. Alati kehtiva tõeni. Ajutiselt kehtiv tõde on lugu.

Ma olen lugenud natuke võitlevate feministide kirjutatud “naistekaid” ...minu arvates ei ole mõtet neid teaduse mõiste alla panna, ehkki need sisaldavad isegi teatud liiki filosoofiat ja arusaamasid. Loomulikult võiks selle kõik mingiks teadusharuks kokku võtta. Siiski arvan ma, et üsnagi põhjusega ei võetaks seda teadusharu kuigivõrd tõsiselt, kui see ei tegele selle mõtteviisi esindajate käitumise objektiivse vaatlemisega. Oleks suhteliselt absurdne ühe naisteka peategelase mõttemaailma kuidagi olemasolevate teaduslike teooriatega kokku viia — või noh, absurdne seni, kuni seda ei tehta väga kriitiliselt ja väga hästi, mispuhul saaks nendest naistekatest kõigist kokku ehk tõesti paar rida sellist infot, mis teadusesse sobib.

Olemas on ka näiteks maalikunst. Seda ei kutsuta teaduseks, aga siiski meeldib see inimestele ja on tunnustatud.

See feminismiartikkel paistab justkui soovivat, et mingi tegevus, millel on mõni muu nimi ja mis üksi ei suuda konkureerida, sildistataks teaduseks, et see suudaks...

...Helel on kindlasti selle kohta midagi öelda ;) ..kui ta selle artikli sisu just minust väga erinevalt ei tõlgenda (mina tõlgendan seda ühe inimese soovina muuta teadust sellepärast, et talle ei meeldi ühe sõna kõla, millega teadust seostatakse).

Kui naisteadust teeks eesti tuntud feministid, siis tuleks sellest igaljuhul midagi sellist välja, mis teeks teaduse lihtsalt maatasa, kui need kaks kokku segada :)

priit kelder, 2005-12-21 18:18:31

Osundan veidi Harald Kerest:

“Teadusel on ühiskonna materiaalse funkstsiooni kõrval mitte vähem oluline vaimne funktsioon. teadus on tänapäeva inimesele kõrgeim vaimne autoriteet. teadus kukutas keskaegse jumala ja asus ise tühjaks jäänud troonile...
Kes eales tahab teha midagi tõsiväärtuslikku, teeb seda kindlasti ”teaduslikilt". Epiteet “teaduslik” annab sõnale ja teole kaalu. <On ahvatlev kasutada teda ka siis, kui asjal polegi teadusega midagi ühist."
Austagem teadust ja austagem naisi. Kuid ärge mängime lobaterminiga “naisteadus”.

priit kelder, 2005-12-21 18:19:29

Parandus: lugeda: ärme mängime...

33338, 2005-12-21 18:25:46

najste valmidusest mxnel alal meestega vxrttselt esineda mxni näjttlik küsimus.
mida on najstel vasstu pánna tuhandetele nimekatele van tejkkidele, reeppinitele, raúdadele?
tappmiskirjandusest mxne najse lejjame, Ägähvä isegi täjtsa tipust, aga nejttki on vajd tühine osa ning nad on pigem erandid allist massist. nagu ka Mar"ii Kür"ii txsisemas téaduses. lastekirjanduse tipus on kaa vajd Linttkren. 50.'tel püüttsid kaa mxned najsed lastele midagi kirjutada kujd nad ejj osand pojsilikult mxélda ning Rannapile, Pukile, Vajjdlole vasstu ej saand. isegi nimed ej tule eriti méelde.
aga tollmu nad toas osskavad pühhki küll meestest paremini.

DT, 2005-12-21 19:38:55

Esseest jääb küll mulje, et see Evelyn mingi kõverpeeglist paistva pseudoprobleemi käsitlemisega tegeleb.

Oleksin valmis paljude mehe-naise erinevuse aspektide korral kaasa noogutama, aga et selle kõige taga just naisinemese ebaobjektiivsus peidus on - selle väite objektiivsuses tahaks küll kahelda.

Essee autor ütlebki selle kohta kenasti:

Kuna aga antud kontekstis ongi objektiivsuse objektiivsus uurimise all, siis jätame sellele küsimusele esialgu vastamata.

Heelium, DT, 2005-12-21 20:33:06

Mõnikord ma isegi nõustun Sinuga ilma lisandusteta :)

See rida, mille välja tood (mitte võib-olla argumendina antud kontekstis, ent põhimõtteliselt) — http://mathworld.wolfram.com/GoedelsIncompletenessTheorem.html

Autor viitab Gödeli teoreemile ...eirates küll asjaolu, et sõna “objektiivsus” ei tähista mitte teooriat, mõtteviisi või aksiomaatikat, vaid eesmärki, mistõttu Gödeli teoreemi rakendada selle koha peal ei saa.

Heelium, ?, 2005-12-22 16:45:49

?

ongi kõik kadunud või?

Heelium, ?, 2005-12-22 16:46:14

st. juba jupp aega ainult paar inimest siin postitamas :)

priit kelder, 2005-12-22 17:09:20

Hea Heelium, võib arvata, et feminismus või selle vastu sõdimine on out. MOTT.

Heelium, 2006-01-04 00:07:19

Feminismid võiks hakata propageerima habemeid naistele.

Mehed võiks ka midagi sarnast teha feminismile. Loogiline nimi oleks masohhism.

***