Eestlastest kui rehepapirahvast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 616 kommentaari.

ahvgepards, 2005-11-14 23:52:49

Halleluuja, ahvgepards avaldas meile tõe!!!

Kas sa nii lihtsat asja varem ei teadnudki? Eks iga inimene loob endale sobiva jumala või muidu krati, sellepärast neid ongi palju.
:P

tsukts, 2005-11-14 23:53:30

Kuidas Jumal välja näeb või kes või mis ta tegelikult on, mina seda ei tea.

Aga tead, et ta üks on? Kust sa seda tead, kui sa temast miskit ei tea?

tsukts, 2005-11-14 23:55:01

Eks iga inimene loob endale sobiva jumala või muidu krati, sellepärast neid ongi palju.

Kas ikka iga inimene? Kui mitte iga, siis on jumalaid vähem kui inimesi :o)

ahvgepards, 2005-11-14 23:55:41

Oli selline mõte, et inimene on looja jah.

Eks ta natuke ole küll. Kõigepealt ta on loonud inimese sellisena nagu teda tänapäeval tuntakse. Muus osas on ta suuresti tarbija :)

ahvgepards, 2005-11-14 23:58:31

Aga tead, et ta üks on?

Jumal kui mõiste on üks. Mis kujul ta kusagil päriselt esineb kas kolmainsuse või seitsmepäise lohena või miskis muus vormis, seda mina ei tea. Mina ei oska Jumalat materiaalsena ette kujutada :)

Ti, 2005-11-15 00:00:04

*
Mu kommentaar 23:44:11 oli muidugi Helele.
Küllap said vist isegi aru? :)
Mitte nipiririle ja Moozile.

tsukts, 2005-11-15 00:04:04

Jätame praegu kõrvale teooria paralleeluniversumitest ja küsiksin, kas kõiksus on üks või on kõiksus kõiksus. Kui ta on üks, siis ikkagi tekib kahtlus, et see üks on üks paljudest.
Nii ka selle jumalaga. Kui ta on, siis on jumal jumal ja ei midagi muud, ei üks, ei kolm ega seitseteist.
Jumal pole hea ega halb, jumal pole täiuslik ega kõikvõimas - jumal on jumal.
Ebaloogiline küll - võrrelda ja seletada asja läbi tema enda, aga nagu Prutkov ütles, et ei saa emmata embamatut ja targutused jumala ja tema olemuse üle jäävadki targutusteks ja inimmõtte ettekujutlusteks.

ahvgepards, 2005-11-15 00:10:58

targutused jumala ja tema olemuse üle jäävadki targutusteks ja inimmõtte ettekujutlusteks.

Täpselt nii, aga see veel ei tähenda, et Jumalat olemas pole. Mõistena on Jumal see tüüp või nähtus või protsess või kesiganes, kes on vastutav selle eest, et sihuke asi nagu elu olemas on. Kuidas erinevad religioonid seda endale lahti mõtestavad, see on pigem kultuuriline küsimus.

Ti, ahvgepards, 2005-11-15 00:12:25

*
Aga eitada seda, millest aru ei saa, ei tee eitatavat veel olematuks.

Ei tee eitamine olematuks.
Nagu ka jaatamine ei tee olevaks. (skeptiku äsjane mõte).

Uskmatu ilmselt tunnistab, et ta ei saa ega või kõike teada. Kui usklik inimene kaa tunnistab, et tema arvamus pole ainuõige, siis vastuolu justkui kaob.
Või mis sa arvad?

tsukts, ahvgepards, 2005-11-15 00:17:26

Miks sa tahad, et keegi sinu olemasolu eest vastutaks? Siit järgmine saam ongi see usklaste usk, et kui tegi siis peab aitama kaa kui teda väga kõvasti paluda.
Minu eest ei vastuta keegi.

ahvgepards, 2005-11-15 00:22:38

Kui usklik inimene kaa tunnistab, et tema arvamus pole ainuõige, siis vastuolu justkui kaob.
Usklik inimene ei saa seda tunnistada, sest siis ta ei oleks usklik enam :)))
Kusjuures minu jaoks on religioon ja usk isegi nagu erinevad asjad. Aga kuna elu on olemas, siis on põhimõtteliselt olemas ka Jumal. Olemasolevate asjade eitamisel pole ka nagu mõtet.

ahvgepards, 2005-11-15 00:24:14

Miks sa tahad, et keegi sinu olemasolu eest vastutaks?

aga keegi ju vastutab, muidu mind ei olekś ju olemas :)))

Ti, ahvgepards, 2005-11-15 00:33:01

*
Aga kuna elu on olemas, siis on põhimõtteliselt olemas ka Jumal. Olemasolevate asjade eitamisel pole ka nagu mõtet.

No siis sa oled minu nägemuse kohaselt Looja-usku, nagu ma seda omas mõttes nimetan. See on meil siin Eestis üsna levinud viimasel ajal, nagu ma olen märganud.

Pole ju eriti oluline, kuidas nimetada ‘olemasolevate asjate’ algpõhjust, millele vastust pole. Seni. Kui sulle meeldib mõelda: Looja tegi või Jumal lõi, noh .. miks mitte?
Põhiline on ju ikkagi vist see, mis sellest loomistööst ( inimesest näiteks) edasi saab peale loomist.
Kas näed jumala/looja suunavat ja juhendavat kätt ka järgnevas?

tsukts, ahvgepards, 2005-11-15 00:34:49

Tjah, aga Oparin arvas, et elu tekkimise eest pole kellelegi põhjust turja karata või tänulik olla.

Metaxa, Vesipapp, 2005-11-15 01:06:13

ma mõtlen siin ennekõike seda äärmiselt elaboreeritud süsteemi

on tõesti suurt usku vaja uskumaks et seda kõike on taevapääsuks vaja

kogu seda rituaalitäiust

mida näiteks preester matuse korral ikonostaasi taga toimetab

või kuidas uuk?

Kuule, võime ning julgus näha kedagi rituaalitäiuse täitmist pidamas Taivapääsu eelduseks, nõuab ju ka maru suurt usku. :)

Rituaal on sümbolite keel, informatsiooni säilitamise ning edastamise viis.
(Gutenbergi ning Gatesi kiuste, veel tänini oma vahetuses ning terviklikuse taotluses asendamatu.)

Ja nagu iga teinegi keel, tahab esmalt õppimist. Ilma selleta jääb tühipaljaks bar-bar-bariks.

Keel toimib, kui häälikukimp juhib inimtaju abstraktse mõiste või asjani, nii toimib ka rituaal, kui sümboli läbi ülendutakse arhetüübini.

Su lähenemine näikse aga nagu nati-nati-nati eeldavat, et seda ülenemist ei toimugi, et kõik rituaalikirikud on riituse vormi kinni jäänd, selle absolutiseerind. Ei. Vorm on siin sama nagu grammatika keele puhul. Nt eesti keel. Ta on just selline nagu on. Pole absoluutne, kuid ometigi selles kõnelejaile omamoodi püha. Mõned vähe uuendavad, teised puhastavad. Vahel tehakse üldisi kokkuleppeid ja ühtlustusi, kuid vähesed unistavad radikaalseist reformidest. Veel vähemad kahtlevad ta vajalikkuses üldse.
(Numbrimees ju selles valguses puhas protestant, olgugi et mõõdukas. Stiilipuhtam oleks see, kui keegi järjekindlalt ning lõplikult näiteks nimisõnadest loobuks).
Niiet vorm on grammatika.
Vabakogudused näiteks lillulallulaulavad vaid neile endile arusaadavas, hägusa struktuuriga, emotsionaalselt häälitsustasandilt veel oluliselt välja arenemata keeles.
Vähe komplitseeritum grammatika pole nende jaoks.
Vastupidi jälle, ei tunne ka “ülearenenult” keerulise kirjakeele meelelised end omakorda nende keeleruumis teab mis koduselt.
Ilmselt küsib nii mõnigi, et ei kuidas nad küll nii väikse sõnavaraga kalal saavad käia?

////////

Lühidalt, ehk on ka neid, kel riituslik perfektsionism taevasaamise eelduseks, aga see tähendab, et riitust käsitatakse mehhaanilis-maagiliselt. Ilmsesti ka Taivasaamist.
Hoidku selle eest.

Metaxa, Vesipapp, 2005-11-15 01:13:20

Nojah, rituaalil ju teinegi tähendus a la komme.

Sellest ei rääkind.

Rääk-rääk

tsukts, 2005-11-15 01:15:23

Eesti keel paistab väga iidne keel olevat.
Me räägime. et ilu päästab maailma, aga sumerlaste jaoks tähendas ILU kõigekõrgemat.
Ja muide, Ti oli sumeri keeli elu :o)

Uuk, daa, 2005-11-15 01:44:49

Krasota spasjot mir.

toomas, 2005-11-15 05:07:35

Ma ei oska tõesti aru saada,
et miks ILU päästab maailma.
Minu arust päästab maailma
Jumal.

Ilu-esteetika peaks ju ometi olema
kõlbluse-eetika üks võimalusi?

levi, toomas, 2005-11-15 05:39:35

Milleks üldse oleks maailma vaja päästa?

Ja kui rääkida päästmisest, siis kes räägib päästmisest: kas inimene või Jumal?

Kui selleks rääkijaks on inimene, mis tähendab ju et siin esinevad rääkija subjektiivsed psühhologilised motiividega (põhjused), siis mille põhjal me üldse saame teada, et midagi-kedagi peale meie on vaja päästa?

***