Eestlastest kui rehepapirahvast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 616 kommentaari.

ahvgepards, 2005-11-12 21:44:21

eesti on väikese hingega kiusakate suurmeeste rahvasi

võibolla on eestlaste inklusiivsus ka põhjus, miks sealt ei kasva globaalses mõttes suurmehi.

Andrus, 2005-11-12 21:47:55

meenub kunagine Kalle Lindi artikkel

meie kaotlliklikust alateadvusest

tea mis uuk selle kohta ka kostaks?

Andrus, 2005-11-12 21:52:42

katoliiklikust

jälgija, 2005-11-12 21:54:21

Eksperiment on selleks, et välja selgitada, kas on võimalik oma ellu tuua sellise taotlusega selgelt äratuntavaid muudatusi.

Kas taotlus “homme hakkan heaks” toob muudatusi?

jälgija, 2005-11-12 21:56:02

PL, 2005-11-12 20:52:51
Oleme ehk pigem varjurahvas.

Jälle üks, kes mina asemel meie kirjutab.

ahvgepards, 2005-11-12 21:58:44

kusjuures mina küll minast ei räägi. kuidas ma saaksingi? minust saavad vaid teised rääkida.

see mina-rääkimine on jälle vist miski etnomasohhistlik eneseõigustus oma olemasolule.

Uuk, katelt küttes, 2005-11-12 21:59:51

Nii rehepapplus kui negatiivsus pole paraku eestile ainuomased ilmingud. Vaid enesekesksus lubab nii näha. (Ja ega see enesekesksuski miskit ainueestilikku ole).

Vaatamata kõigele, on inimesed laias ilmas paljuski ikka kahtlaselt sarnased. Ütleks lausa, et eestlased.
Maailm on eesti peegel.

Võib kindel olla, et pea igas euroopa riigis leidub
neid, kes oma rahvust rehepappluses või negativismis sarjavad. Ja neil justkui õiguski. Niivõrd kuivõrd. ...
(Nt kreeklased või teised vahemere äärsed rahvad, päikseliselt rõõmsad küll, aga negatiivsed uudised müüvad vaata ehk rohkem kui tumedal põhjamaal. Vanem rahvas teab küll rääki, et nii pole see alati olnud).

Ja negatiivne identiteet ei tööta, sel pole sümbolina elujõudu. Kuid taoliste identiteedipookimiste peamine viga siiski selles, et nad nii üldised ning laialt levinud.
A la laulurahvas, töörahvas, maarahvas jne.

ahvgepards, 2005-11-12 22:05:30

Rehepaplus on lihtsalt mingi globaalse nähtuse eesti variant. loomulikult ei ole see midagi eestlastele ainuomast. eestlane on ju ka lõppudelõpuks inimene, ahv, loom, elusolend ... nagu iga teinegi ennast inimeseks nimetav olend.

Andrus, 2005-11-12 22:07:00

ega ta see kuulus trixter ole

nagu indiaanlastel

sest on Krull kirjutanud

Andrus, 2005-11-12 22:07:45

elik miski vana jumalus kes on ära kodustatud

jälgija, 2005-11-12 22:09:33

Nii rehepapplus kui negatiivsus pole paraku eestile ainuomased ilmingud. Vaid enesekesksus lubab nii näha.

Täpselt nii.
Etnomasohhism on üks kolkluse ilminguid.

Ja negatiivne identiteet ei tööta, sel pole sümbolina elujõudu.

Just. Ei saagi olla.

Kuid taoliste identiteedipookimiste peamine viga siiski selles, et nad nii üldised ning laialt levinud.

Õnneks nad nii väga laialt levinud polegi.

Negatiivset jura kipuvad ajama sellised veidi ebaõnnestunud inimesed, kelle jaoks see on võimalus end pisut kõrvust kergitada.

Et näe, “meie” oleme sellised poris roomajad aga kuna mina seda nii julgelt välja ütlen, siis olen ülejäänutest kuidagi parem või nii.

Andrus, 2005-11-12 22:11:27

ülemäärasest legalismist ja armstusepuudest tuleb vast see mis halvasti

ei muust

juba lapse hinge mürki nõristama hakatakse

Uuk, 2005-11-12 22:20:20

Ma pole küll pädev väitma, aga tundub, et nt negatiivsete uudiste maius on suuresti surnud ringi värk st meedia ise kujundab oma tarbijate maitset.

jälgija, 2005-11-12 22:30:58

Meedia müüb seda, mida ostetakse.

Uuk, jälgija, 2005-11-12 22:32:59

Õnneks nad nii väga laialt levinud polegi.

Pidasin silmas “otsitud” identiteeti, mis tegelt väga paljudele rahvastele omane, millel pole piisavalt eristusjõudu.

Eestis siis enimlevinud ponnistused : laulu-, töö- ja maarahavas.

Uuk, 2005-11-12 22:34:46

Meedia müüb seda, mida ostetakse.

Ja samas kujundab hoiakuid ning maitseid, mis ostusooviks vormuvad.

jälgija, 2005-11-12 22:40:22

Pidasin silmas “otsitud” identiteeti, mis tegelt väga paljudele rahvastele omane, millel pole piisavalt eristusjõudu.

Seda küll jah.
Kunstlikud omadused ei toimi.
Või teistpidi, teatud inimrühmale on need kindlasti omased, kuid neid ei saa kergekäeliselt üldistada.

Uuk, 2005-11-12 22:40:36

Uudiseid ju lihtsalt ei edastata, neid sõna otseses mõttes tehakse.

Andrus, 2005-11-12 23:02:33

nujah aga nii miski konspiratsioonini jõuame

meedia apelleerib lihtsalt madalaile instinktidele et kindla peale minna

alla naba ikka

sisseviskaja, 2005-11-12 23:11:37

Uudiseid tehakse?
Maailm on täis uudiseid, me ise valime, milliseid laseme oma teadvusse, millele reageerime, millised tõrjume.
Inimene ei saa reageerida kõigele.
Aafrika näljahäda ei riiva paljusid, greepeace`i valuline reageering on omane kitsamale ringile.
Nn kohalike uudiste tegemine eeldab vastavatoiduliste soovi sööt alla neelata.
Uudiseks saab teha ikkagi toimunud fakti, serveerida tuleb kastmega, vürtsitatult, garneeritult ning hea majaveiniga.
Ka niru fakt muutub siis mälumiskõlblikuks, ehk isegi seeditavaks.

Algmaterjal olgu ikkagi värske, roiskumise lõhnata ja kärbsemustata.

***