Via.ee

Hele, 2005-06-06 04:18:42

33338, 2005-06-03 06:36:22

:-)))))

Njah, Siim 04-06 07:00, 2005-06-07 02:03:10

"See arvutiprogramm on ju nii suhteline asi et selle üle pole hästi mõtet vaielda."

Palju sõltub sellest, millist ülesannet on programm täitma mõeldud ja kuivõrd keerukat funktsionaalsust selleks omama peab.

Enamik arvutiprogramme on siiski sedavõrd lihtsad, et migite funktsionaalsuste lisamine v eemaldamine pole kuigi keeruline. Vastavalt vajadusele.

“maailma reguleerivad “süsteemid” on üksteise suhtes hädavajalikud.”

????
Kas gravitatsioon on el-magnetismi seisukohalt hädavajalik ja vastupidi? Ei ole.

Samas maailma põhiprintsiipide alusel moodustuvad tuletislikud protsessid kujunevad välja nende alusprotsesside ja nendevaheliste tasakaalude alusel ning sedasi “arvestavad” ka nende püsivusega.

“kui nüüd sellest “tervikprogrammis” tekitada viga selles “programmiosas” mis tegeleb mingitpidi näiteks looduse funktsioneerimisega, siis juhtub nii, et inimesed ei saa peagi enam elus püsida (N: taimed ei tooda enam hapnikku).”

Tulles analoogia juurde tagasi, pole inimloom seal mitte tervikprogramm, vaid maailm. Inimlooma esindab ses koosluses ainult üks alamfuntsionaalsus, mis võib esineda, aga ka puududa, ilma, et kogu tervikprogramm toimimast lakkaks.

Loomulikult, kui terviku funktsionaalsus muutub olulisel määral, võib inimest esindav osa selles mittetoimivaks osutuda, aga seoste mitmetahulisuse tõttu on väga raske sellele üldisel umbmäärasel tasandil pädevaid hinnanguid anda.

“Samas kui inimesest miskitpidi kaotada näiteks see informatsioon, mis tegeleb südametegevusega, siis on kohe tervik õhtal ja inimene peagi surnud...”

Kas südametegevust juhtiv osa on ikka soft? Minuteada pigem siiski geneetiliselt hardwired.

Pealegi pole süda ainus verd ringiajada suutev organ. Minuteada on selline suutlikkus ka maksal, kuigi paljukordselt nõrgemal määral. Aktiivset elutegevust see tagada ei suuda, küll aga mõneaegset ellujäämist teatud olukordades.

“Inimest on ka hea võrrelda arvutiga...”

Siiski väga tinglikult. Ntx ei saa inimest suvaliselt sisse/välja lülitada ilma, et funktsionaalsus fataalselt muutuks.

“Raudvara siis inimese füüsiline keha, tarkvara aga kõik muu.”

Inimlooma strukturaalne keerukus on arvutist oluliselt suurem. Pealegi pole inimlooma funktsionaalsus sedavõrd lihtsalt soft'iks ja hard'iks jagatav.

“Kui tarkvara arvutist eemaldada, siis arvuti enam ei tööta.”

Siinkohal läheb kaklemiseks, mida arvuti töötamise all mõista. Kui arvutisse on vool sisse lülitatud, siis ta igal juhul “ei seisa”. Kui ka kogu soft on mälust/kettalt pühitud, siis mingisugused bitijadad ikkagi jõuavad protsessorit liigutama. See, mida protsessor teeb, sõltub otseselt temani jõudvast bitijadast. Väga tõenäoliselt pole see küll mõttekas tegevus ja arvuti on inimesele kasutu, aga ta pole ka lakanud toimimast...

DiaTheo, 2005-06-07 09:54:01

Jäin hätta kohe esimese lausega artiklist:

Meie maailmas on palju süsteeme, mis reguleerivad meie eksistentsi võimalusi ja üldse kogu elu toimumist ning toimimist.

?????

Sellest sõnastusest jääb küll mulje, et autor väidab kusagil “meie maailmas” antropotsentristliku Keskuse eksisteerivat!

Kas sellele Keskusele sooviavaldusi ka saab esitada? Rahvahääletuste alusel, näiteks, saaksime tellida niiskemat-külmemat-soojemat-vaiksemat-rajusemat kliimat, hapnikurikkamat atmosfääri?

DiaTheo, Artiklist, 2005-06-07 10:04:09

Teatud põhimehhanismidest pole meil võimalik sõltumatud olla ja need reguleerivad absoluutselt iga toimingut siin elus...

Mida see lause küll praktikas tähendama on kutsutud?

Tõepoolest, kui süda ja ajud, näiteks, “teatud põhimehhanismide” hulka arvata ... aga kui “meie” all mitte ainult inimest mõista ...

Süda seisatatakse operatsiooni ajaks kohe päris pikaks ajaks, patareist ja pisipumbast piisab, et elutegevust pikka aega ilma südame osaluseta üleval hoida.

Ajudega keerulisem lugu, aga ... ühed austraalia (?)heinaritsika moodi elukad saavad sellise trikiga hakkama, et sel ajal kui emane isast peast alustades sööb, jätkab isase tagumine pool rahus emase sugutamist!

DiaTheo, Artiklist, 2005-06-07 10:09:05

Samas on kõik maailma toimemehhanismid üksteisega kooskõlas ja teevad koostööd.

Tule taevas appi, kas autor siin tõesti liiale ei lähe!!

Koostöö eeldab tegevuse eesmärgistamist. Milline ühine eesmärk peaks küll “maailma toimemehhanismidel” olema???

Kas Kuu tiirleb ümber Maa ikka kohe tõesti eesmärgistatult, Maaga koostööd tehes? Või Päike ja Maa? Või ... millist ühist eesmärki järgivad neli interaktsiooni?

DiaTheo, 2005-06-07 10:27:55

Energia-jäävuse seadusest järeldub see, et mitte midagi ei teki iseenesest. Sellest järeldub omakorda ka see, et pö. tasuta lõunaid ei eksisteeri, mis on ka tegelikult tõsi.

Vaat sellist teravmeelset kalambuuri trehvan küll esimest korda, kus energia jäävusest tuletatakse sõrmenipsuga lõunasöögi hinna paratamatus.

Kui üks ema pakub oma imikule rinnapiimalõunat, siis milline tasu talle, energia jäävuse seaduse kohaselt, selle eet küll tagatud on? Toetus pensionieas? Aga kui pisipõnnist kasvab rets?

Ainus kindel tasu, mida ma selles toimingus näen, on rinnaga last toitva emainstinkti järgimisest saadud rahuldus, aga mõõta seda rahuldust elektronvoltides, ergides, džaulides ... nomaeitea ...

Ka minu targutus oli toodud nö. pö.:-)

Mida öelda tahtsin, oli, et kas ikka on suurema selguse saavutamiseks mõttekas globaalse energia jäävusega siduda kõiksugu kaubanduslikke termineid:

Mitte midagi ei saa me tasuta, igal asjal on tegelikult mingi hind mida ka tasuda tuleb, pidevalt toimub vahetus ja kauplemine olemasolevaga ja enda töö tulemiga.
Maailm toimib nõnda, et kõiksugu võlad saaks likvideeritud.

/....

Annan alla, mul tuleb vist raskelt puudu suuremast abstraheerimisvõimest, et artikli sisu adekvaatselt autori mõtetega järgida.

DiaTheo, Veel artiklist, 2005-06-07 10:44:57

Aga võta näpust! Ei saa lugemisest loobuda nii lihtsalt ühti! Artikkel on sedavõrd irriteeriv, et lausa lummab tast sõltuvusse:-))

Maailm toimib nõnda, et kõiksugu võlad saaks likvideeritud. Maailmal on see omadus, et ta püüdleb alati tasakaalu poole ja seda igas mõttes.

Üheltpoolt siis “maailm” an sich, globaalseadustega tasakaalule määratud.

Teisalt, aga, üllatus-üllatus, inimtahe käib sellest kõigest üle! Või hoopis ... inimtahe ongi see maailma mehhanism, mis tasakaalu ja sümmeetria vähemalt ühes teatud osas tagab?

See kehtib ka inimese emotsioonide ja tajude funktsioneerimises. Inimene ei saa ju olla terve elu õnnelik, inimene ei saa ka olla kogu aeg kurb. Samas mängib suurt rolli inimese enda elutõlgendus. Loeb näiteks see, kuidas inimene erinevaid eksisteerivaid asju enese jaoks lahti tõlgendab… Mida ta tahab milleski näha ja mida ta teadlikult või alateadlikult väldib, tõrjub ning millest ta mööda vaatab. Kes tahab õnnelikus näha õnnetut, see seda ka näeb ja tõesti on see võimalik. Kes tahab ilusas näha inetut, see seda ka tavaliselt suudab.

Kõige ehedam antropoegotsentrism - kui Njahhi tsiteerida:-))

areldi, 2005-06-16 23:09:18

Dia Theo, va ajuhiiglane:-)!

Paluks teaduslikku retsensiooni ka teemal “Meil aiaäärne tänavas”.

DiaTheo, 2005-06-19 21:12:12

Nonäedsasiis, kuidas sa eksid, Areldi:-))

Hoopis ajukääbik olen - ei suutnud ma ära arvata, kus mind see salapärane zapiska ootamas on:-((

DiaTheo, 2005-06-19 21:15:46

Paluks teaduslikku retsensiooni ka teemal “Meil aiaäärne tänavas”

Kus ja millal avaldad?

:-))