Eestlastest kui rehepapirahvast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 616 kommentaari.

sisseviskaja, 2005-11-12 11:16:48

Nii või teisiti, Kivirähk on suutnud oma nägemuse ajaloolisest rehepapist transformeerida tänapäeva ning selle eduka müügimehena paljudele ostjatele elik lugejatele kaubastada.
Mina ei osta.
Ma keeldun olemast rehepapp, ma ei seosta oma peret ega rahvast selle ametiga.
Meil kõigil on ju nina, kaks kõrva, kaks silma jne, ometi pole me vaid nende tunnuste alusel eestlased, need manused on kõikidel rahvastel.
Edukaid mõttetalguid, rehepaid.., näh, ongi parem kui rehepapid:-)
Eks inimene jahi, kuid jumal juhib (ka toksija sõrme).

33338, 2005-11-12 11:40:34

síssevisskaja,
pea meeles: oled varas, oled ka rehepapp. ja rehepappólla onn eesstlasele AU ASI. nagu eesstlanegiólla.

ahvgepards, 2005-11-12 12:12:20

Sellised inimesed, kes nagu enese üle naerda ei oska, need ajavad hirmu peale. Sellised, kes kardavad lugeda Rehepappi, kardavad sealt ilmselt iseennast ära tunda. Mina kusjuures, sain Rehepapist alles siis aru, kui ma ta olin lõpuni lugenud. Lugemise ajal tundus ta kuidagi mittemidagiütlev olevat.

Sest marupositivism lõpev tavaliselt eneseõigustamises ehk siin mainitud etnomasohhismist, millest jälgija siin aru ei saa. Kui hakatakse oma olemasolu õigustama miskisuguste kollektiivsete identiteedi alusel. Umbes nagu, et oluline pole mitte see, et ma olen Jüri või Juhan, vaid just see et ma olen eestlane või kommunist või misiganes asja liige. Ehk siis kollektiivse identiteedi prevaleerumine individuaalse identiteedi ees.

jälgija, 2005-11-12 12:18:33

Tuleb vaid öelda:"MA TAHAN KIIRENDUST OMA ELLU"

Lisaks tasub meelde tuletada vana mõttetera: ole ettevaatlik sellega, mida soovid, sest see võib täide minna.

Free as bird, Eestlane kui orjarahvas, 2005-11-12 13:43:06

M arvan, et eestlase inimeseks olemist, vabadust, laia haaret, silmaringi, tolerantsi, avastamis-ja vastuvõtuvõimet ning muud avardavat takistab ja pisendab mingi nn väikese inimese orjatunne, mineviku vihkamine, kättemaksus elamine, alaväärsus ja julgusepuudus.
Me ise mõtleme ennast vähetähtsateks, lõpmatuseni kellegagi võitlejateks ja võistlejateks, näoga minevikupoole ja seljaga tuleviku suunas olevateks kannatajateks ja rõhututeks.
Eks sellist mentaliteeti kütab ka meie riik ja riigi poliitika.. Põlvkonnalt põlvkonnale antakse edasi vaenu ja vihkamist mingi nn olematu vaenlase vastu, kes minevikus kõik eestlaste elu ja eestluse üldse on kihva keeranud. Alates ristisõdijatest lõpetades venelastega. Sinna vahele mahub veel hulaliselt kõiksugu põhjusi, mis takistavad ühel tänase põlvkonna eestlasel vaba, uhke ja täisväärtuslik olemast. Mingi orjajutt käib põlvest põlve.

Liigume selg ees silmad ja mälu minevikus kinni, roomates edasi, julgemata ise otsustada, mõelda, teha ja olla.
Mitte iial ei saa sellistest inimestest laia haarde- ja silmaringiga, mõttekrampidest vabasid maailmakodanikke, kellel pole paranoiasid oma inimeseksolemisega, pole kibestumist ja orjataaka minevikust kaasas kanda.

Kes meid takistab täna ja praegu nägu tulevikku pöörata ja edasi minna, mitte mineviku varjudega lõputult sõdida ja seda sõda põlvest põlve kaasas kanda ja ikka ja uuesti oma järglastele edasi anda.

On see eestlaslik kadedus, et tulev põlv äkki ei sobragi enam minevikus, ei otsi vihkamise ja vaenu põhjusi, vaid liigub edasi, on vaba, ehitab ise midagi üles ja kasvab üle ja välja sellest eestlaslikust surutisest.

jälgija, 2005-11-12 14:30:23

Me ise mõtleme ennast vähetähtsateks, lõpmatuseni kellegagi võitlejateks ...

No jälle üks vaba nagu korall, kes isiklikke probleeme tervele rahvale pähe üritab venitada, sealjuures tähtsaid kõrvalt-, pealt- ja ülaltvaataja poose võttes.

ahvgepards, 2005-11-12 14:35:11

Lisaks tasub meelde tuletada vana mõttetera: ole ettevaatlik sellega, mida soovid, sest see võib täide minna.

Siinkohal on hea meenutada vana hea ahvikäpa lugu :)

jälgija, 2005-11-12 14:50:03

elfitaadi pisut narrivõitu eksperimendi kohta ütleks, et

nn. “universum” ei oma tundeid ega isiklikku arvamust. Mida soovid, seda saad.

Seepärast, enne kui mingite lausumistega katsetama hakata, tuleb enda jaoks selgeks mõelda, mida soovitakse ja sõnastada oma soov võimalikult täpselt.

PS. Kirjutamine mõjub võimsamalt kui välja ütlemine.

33338, 2005-11-12 14:52:44

pxdrad juba Lelle kóondisevasstu juhhtimas 1:0.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 14:53:20

Ma arvan, et eestlase inimeseks olemist, vabadust, laia haaret, silmaringi, tolerantsi, avastamis-ja vastuvõtuvõimet ning muud avardavat takistab ja pisendab mingi nn väikese inimese orjatunne, mineviku vihkamine, kättemaksus elamine, alaväärsus ja julgusepuudus.

Ehk analüüsiksime veidi, sest ennastki loen eestlaseks, kuigi esivanemate päritolu pisut kummaline.
- vabadust... pigem sõltumatust
- laia haaret ??? ... milleks seda vaja on? :)
- silmaringi... täiesti loomulik omadus
- tolerantsi... milleks veel seda, sest on hoopis eetika küsimus see.
- avastamis-ja vastuvõtuvõimet... on enesekordus / vt. silmaring/

...takistab ja pisendab mingi nn väikese inimese orjatunne, mineviku vihkamine, kättemaksus elamine, alaväärsus ja julgusepuudus.

Kus seda ...väikese inimese orjatunnet, mineviku vihkamist, kättemaksus elamist, alaväärsust ja julgusepuudust näed?

See ainult väike seltskond... kuigi hästi tuntud. :)

Olev:)))

sisseviskaja, 2005-11-12 18:51:23

Ekstaole.
Igaüks peab ise oma reht peksma.
Meite autor kui papp peksab metoodiliselt koodiga oma reht seal narowa maanteel.
Numbripapp peksab vett ja vahtu Valgel tänaval.
Veel miskid papist pappi ihkavad papid peksavad oma internetireht siin, kuid tagasihoidlikkusest ütlevad enesele “meie” “mina” asemel.
Ju siis ikka natikese häbenevad oma ametit või hobi.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 18:59:35

sisseviskaja, 2005-11-12 18:51:23

Tere. Kas läheme nüüd tänapäeva “rehepappide” kapsamaale?...või kuidas??

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 19:03:15

33338, 2005-11-12 14:52:44

pxdrad juba Lelle kóondisevasstu juhhtimas 1:0.

Ja ikkagi hõimurahvad viigistasid...homo jalgpallicus. :)))

sisseviskaja, 2005-11-12 19:11:14

Minul on kriitikatuurid peal, ju siis olen kriidipapp.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-11-12 19:32:34

Kriitika on alati teretulnud olmud. :)

Elfitaat, 2005-11-12 20:43:07

Eksperiment on selleks, et välja selgitada, kas on võimalik oma ellu tuua sellise taotlusega selgelt äratuntavaid muudatusi.

PL, 2005-11-12 20:52:51

Oleme ehk pigem varjurahvas. Meid, nagu Kalevipoega huvitasid põrgud, mitte taevad, varju, mitte valguse pool, puudused, mitte voorused. Jälgime, et kõik keeks keldri kateldes enam-vähem ühtlaselt, mitte ei läheks “lendu” põõningutele ja sealt jumal teab kuhu.

Meid huvitab Vanapagana, mitte mõne Taevapoja õndsakssaamine maa peal (see “muinasjutt” ei taha meile kuidagi peale minna).

Me näeme niisiis eeskätt arhetüübi vaenulikku, ohtlikku, “vildakat”, “kurja” poolt, ilmselt ka endas. Arvatavasti ei saa ka teisi piisavalt põlata, kui ei põlga piisavalt ennast. Põhjuseid leiab ajaloost, lapsepõlvest jm.

Oleme siis pigem Põrgu kui Taevapõdra rahvas, “musta tee”, eituse natsioon. See võib tähendada arenematust kui ka sügavust (ka süvimad teoloogiad on apofaatlised) - või mõlemat ühtekokku?

Olles isekreskis türannid, võimumängurid, meeldib meile ka luulendada lugusid endast kui nõrgukesest - “orjarahvast”, “okupatsiooni ohvrist” jms - need kaks poolust käivad koos.

Meile meeldib saatanlikkus. Oleme demonistid - mitte inglite kummardajad. Hirm Seitsempealise Lohe ees saadab meid päevast päeva. Vaadakem kas või nt meie massimeediat - midagi nii ühekülgselt “musta” annab mujalt maailmast otsida. Jääb mulje, et elame hullumajas. Ja meie ajalugu on täisv “saatanlikke”, vandenõulikke tähtsündmusi, mis aitavad meil näha ennast ohvrina ja mida tuleb aeg-ajalt “hukka mõista”.

Meid kurnab sõltuvuslikkus, oleme seda ise ja püüae panna endast sõltuma ka teisi. Sellest sünnibki võim. Võim - see on mäng sõltuvuslikkusega.

Mistap meil on raskusi luua oma originaalset mõtlemist, oma kordumatut poliitilist süsteemi, oma isepärast, täiesti originaalset kultuuri. Mistap me armastame ennast korrata - korrata oma piire, mis piirab katelt, milles keegi parajasti keeb.

Neie “areng” kulgeb parajasti siitkaudu.

Andrus, 2005-11-12 21:27:51

paraku on see nii

eesti on väikese hingega kiusakate suurmeeste rahvas

Kalevipoeg aga kippus esiti ilmaotsa

aga seal tegi ta oma koloniaalsed kangelasteod ja siis tuli võtta uus suund

alla

PL, 2005-11-12 21:30:08

Me maailmavaade on kalvinistlik, so teravalt protestantlik, inimmõõtmeline: osa hingi on Pörgusse predestineeritud. Puudub lunastus, ka piht ja indulgentsid.

ahvgepards, 2005-11-12 21:35:14

Oleme siis pigem Põrgu kui Taevapõdra rahvas, “musta tee”, eituse natsioon.

See on iseenesest huvitav tähelepanek. Eestlased on tõepoolest maarahvas, kinni selles arhetüübis, kuhu nad on sattunud. Ülikonservatiivne ja minumeelest ka kuri natsioon iseenesest. See, mis on väljaspool, see rahvusmütoloogias peaaegu ei kajastugi või siis negatiivsetes toonides. Lumemees rehepapis kusjuures kajastab seda võõrast, mida kardetakse. Isegi Kalevipoja reis oli ju ainus kunstmuinasjutt, see näitab ka selle rahva inklusiivsust.

***