Eestlastest kui rehepapirahvast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 616 kommentaari.

Mõned soojad soovitused, 2005-11-13 21:18:30

Pingsalt-jälgijale,

et ikka õiget konditsiooni säilitada:

- Välismaailma suhtumisel säilitada ülekaalus põlgus ja pilklikkus;

- esineda “teadjana”, mis annab õiguse kõike ja kõiki naeruvääristada;

- pinnal püsimiseks tuleb teine alati vee alla suruda. Selleks sobivad hästi väikesed destabiliseerivad torked, soovitavalt teiste inimeste ees;

- agressiooni toimetada tasahilju, vihjamisi, mõista andmiste kaudu, ilma, et rünnatav oskaks öelda, millal see algas või kas seda üldse oli.
Reeta ei tohi ennast. Selle vältimiseks võib ka olukorra pea peale pöörata ja omistada agressiivsed soovid hoopis ohvrile.

- katsuda kedagi poleemikasse kiskuda, väitlemine ja vastupanu on suureks lõbuallikaks;

- kasulik on ühel päeval toetada üht seisukohta, teisel päeval teist- see tekitab segadust ja võimaldab šokeerida. Kui see ei aita ja partner piisavalt ei reageeri, tuleb provotseerida;

- hästi mõjub kindlasti ka teise inimese otsustusvõime ja terve mõistuse kahtluse alla seadmine.
Vihjete tegemine, neid lahti seletamata.

Ehk piisab esialgu. Aitab neistki punktidest kinnipidamisest, et tekitada umbusklik ja ebameeldiv õhkkond ning võõrutada suhtlusest siirus.

33338, 2005-11-13 21:55:49

teeme vahekokkuvxtte.
kujj inimülene läkks sxnadega punttrásse, sis akkas tunttud mxjstetele úusi tähändusilóoma. kuj sama Peettrigajuhtub, ajj akka ta vanadega jahuma vajd toob männgu uued sxnad, siin näjttäks potensj"aal.
sellega visst xnnestub kxjkketxesstada. nagu isand Kohukesele on kxjkk riistapud massinad.

Elfitaat, 2005-11-13 22:47:05

Rehepapp - kuju, kellel arusaamad õigest ja valest on natuke nihkes ideaalinimese arusaamadest õigest ja valest.

Muuseas just need arusaamad õigest ja valest teevad meid universumi jaoks unikaalseteks isiksusteks.

jälgija, 2005-11-13 22:52:27

Hei, elfitaat, kuda kiirendusvõistlus edeneb?
;-)

tädi Leida, 2005-11-13 23:33:38

Armmas aeg, kuhu kõik kadunud on?

assistent, 2005-11-14 00:17:18

Sööt fikseeritud, neelab, otsas, sipleb, tea kas rabeleb välja..?
Numbrimees on kindla peale masin.
Muundab ühe energialiigi teiseks, isegi DDT tunnistaks ta puhtatõuliseks masinaks.
Ja nagu me oleme ta reisikirjadest taibanud, end vägagi ökonoomnseks pidav masin.
Sestap aasib isand Kohki kallal, et too suutvat odavam kütust hankida igasugu aledelt ja saastamarketitest:-)
Mis on muidugi tühipaljas kadedus, enamgi veel, teemakohaselt lausa rehepapluspeenisekadedus.
Asjata.
Kohk hankivat osa oma kütustest taastuvatest energiaallikatest, mida marketid ilmselt pole.
Ju tal omad Semiramise aiad selleks.

Uuk, Andrus, 2005-11-14 02:08:30

kas sa ei mööna siiski pm-kult seda et neil teistel ja väikestel tõdedel mille eluõiguse tunnustmist dekontruimine püüab saavutada ongi oma eluõigus

Möööönan küll.
Kui nad juba on, siis neil ju ongi eluõigus.
Iseasi, mis nendega enda elus pääle hakata.

ps- ma pole mingi bütsantsinostalgik. Eestlane ju.

Uuk, metapapp, 2005-11-14 02:11:09

Kristlus ei ole süüreligioon. Olgu see süü siis juura või psühholoogia vallast.
(Mõned on ta küll endale selliseks kohaldand ja see neil ka hästi õnnestund.)

Meeleparanduslik (kr metanoia) hoiak või seisund pole enesesüüdistus. On lihtsalt samaaegne enese puudulikkuse ning Jumala ilu tunnetus. Kurbrõõmsus.
Inime kahaneb, et teha ruumi Jumalale.

Psühholoogiline süütunne (nii eneseõigustusena kui enesesüüdistusena avalduv) on aga pigem kuratlik. Inime ju siis endaga nii ametis, et ...

Uuk, ahvgepards, 2005-11-14 02:57:43

Kas see nii võrreldamatu on?
See ju näitab selgelt, et islamikultuuris on vaimulik üks osa rahvast, eesti traditsioonis aga midagi võõrast.

Mitte ainult eesti vaid kogu ladinliku euroopa. Kui kirik peale Karl Suurt hakkas (ühes ja samas isikus)ka ilmalikku võimu esindama ning (mõnevõrra hiljem)vaimulikest said väiksed feodaalid, läksid kirkuasjad rahvaasjadest vägagi nihkesse. Võta või kõnekas mõiste kirikhärra.
See on ka esmapõhjus, miks rahvas kristlust omaks pole võtt, mitte aga vaimulike võõras päritolu.

PL, 2005-11-14 03:02:39

Noo, milla vari siiras on, kui ta ju paljas vari kellestki...?

Mis see oligi, mida ainsana järgi ei saa teha?

Ükskord küll kukkus sisse, kui julges esitada midagi konkreetset, isiklikku, siis “siirapoolset”. Pärast seda enam ei julge. Anonüümsuse mõbiuslik strateegia ja taktika on välja töötatud ning toimivad mehhaanilise järjekindlusega, ükskõik, kelle suhtes neid rakendada.

Aga soovitused on täitsa täkkesse, selle võrguga võib seda kalakest nootida küll. Ehkki ju kõik dharmad pidada olema tühjad. Ent mitte kõledalt, hingetult nagu Vanatühi, vaid olemisest, vaimust, vabadusest jne pungil tühjad.

PL, Uuk, 2005-11-14 03:22:03

Kristlus ei ole süüreligioon. Olgu see süü siis juura või psühholoogia vallast.
(Mõned on ta küll endale selliseks kohaldand ja see neil ka hästi õnnestund.)

PL: Augustiinlik pärispatt on süü a priori - hing tuleb Taevast otse süülisena. Kuid see ka mõistetav, kuivõrd eksimine Maa peal on inimlik ja vältimatu. Süüeligioon teeb sellest lihtsalt äraspidi kalvinistliku järelduse, reetes evolutiooni ja involutsiooni loodusliku rütmi.
/PL

Meeleparanduslik (kr metanoia) hoiak või seisund pole enesesüüdistus. On lihtsalt samaaegne enese puudulikkuse ning Jumala ilu tunnetus. Kurbrõõmsus.
Inime kahaneb, et teha ruumi Jumalale.

PL: Ühtaegu süüdimõistetu ja armusaanu. Pakun: “mina” kahaneb, mitte inimene. Tegelikult on süüreligioon mu jaoks enese eraldamine Jumalast (kus Üks toimib Teise arvelt jne). Viga vist sellest, et aetakse segi Pilt ja selle Allikas - mis samas ka Hing ise.
/PL

Psühholoogiline süütunne (nii eneseõigustusena kui enesesüüdistusena avalduv) on aga pigem kuratlik. Inime ju siis endaga nii ametis, et ...

PL: Nõus. See “kurbrõõmsus” tegelt meeldib mulle küll, ehkki ise asendaks selle “süütuma” värvinguga “valusrõõmsusega”. Sest mille üle meil kurvastada? Et oleme alles ebatäislikud? Aga see on ju loomulik, see on osa Mängu ilust, kuulub selle sisse. See ongi see - elu. Ei ole muud, mis algaks “pärast”, “hiljem”. Elu on nii lähedal, et vaatame sellest üle - “kaugemale”. Ja kui iga hetke tajutakse, siis on see ju valusrõõm, sest kurbus on seotud mälestuste ja lootustega - mitte hetkega. Valu on valu, tundlikkuse loomulik jälg - nagu rõõmgi. Süü seotud eeskätt minevikuga. Kui minevikku pole, pole ka süüd, on vaid valu - hetkest hetkesse. Magus valu, pakitsev, “hurmav pigistus”.

Kurbus on patt, märgist möödapanek. See ongi enesehaletsus. On muidugi elu haprus, kuid kui taipame, et “see ongi see” (ja polegi miskit muud), kurbus kaob. Kuna kaovad projektsioonid.

Uuk, metapapp, 2005-11-14 03:25:23

Kukkus sisse kuhu?

Siirus muide ei mõista oma sissekukkumist.

Ja selline koht lihtsalt ei tööta ilma draamata.
Reaalis võib (ja tihti tuleb) lihast ja luust inimesele takka kiita, julgustada. Aga siin.
Ilma vastandumiste ning mängulisuseta kukkub ju kokku.

Julgelt otsustad.

Uuk, metapapp, 2005-11-14 03:36:24

PL: Augustiinlik pärispatt on süü a priori - hing tuleb Taevast otse süülisena. Kuid see ka mõistetav, kuivõrd eksimine Maa peal on inimlik ja vältimatu. Süüeligioon teeb sellest lihtsalt äraspidi kalvinistliku järelduse, reetes evolutiooni ja involutsiooni loodusliku rütmi.

Jah.
Augustiinlik muidugi.
Paulusel ja kr kirikuisadel mitte.

//////////

Kurbust võib ka eneshaletsusena näha. Mulle kurbus/valu/kannatus/puudus siiski suure ühisväljaga mõisted.

33338, 2005-11-14 06:33:14

kujj isand Kohukesel selline abivägilaneonn, sis vxjjb ta txessti sitast sájjateha ning mittemarketialelik rinnglus ka vxjmalik. mille üle vxjjb küll kadedustunnda ent mitte selles ettevxttmises osaleda.

33338, 2005-11-14 07:35:33

illmasulkkudes sattusin lehele kus oli kirjutatud järrgmist: “And the Lord gave Solomon wisdom, as he promised him”.
olen küll juba parajalt vana ning mälukajtki tuleb ette aga níipalju on méeldejäänd et jumalal sugu polevat. mikks sis pritid teda isaseksloévad?
ja mikks teda kujutades on tall ikka abe ees?
ja mikks paljudel Paaratijumalatel on tissid, sarid ja muud najselikud jooned?
nad kxjkk kuradid pidid olema ju kessk soosst.

33338, 2005-11-14 07:36:02

kus oli > kuss oli

Andrus, 2005-11-14 08:23:51

ma ei saa selle päruspatuga rea peale

mis ta siis on geenidefekt? tegelikkuse lähknemine kultuurideaalist (mida täna ei ole)

kui ekslikus ja surelikkus siis ekslikkus mille suhtes millise täiuse

Jumala suhtes? kämm oon? Jumalaga on igal inimesel kommunikatsioonipuue, eksimused tulevad sellest ei muust

Po, 2005-11-14 08:42:28

Kas karmaks ei anna seda pärispattu pidada?

33338, 2005-11-14 08:45:54

kuj mujdu ej saa, pange se patt potensjàaliálla.

ahvgepards, Uuk, 2005-11-14 09:55:04

Mitte ainult eesti vaid kogu ladinliku euroopa. Kui kirik peale Karl Suurt hakkas (ühes ja samas isikus)ka ilmalikku võimu esindama ning (mõnevõrra hiljem)vaimulikest said väiksed feodaalid, läksid kirkuasjad rahvaasjadest vägagi nihkesse.

See on siiski osaliselt õige. Ladinlik euroopa on siiski valdavalt kristlik ja mingeid olulisi alternatiive kristlusele pole sealtpinnalt esile kerkinud. Kristlus iseenesest pole rahvast kaugenenud. Ka katarid olid kristlik liikumine. Ja rahvalähedasem on muidugi katoliiklik Euroopa, kus mungaordud täitsid paljuski tekkinud tühimiku. Protestantism kaugenes niipea kui ta ei olnud enam protestiliikumine ja omandas ametliku staatuse. Samas ei ole ka idakirik patust prii, kuna ta riigikirikuna hakkas tegelema maiste asjadega nii Bütsantsis kui Venemaal. Samasugune protsess toimus ka anglikaani kirikus, mis oli katoliku kiriku maine variant.

***