Eestlastest kui rehepapirahvast

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 616 kommentaari.

33338, 2005-11-09 06:36:27

ehhki Anrus alustab mitte oma mxtetest ning püjjab igal vxjmalusel liikksete kerjanditega keelttsolkki, pean seda lugu Anrusel seni xnnestunujmaks.
púuduseks onn aga suuttmatus sisu avada. sest Anrus ej lejja VASTUST!
viimane onn aga ülimalt lihhtne: eesstlane polegi kunagi olld omal maal peremes! sest tálle pole kunagi kúulund vxjjm. ka praégu on se klikikääs ning rahhval on vajd ellge vxjmalus vahetada oma vereimejajd. sellest ka se vastandus ennda ja kliki (mitte tejste omasuguste!) vahel. ülttse pole oluline et múukéelsete anastajateasemel on nüüd “omad”. ehhki nood onn oma ligimesekóorimisel tavaliselt isegi agaramad.
nii et Anrus, kogu su lookkese iva onn enndiselt vxjmu kúulumises!

jälgija, 2005-11-09 07:38:41

Krahmamise ja mammona teema jälle... kesse autor on?
A Norak.
Selge.
Kes siis muu.

jälgija, 2005-11-09 07:45:34

A tegelikult on etnomasohhism üks tülgastav omadus.

Seda harrastavad inimesed võiksid “meie” asemel julgemalt “mina”-vormi kasutada, oleks ausam ja õigem.

priit kelder, 2005-11-09 07:56:52

Rehepaplus on üldistuseks üpriski kohane nimetus eestlasile. Kübeke eneseirooniat on ses ning see sobib hästi tasakaalustama seda enesekiitvat upsakust, millega oleme endid hajunud mõõtma küll nõukaajal, küll nüüdisajalgi. Ent sisuldasa hullem asi on enesele tunnistada, et oleme olnud ning jäänudki matsirahvaks, selle sõna üsna väheköitvas tähenduses. Ning siit siis ka alaväärsuskompleks, mida põeme ja mida peidame lärmaka matsluse, labasuse ja pseudokultuuri taha. Viimane sõna vajaks küll veidi täpsustust, ent jäägu see pealegi praeguseks õhku rippuma: kes mõista soovib, küll mõistab, kes aga mitte - no pole ka midagi katki.
Ent on üks veelgi ilmekam iseloomustus eestlaste kohta - kilplus. See nõuaks eraldi arutelu.

33338, 2005-11-09 09:35:49

mujde, KILPPLUS on ka öhe mu lubatud loo p'äälkirjas. käsitleb se mujdugi praégusi tobedajd valimisi.
olen täna 'öösel ära, ehhk pakun ómme avaldamiseks, lugu onn ise juba ammu (/mitu aasstat) vallmis.

toomas, 2005-11-09 09:55:33

Rehepapluse kuvand eestluse märkimiseks sobib meile seepärast, et meil ei ole meie 1940. aasta järgse ajaloo lahtimõtestamiseks paremat võtta ja seda niikaua, kui me oma tegelikku ajalugu rahvana teadlikult ära unustada tahame:

DOKUMENTTIELOKUVA “TORJUTUT MUISTOT”
Ohjaus ja käsikirjoitus: Imbi Paju
Historiallispsykologinen dokumenttielokuva kertoo elokuvan ohjaajan äidin ja hänen kaksoissiskonsa kasvukertomuksen totalitaarisessa yhteiskuntajärjestelmässä - stalinismin, neuvostomiehityksen ja terrorin olosuhteissa, jolloin muistojen torjuminen oli ihmisten ainoa
itsepuolustuskeino.

Elokuva on muistianalyysi, jossa käydään läpi Toisen maailmansodan väkivaltaisia henkilökohtaisia muistoja 60 vuotta Stalinin keskitysleirien ja neuvostoterrorin jälkeen.

Ohjaaja kuvaa dokumentissaan äitinsä ja samalla koko Viron kipeää menneisyyttä. Sukupolven rajat ylittävästä selvittämättömästä menneisyydestä ei ole vieläkään helppoa puhua. Tämä matka on kuitenkin kuljettava, jotta yhteisö voisi parantua historian haavoista.

Elokuvan ohjaaja Imbi Paju on eräs tunnetuimmista Viroon kirjoittavista journalisteista. Hän on työskennellyt kirjeenvaihtajana Suomessa sekä
Päevalehtin että Postimeesin palveluksessa ja käsitellyt yhteiskunnallisesti arkoja teemoja sekä Viron että Suomen lehdissä. Pajun tunnetuimmat
televisiolle tehdyt ohjelmat ovat: “Helsinki - Euroopan kulttuuripääkaupunki” (2000), “Sangasten linna ja kreivi Berg” (1999) ja “Rajakülan kansa - elokuva vanhauskoisista” (1998).

ahvgepards, 2005-11-09 12:41:15

A tegelikult on etnomasohhism üks tülgastav omadus.

Muidugi, selle asemel võiks ju julgelt edasi koorida ja mitte põdeda. Drang nach Osten!

Kusjuures mitte vähem pole tülgastav see rusikaga vasturindatagumine ning tõe ja õigusega vehkimine. Aga üldiselt oli terane artikkel :)

ahvgepards, 2005-11-09 12:43:31

Kilplased on ehk tõesti midagi ehedalt eestipärast, kuigi vist Kreutzwaldil miski saksa loo pealt maha vehitud. Rehepapp oli miskismõttes soliidne tegelane, omamoodi nupumees :)

ahvgepards, 2005-11-09 12:46:53

Eesti rahvuslus on loomult negatiivne, lammutav, puudub ju selline asi nagu uhkus oma riigi üle. Kardetakse kõike võõrapärast, sest kardetakse konkurentsi. Eesti rahvusluse eripära on hirm, aga sellised rahvused ei jää püsima.

toomas, 2005-11-09 12:50:30

On seda uhkust oma riigi üle ikka küll!
Ahvgepards teeb lihtsalt ahvide ja gepardsite huvides lammutavat diversioonipropagandat! :(

ahvgepards, 2005-11-09 12:54:16

toomas, 2005-11-09 12:50:30

Uhkus oma rahvuse üle, selle üle, et ollakse eestlased, seda küll. Aga mitte uhkust oma riigi üle. Suur osa energiat läheb õigustamisele, et me pole alaväärtuslikumad kui teised, samas pole tähtsad väärtused, vaid aetakse taga müütilist tõde ja õigust - kes on minu kausikesest söönud.

ahvgepards, 2005-11-09 12:55:19

Ja mina tegutsen muidugi Läti huvides :D

jälgija, 2005-11-09 13:12:26

Iga rahva hulgas on vingujaid, kes oma rahvust maha teevad ja kujutlevad, et see neid kuidagi paremaks teeb kui nad on.

Aga oh õnnetust, ei tee.

Sama hästi võiks endale regulaarselt ööpotti pähe tühjendada ja pajatada sellest, kuidas meie kord juba oleme sellised pruuni värvi ja imeliku lõhnaga...

toomas, 2005-11-09 13:31:39

Tead Affgs,
kõige paremini tuleb uhkus riigi üle peale siis, kui sa pole eriti ei lehti lugenud ega telekat vaadanud ja lihtsalt käid kuskil ringi ja vaatad elu.

Näiteks mina just nüüd Rakveres. No vatt on ikka Eesti Vabariik varasema mülka ikka lausa kihvtiks linnaks teinud. Teatrid ja tarvad ja modernistlikud betoonkellukesed Keskväljakul ja puha. Ja vaata mihuke bussijaam kõigele sellele lisaks pealekauba. (Ja Jõhvis on nüüd isegi uhke kinu ja puha.)

Hele, 2005-11-09 13:34:50

rahvas on elusorganism
ta terveneb ajaloo jooksul saadud haavadest aja jooksul
kui uued liiga ruttu peale ei tule

meil on nüüd üles kasvanud põlvkond, kes pole pidanud kannatama orjust, sõda ega nälga
loodan, et neid tuleb veel palju

oma rahvuslikke hingehaavu, muhke ja sinikaid tuleb näha ja ravida
siiski pole mumeelest hea kuulutada neid rahvusidentiteedi lahutamattuks osaks

Hele, vikate parantus, 2005-11-09 13:36:36

meil on nüüd üles kasvanud põlvkond, kes pole pidanud kannatama orjust, sõda ega nälga
loodan, et neid tuleb veel palju

et tuleb palju ... enamvähem tervetes tingimustes üleskasvanud põlvkondi muidugi

mitte neid teisi asju ...

toomas, Hele, 2005-11-09 13:45:40

Loomulikult ei tule muhke ja hullemaid asju tunnistada rahvusidentiteedi lahutamatuks osaks.

Asi on ainult selles, et niikaua, kui rahvas keeldub tunnistamast, et ta on mitte ainult muhkudest üha sinine ja haavadest vasakule poole kõver, ei saa tal tervet rahvusidentiteeti uuesti kujuneda.

Muhkudest ja haavadest on muidugi kõige parem rääkida kui millestki, mis pole fataalsed asjad, aga nendest TULEB rääkida, et minevik hakkaks aitama tulevikku ega seda üha edasi ei segaks.

Noh. Minimastaabis võta kasvõi mind ja mu Pirita 60 Lugu!

jälgija, 2005-11-09 13:47:13

kõige paremini tuleb uhkus riigi üle peale siis, kui sa pole eriti ei lehti lugenud ega telekat vaadanud ja lihtsalt käid kuskil ringi ja vaatad elu.

TÄPSELT NII!

Kui konutada päevad otsa arvuti taga, vaadata telekast uudiseid ja lehti lugeda, siis võib tõesti jääda mulje et elu on üks lõputu õudus ja Eesti üks pisike mülgas.

Tegelikult, igal pool uueneb ümbrus lausa silmaga nähtavalt, inimesed teevad rõõmuga tööd ja on selle üle uhked.

Ainult et seda ei näe, kui ei vaata.

ahvgepards, 2005-11-09 13:57:10

kõige paremini tuleb uhkus riigi üle peale siis, kui sa pole eriti ei lehti lugenud ega telekat vaadanud ja lihtsalt käid kuskil ringi ja vaatad elu.

No Jumal tänatud, ma tõmban su siis rahva nimekirjast maha :D

Kusjuures etnomasohhismiks võikski siis pigem seda, kuidas ühest küljest kiidetakse üles kui uked ja hääd on eestlased, teisalt aga tehakse riiki maha, kuidas aga saab. Kuidas eestlane riiki suhtub, võis näha 1940 a. Eesti ei suutnud mittemingisugust riiklikku vastupanu osutada, riik anti ülikergesti käest. Ei suudetud leida liitlasi, mängida suurte riikide mänge. Ma ei räägi siinkohal, missugust individuaalset vastupanu üks või teine osutas.

ahvgepards, 2005-11-09 13:58:54

oma rahvuslikke hingehaavu, muhke ja sinikaid tuleb näha ja ravida
siiski pole mumeelest hea kuulutada neid rahvusidentiteedi lahutamattuks osaks

paraku on see nii kujunemas. nii mõnedki rahvad on kannatused kasuks muutnud. kas õnnestub seda ka eestlastel?

***