Eestlastest kui rehepapirahvast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 616 kommentaari.

Padme, PL, 2005-11-19 08:41:02

Teistpidi aga minnes, mitte üldisemaks ja sinna Ülimhulga poole, vaid üha enam alamhulkadesse süüvides: kui arhetüüp on mõttestruktuur, siis struktuur koosneb millestki, moodustub millestki, jah? Mis on selle arhetüübi algsed ja seda moodustavad elemendid, mida kujutavad endast nende elementide vahelised suhted? Kas see tee süvitsi on lõpmatu, nagu fraktalitesse minek, või on kusagil mingi piir, kust sügavamale enam ei saa? Mis piir see on, kui see üldse olemas on?

Niisiis, küsimus on kahesuunaline: mis on see Ülimhulk ja mis on see eloementaarseim element su süsteemis? ja mis on nende elementide elementaarne, esmane seos, suhe?

Ma püüan su süsteemist aru saada, seleta palun.

Ja muidugi vasta küsimusele, mida peaks too petetud mees tegema, keda tema naine tema sõbraga pettis - see on juba n.ö. küsimus sellest, kuidas su joonistus paberil - hulgateooria - ka reaalelus rakendub ja mida ütleb.

PL, 3338, 2005-11-19 09:26:04

33338, 2005-11-19 07:09:05

kass Peettri ARHEtüüpp on VANA vxj ALLG tüüpp?

P: Kui need struktuurid olid kohe “ette antud” - kogu see involutsiooni ja evolutsiooni redel -, siis oleks täpseks tõlkida “alg”. Kui see aga kuidagi kujunes ajas, siis oleks ehk parem “vana”.

Kumb oli, ma ei tea.

Igatahes, kui ühe müüdi järgi Odin tõi Taevast Maa peale ruunid, siis millal ta seda tegi?

levi, 2005-11-19 09:53:04

Mis on selle arhetüübi algsed ja seda moodustavad elemendid, mida kujutavad endast nende elementide vahelised suhted?

Väga hästi püstitatud küsimus.

Mul ses osas järgmised mõtted.

Psühholoogia.

Lihtsalt teadvuse kujunemise avaldumise skeem.

Varem kuuldu-loetu ja selle hilisem kombineerumine. Ümbritsevast elik loodusest ja teistest inimestest arhetüüpe ei vahetult tuletada ei ole võimalik.

Mõtted, nende tekkimise põhjused, uute mõtete tekkimine lähtudes varasematest mõtetest ja uskumustest. Kombineerumine. See on inimpsühhika hämmastav omadus luua ‘täiesti uusi’ mõtteseoseid (kujunedeid) varasemate mõtteseoste pinnalt.

Võtame kasvõi lapsed. Miks näiteks 3 aastane laps ei räägi ei arhetüüpidest ega ka mitte üldse sellist juttu, mida üldiselt täiskasvanud inimene on võimaline rääkima? Miks tema mõtted on lihtsad, lähtuvad kuuldust ja orienteeritud ümbritseva tõlgendamisele? Miks tema fantaasiamõtted, mis sisaldab muuhulgas ka varasem kogetut, ei peegelda arhetüüpide käsitlust? Miks lapse teadvus ei sisalda jumalakäsitlust, kuid võib hakata seda sisaldama, kui talle sellest rääkida? Kas siis, kui talle sellest kõigest rääkida, ja kui ta ka ise hakkab sellest rääkima, siis kas tegemist on millegi olemuslikuga Jumala või arhetüüpide osas või tegemist on siiski lihtsalt kuuldud sõnade ja mõtete kombineerumisega uueteks mõteteks jne? Kui last küsitleda, mida ta näeb, kuuleb elik kogeb, siis mingil põhjusel sisaldab tema maailmapilt seda infot, mida ta on saanud ümbritsevast reaalsest elust (s.h. ka kuuldust). Kui arhetüübid on midagi olemuslikku ja mis on kättesaadav igale inimesele, siis miks lapse teadvus neid ei sisalda? Sama lugu ka selle jumalaga (elik kujutluspildiga), kellest inimesed teistele räägivad...

Miks see jumalapilt on inimeseti nii erinev, kui samas Jumal on üks, palju erinevaid religioone, uskumusi ja uske? Miks on mõtted inimeseti nii erinevad, hõlmates kokkuvõttes baleti, mis kajastab tavalise inimreaalsuse kogemusi ja motiive...jääb mulje, nagu Jumal oleks inimene, kes küll räägib Jumalast, kuid samas püüab teatud mõtteid eraldada ja need siduda mõistega ‘jumal’ või ‘arhetüüp’.

On’s üksnes mõtted need, mis ilma muude meeleandmeteta jumala olemasolu ja kirjelduse ära määravad? Miks just ainult mõtted?

....

levi, 2005-11-19 10:18:45

Mõtted, nende tekkimise põhjused, uute mõtete tekkimine lähtudes varasematest mõtetest ja uskumustest. Kombineerumine. See on inimpsühhika hämmastav omadus luua ‘täiesti uusi’ mõtteseoseid (kujunedeid) varasemate mõtteseoste pinnalt.

Sisult samasugune protsess avaldub igas inimsuhtlusest, ka käesolevas kommentaariumis.

levi, 2005-11-19 10:20:37

inimsuhtlusest -> inimsuhtluses

Padme, levi, 2005-11-19 10:53:58

Ma küsisin seda PL-lt.
Sa pole PL.

Padme, 2005-11-19 11:03:13

Pole selles kombinatoorikas midagi uut, levi. Vaata esimesest teatmeteosest märksõna “kombinatoorika”.

Padme, 2005-11-19 11:06:31

Kombiunatoorikas on kõik selge - selle esmaseks üksuseks on element. Seosed on defineeritud kui elementide hulgad. Edasi on kõik väga lihtne, vaja vaid aqrvutada ja leida kõikide kombinatsioonide hulk.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?14608

Padme, 2005-11-19 11:09:12

veel link kombinatoorikast:

http://en.wikipedia.org/wiki/Combinatorics

Padme, PL, 2005-11-19 11:28:37

Kui meil on 10 elementi, siis nende kombinatsioonide hulk on 10! = 3 628 800.

52 mängukaardi kombinatsioonid hulk on aga:

8,065817517094 × 10 astmel 67.

Elu on veidi keerukam kui 52 kaarti pakis.

Seega, PL, mis on siiski see su müstikasse rüütatud “arhetüüpide kombinatoorika” algne element? Ja mis on see Ülimhulk? Ja mis on see Valge Leht, millele sa pliiatsiga oma ringe vead?

PL, Padme, 2005-11-19 11:29:35

Ma juba ütlesin - arhetüübid kui mõttestruktuurid on nagu hulgad (ringid) paberil - on alamhulgad, ülemhulgad, nende kõikvõimalikud seosed. Ja on nende hulkade kõikvõimalikud poolmüstilised nimetused. Ei hakka sellisesse rägastikku tungima, sest pole lootustki kõiki teadvuse mõttestroktuure ja objekte teadvustada ja seostada kõige ülejäänutega.

P: Pole vajagi “kõiki teadvustada”, piisab tabada kõigepealt olulisemat ("peajumalusi", “peaingleid”) ja säält “hargneda allapoole”. Inisele on ju ometigi antud ka Eristav Tarkus. Ise ju ütled - “alam- ja ülemhulgad” ehk siis üksteises sisalduvad tervikosad (holonid). Ja kui ise, “omast tarkusest” ei oska kohe “korda luua”, toetu kultuurile. Sinu väitest nt, et “religioone ei ole huvitanud tühjus”, selgub mulle, et Sa ei tunne kultuuri. Võibolla oled Suur Jalgrattaleiutaja? Ma jällegi nt võtaks teadaoleva aluseks ja avastaks säält edasi, “looks kultuuri”, “ületaks” seda.
/P

Üldisemalt aga: muidugi peab sel juhul kusagil olema ka kõikide arhetüüpide arhetüüp - mitte enam lihtsalt ülemhulkade ülemhulk, vaid lausa Ülimhulk. Ja muidugi peab sellestki vabanema - sain ma õigesti aru? Ja sinu esitatu kohaselt jääb siis järgi Eimiski - sain ma õigesti aru?

P: Jah, ainult mitte et “peab” (tegu pole intellektuaalse. “loogilise” spekulatsiooniga a la Hegel), vaid ON - nagu “igavene psühholoogia” seda meile kõikjal kogemuslikult kinnitab.
/P

PL, aga ütle palun, kuidas selle paberliku targutuse järgi oma elu elada ja oma suhetes inimestega selgust saada?

P: Hea küsimus. Minu kogemuslik vastus on: Kui me nö sügavaid asju alul arusaamise (osad, elemendid tervikust), seejärel mõistmise (tervikpilt) tasemel kirjatarkadena näha oskame, on see hea eeldus samade asjade järk-järguliseks kogemuslikuks taipamiseks. Me võibolla tõesti vajame teatud teoreetilist struktuuri (mis loodud eelkogejate poolt), milles “vormistub” meie kogemus - nagu see nähtub nt eri kultuuride müstikute, psühhodeeliliste kogemustes jms puhul. Kui seda struktuuri kui “kultuurikarku” ei ole, võib ka taipamine viibida või olla puudulikum.
/P

Ma juba ütlesin, et ma ei näe su süsteemis ei moraali, ei eetikat,

P: Meenub Andruse tõdemus, et Vanas Kirikus on usust saanud müstika, uues (noores) eetika...

Kõlblus on peidus selles, kuidas taipame “hea” ja “kurja” (mis tegelikult ühesama nähtuse kaks palet) dialektikat. Kui jäik see struktuur meie jaoks on. Kui palju, kui suure osa olemisest me enda jaoks välistame (projitseerides seda nt Põrgule ja teistele inimestele).

“Arhetüüpsel” tasandil, on “hea” ja “kuri” energeetiliselt väga intensiivsed, daimonlikud (ingellik-deemonlikud), psühhoosiohtlikud. Paljud kurjategijad teevad oma “saatusliku teo” ilmselgelt psühhoosis (saades niiviisi psüühilist kergendust).

Nö “kõrgema taseme” võlumuinasjuttudes on see dialektika mõnikord hästi näha: Koletis osutub “ära nõiutud” Printsiks, kärnkonn Printsessiks (mis mõlemad inimese kuninglikkuse, terviklikkuse võrdpildid). Taoism räägib esmalähenduses pigem meheliku-naiseliku, läbivalgustatud-amorfse("hämara") dialektikast. Oled kindlasti kuulnud mõistet “sealpool head ja kurja” - kus Kahe taga tunnetatakse Üht (millest algabki tegelik müstitsisim ja kõrgeim eetika). Kui aga tahad eetikat nö Kümne Käsu vormis, siis pead otsima seda mõnest sektist.
/P

ei tõde, ilu ega headust, ei seda, kuidas su hulgateooria kohaselt elada ja otsustada, valida. Lihtsalt kuiv skeem, mis on esitatud millegipärast müstilis-müütilises vormis. Keskkooli matemaatikaõpikus on hulkade suhteid märksa lihtsamalt selgitatud kui sinu poeetilistes “teooriates”.

P: Vaatan, sul probleeme “kuivusega”. Seejuures ei taju Su tekstis erilist “mahlakust”. Pigem mure oma “pea” pärast - mis üht või teist asja “ei võta”. Sisu ja vorm on Sul - “millegipärast” - lahutatud kaheks: esimene “kuiv”, teine - “müstilis-müütiline”. Nagu kuivatatud puu ja sellest väljaekstrahheeritud mahl eraldi. Tunnetan selles pigem Su enese hetkevaimu dualismi. Aiman ka selle põhjust: mõistus, kui ta ei leia kontakti tunnete, vaistude, meeltega, on ikka “kuiv” (vt nt kui “kuiv” on kohati Kaplniski). See on see, millest kõigepealt oma adepte on püüdnud vabastada kaemusbudalus.
/P

Et sa ka ise aru saaksid, mida su süsteemi puuduseks pean, ole hea ja selgita mulle oma arhetüüpidest lähtuvalt sellist piltlikku olukorda:

Mehe naine magas mehe sõbraga. Mida mees nüüd tegema peaks? Mida arhetüübid talle ette ütlevad?
Padme, PL, 2005-11-19 08:41:02

P: Ta peaks endale aru andma, kas ta on armastunud seda naist. Kas naine on seda temalt saanud. Kui ta ei taipa, mis on armastus, peaks ta lugema vastavat kirjandust ja poeesiat, et alul mõista, seejärel aga ka vahetult taibata. Ta peaks proovima süüvida “armastuse arhetüüpi”, selle eidosesse, “taevalikku olemusse” (nagu oma kõrgemates piltides seda nii võimsalt annab oma sünboolikas edasi nt alkeemia). Kindlasti soovitan OSHOt kelle armastusekäsitlused kohjati hirmuäratavad. Filme ("Meet Joe Black", “Gladiaator”, “Igavene armastus”, “Hea Will Hunting”, “Sügissonaat” jt), mis kõik annavad väga sügavaid, valgustavaid nägemusi armastuse olemusest.

Armastus on nii sügav seos teisega, et selle petmine tähendaks endale näkkusülitamist, mistap see on vähetõenäoline. Ja isegi kui see juhtub, ei kõiguta see meie tingimusetut suhet.

See on õnnis puhkus teise inimese hinge rüpes, teisalt aga lakkamatu seiklus sügavuste poole.

Kas mu vastus lahendas Sinu (sõbra) elulise probleemi?
/P

Teistpidi aga minnes, mitte üldisemaks ja sinna Ülimhulga poole, vaid üha enam alamhulkadesse süüvides: kui arhetüüp on mõttestruktuur, siis struktuur koosneb millestki, moodustub millestki, jah? Mis on selle arhetüübi algsed ja seda moodustavad elemendid, mida kujutavad endast nende elementide vahelised suhted? Kas see tee süvitsi on lõpmatu, nagu fraktalitesse minek, või on kusagil mingi piir, kust sügavamale enam ei saa? Mis piir see on, kui see üldse olemas on?

P: Arhetüüp pole niivõrd “mõttestruktuur” (st ta pole paljalt “pea” poolt “välja mõeldud”). Nii võib mõelda vaid meie kartesiaanlik ego. Võimalik, et ta pole seda koguni samavõrd, nagu pole seda Puhas Teadvus. Ehkki siin olen, nagu näed, jätnud väikse “aga”, kuivõrd kõik vormid (struktuurid) on ikkagi tingimuslikud, tingimatu on ainult Üks.

Arhetüüp on Psyche, Hinge, Atmani struktuur, haarates nii kehalist (tunded, meeleaistingud, vaistud) kui mõistust. Veel enam - hõlvates ka teadvustamatut - ala- ja üliteadvust.

Ta on väga terviklik nähtus, haarates meid just tänu sellele tervikuna, “täielikult” (nagu teevadki seda arhetüüpikad nagu suur kunst ja religioon).

Seda esiteks.

Teiseks - arhetüübi “allosadest”.

Selleks võiksid võtta kätte suvalise tarokaardiraamatu ja tutvuda nt Suure Arkaani igal kaardil olevate elementidega (eriti soovitan kellegi Maya poolt 2000.a kirjastatud “Taro - aken inimhinge saladustesse”, eriti selle Aleister Crowley taro osa). Sa näed, et need “allosad” pole juhuslikud, nad kuuluvad orgaaniliselt antud Pildi sisse. Kusjuures tavaliselt on nad omakorda sümboolsed, st väga suure arvu üheaegsete tähendustega (ja siit paistavad juba järgmised “allosad”, eks ole).

Kuigi Sinu küsimus “allosade lõpust” on puhtmõistuslik, vastab Traditsioon selgelt, et “kõik dharmad on olemuselt tühjad”. Nii et ükskõik mis suunas lähed, olgu “üles”, suurema, või “alla”, väiksema poole, jõuad välja samasse Paika (kuhu kosmoloogia ja elementaaroakeste füüsika ongi jõudmas). Nii et liialt muretseda ega endale selle “allhulkade küsimusega” peavalu teha pole vaja - Jumal tuleb kõikjalt vastu.

Nüüd veel arhetüüpide struktureerimisest.

Kui võtad eri kultuuride klassikalised arhetüübiõpetused, siis näed, et tegu on Tõeluse (sh meelelise tegelikkuse) erineva eristusastmega. Ka erineva formalisatsiooniastmega. No Sulle peaks sobima paljalt kriipsukestest koosnev (ei mingit “müstikat”) I Ching (64 struktuuriosist). Ruunid jaotavad Tõeluse 25-ks, astroloogia (isiksuse tüpuloogia) 12-ks, taro 22+56 = 78-ks jne. Nii et see oleneb, kui kaugele meie Eristav Tarkus on arenend (taros oligi algselt 22 Suurt Saladust)
/P

Niisiis, küsimus on kahesuunaline: mis on see Ülimhulk ja mis on see eloementaarseim element su süsteemis? ja mis on nende elementide elementaarne, esmane seos, suhe?

P: Vastasin juba. Aa seos on holarhiline - iga osa on millegi suurma osa ja millegi suhtes ise osade tervik.
/P

Padme, PL, 2005-11-19 11:52:54

Jajah, PL. Sa kordad end. Arhetüüpide-hulkade ülenev ja alanev rida on selge keskkooli matemaatikast - ülem- ja alamhulgad. Ka kontiinumi mõiste on olemas - tähis tavaliselt - I (suur i). Ka dharmadest on budismitlikus filosoofias juttu palju ja pikalt, ja seda juba tuhandeid aastaid varem kui 20. saj. psühholoogias. Dharmad on budistliku fiklosoofia kohaselt tõesti olemusetud, nagu matemaatikas on nn. algelement teatavasti 0-mõõtmeline punkt. Selle 0-mõõtmelise eimiski liikumisest tekib sirjoon, selle liikumisest tasapind, tasapinna liikumisest ruum /(Eukleides), ruumi liikumisest ajas aegruum (Einstein).

Su teooria on kirjas... vist juba 3. klassi matemaatikaõpikus, kui õunte ülelugemiselt nendest hulkade moodustamise ja hulga mõisteni jõutakse, PL!

Konkreetsest olukorrast aga - kui su hulgateooria väärtuse mõõdust - jah, see mees armastab oma naist tõeliselt, naine aga pettis teda mehe sõbraga. Ja sina saadad selle mehe OSHO’t lugema!? Kle, kas sa ise lähed OSHO’t lugema sellises situatsioonis?

Räägi, mida see mees nüüd otsustama ja tegema peaks - ja su vastusest on su hulgateooria-müstika efektiivsus näha.

Sa ei vastanud oma OSHO lugema saatmisega mu küsimusele midagi. Aga ürita nüüd veelkord.

PL, levi, 2005-11-19 12:00:56

Kui arhetüübid on midagi olemuslikku ja mis on kättesaadav igale inimesele, siis miks lapse teadvus neid ei sisalda? Sama lugu ka selle jumalaga (elik kujutluspildiga), kellest inimesed teistele räägivad...

P: Teoreetiline vastus on: Arhetüübid täituvad konkreetse inimese elukogemusega ja “muutuvad nähtavaks” ajapikku, vastavalt nö elulisele vajadusele. Laps vajab “ema arhetüüpi” - ja tal on see. “Vari” nt kujuneb alles sotsiaalsete normide valgel, sooarhetüüp hakkab aktualiseeruma teismeeas jne.

Miks see jumalapilt on inimeseti nii erinev, kui samas Jumal on üks, palju erinevaid religioone, uskumusi ja uske?

P: Aga sellepärast, et igaüks täidab selle algselt “tühja” (sest Jumal on Tühjus) anuma oma Pildiga vastavalt oma “rikutuse” (ego) astmele. Oleme fenomenidest lummatud, nägemata noumenonit, “asja iseenese”. Oleme samastunud, teo- ja elujanused. Alles müstikut jõuavad uuesti sügavale üksmeelele.
/P

On’s üksnes mõtted need, mis ilma muude meeleandmeteta jumala olemasolu ja kirjelduse ära määravad? Miks just ainult mõtted?

P: Loomulikult mitte. Selle määrab kogemus, mida mõte lihtsalt - küll hädiselt - korrastada püüab.

PL, Uuk, 2005-11-19 12:02:38

Kombiunatoorikas on kõik selge - selle esmaseks üksuseks on element. Seosed on defineeritud kui elementide hulgad. Edasi on kõik väga lihtne, vaja vaid aqrvutada ja leida kõikide kombinatsioonide hulk.

P: Just. Kuue katkend- või püsikriipsu kombinatsioonide hulk on 64.

PL, Padme, 2005-11-19 12:08:25

Kombinatoorika on horisontaalne, kvantitatiivne. Sinna auku vist oledki kukkunud? Ei näe vertikaali?

Muide, alkeemia esitab Suuri Saladusi ka kui arenguastmeid, mis üksteisest välja kasvavad. Ka heksagrammide järjestus pole teadupärast kogemuslikultki juhuslik.

Ja taro-kaarte pole 52. vaid 56 (52 on neid mäletamisi Narride ehk Jokkeriteta)

Padme, PL, 2005-11-19 12:09:33

See oli vist siiski minule, see 12:02:38? Jõua nüüd ka vastusteni.

Padme, PL, 2005-11-19 12:10:41

Jah, terve matemaatika on kvantitatiivne. Vastused ikka puuduvad.

Padme, PL, 2005-11-19 12:14:03

Ma saan aru, et nende hulkade müstilised nimed peavad andma teatava sisu hulkadele (räägin hulkadest kui su arhetüüpidest). Seega, mis on hulkade erinevate kvaliteetide aluseks?

PL, Padme, 2005-11-19 12:27:41

Jajah, PL. Sa kordad end. Arhetüüpide-hulkade ülenev ja alanev rida on selge keskkooli matemaatikast - ülem- ja alamhulgad. Ka kontiinumi mõiste on olemas - tähis tavaliselt - I (suur i). Ka dharmadest on budismitlikus filosoofias juttu palju ja pikalt, ja seda juba tuhandeid aastaid varem kui 20. saj. psühholoogias. Dharmad on budistliku fiklosoofia kohaselt tõesti olemusetud, nagu matemaatikas on nn. algelement teatavasti 0-mõõtmeline punkt. Selle 0-mõõtmelise eimiski liikumisest tekib sirjoon, selle liikumisest tasapind, tasapinna liikumisest ruum /(Eukleides), ruumi liikumisest ajas aegruum (Einstein).

P: Milles siis probleem? Mille üle vaidleme?

Su teooria on kirjas... vist juba 3. klassi matemaatikaõpikus, kui õunte ülelugemiselt nendest hulkade moodustamise ja hulga mõisteni jõutakse, PL!

P: Ma ei rääkinud kvantiteetidest. Aga kui Sul on midagi juurde pakkuda, ootan huviga.
/P

Sa ei vastanud oma OSHO lugema saatmisega mu küsimusele midagi. Aga ürita nüüd veelkord.

P: Vastasin, aga sa, nagu näha, ei taibanud. Tahad mingit “puust ja punaseks”-instruktsiooni.

Ma siis kordan.

Kui mees naist tõeliselt arnastab, elab ta selles armastuses lihtsalt edasi - nii heas kui halvas. Armastus avab ta silmad ja ta teab, mida konkreetselt teha. Kuid süvimas miski ei muutu. Armastus annab teisele täieliku vabaduse. Sest võimalus armastada kedagi on juba ise suur kingitus (just selle taipamiseks soovitasin OSHOt), mille sisse lisaks rõõmule kuulub ka valu. Meenuta “Silla” lõpulauset.

Teiseks, kui mees naist tingimusetult ei armasta, võib ta ju teha igatsugu trikke, nagu “omanikule” omane (skandaali, armukese “nägu üles lüüa” jms), aga see ei aita. Ainus võimalus: õppida armastama ehk andma. Ja tundma rõõmu andmisrest, teenimisest, teise rõõmust. Armastuse kunst on õpitav, nagu selgitasin: mõistmiselt taipamisele. Kusjuures taipamist ei saa loomulikult esile kutsuda, see juhtub “Jumala armust”.

P.S. Naine vajab mh, et mees oskaks hinnata naiselikku, seda imetleda ja ümmardada, mitte ei targutaks kogu aeg. Naine on mehe Hing (ANIMA), tema Saladus - nagu mees on naise Vaim (ANIMUS), seegi Saladus. Naine vajab rohkem keha- ja hinge-, kui mõistuse keelt, vaikust kui verbe ja “loogikat”. Naine pole “loogiline”. Ta on teist-sugune (eesti keel on seda hästi taibanud). Ta vajab muidugi ka Tõde, kui mees on võimeline seda sõnastama, mida tema intuitiivselt tunneb. Õigupoolest naine ongi see Tõde, mida mees sõnastab, läbi valgustab ja ilmutab.

PL, Padme, 2005-11-19 12:31:11

Ma saan aru, et nende hulkade müstilised nimed peavad andma teatava sisu hulkadele (räägin hulkadest kui su arhetüüpidest). Seega, mis on hulkade erinevate kvaliteetide aluseks?

P: Arengulisus, nende üksteiseks ülekasvamine - “ületamine ja hõlvamine”, holarhia. Kas see on kuidagi arusaamatu?

***