Eesti keel maailma 6000 keele keskel

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 124 kommentaari.

andrus, 2004-12-01 18:34:08

Väga hea artikkel, siuke ülevaatlik. Miski moraal või filosoofiline kokkuvõte sobiks lõppu!

priit kelder, 2004-12-01 20:10:20

Huvitav... Vahemärkuseks niipalju, et lätlased oleks oma PASAULE justkui maha triikinud hiinlastelt, kel ju endi maa (ja kogu hoomatava kultuuriareaali) üheks nimetuseks on olnud TIAN XIA ehk TAEVAALUNE. ka Eestis võiks olla eluruumi nimeks Taevaalune, millele nii kenasti kajaks vastu krattide ja muude pahaloomade AHJUALUNE maailm

DiaTheo, DiaTheo@hot.ee, 2004-12-01 21:54:58

Priit

Kas Ahjualuse ja Taevaalusega oleksid kõik sinu maailmad haaratud või läheks sul veel ühte vaja, et miski-keski ilma peavarjuta ei jääks? Hingederiigi kodanikud, kumba -alusesse nemad, näituseks, paigutuksid?

DiaTheo, DiaTheo@hot.ee, 2004-12-01 22:10:58

Toomas kirjutab:

Ja nõnda jääb ka eesti keeles “kõige üldisem sõna” lõpuni välja ütlemata, me ütleme lihtsalt, et on ‘maa’ ja on ‘ilm’, nad on koos ja kõik.

Väites sellega, et lätlaste “pasaule” olla meie “maailmast” üldisem, kaugema lõpuni minev, kui meie oma.

Mina leian, et meie “maailm” on ikke vähemalt kaks-kolm mõõdet ulatuslikum, kui lätlaste “päikesealune”!! Meie maailma mahub lätlaste päikesealune rohkem kui lahedalt ära, aga katsu sa päikesealusesse maailma ära mahutada:-))

M. Kohk, 2004-12-01 22:11:10

Isand Kohk luges tähelepanelikult (isegi norivalt)läbi kogu kirjatöö, sest miski ei meeldi talle rohkem kui doktoreid ja akadeemikuid kritiseerida.
Paraku-paraku, ei ainsatki komaviga, aga sisu-
kui hea maiusroog (Bavaroise au chocolat) A.Noraku usuroa (Poularde saute au cognac)järel.
Kiitused mõlemale:-)

sk, 2004-12-01 22:42:27

paneb siia ühe suure-suure ja ilusa virtuaal-imaginaarse lillekimbu, mida juba tükk aega süles tassinud ja mille tagant ise väljagi ei paistnud...
tervituseks ja õnnitluseks autorile
tänase päeva puhul :)

naisjünger, 2004-12-01 23:34:31

Ja reisi ümber Ilma saab teha kui benjihüpet nabanöör kindlalt Maas kinni. Hopp kagusse... ja turvaliselt tagasi...hopp...
Vahva oli!

Hele, 2004-12-02 01:04:53

Õnnitlep ja lilletap Toomast suure musta rulli puhul :)

http://www.hot.ee/helleen/absolutebest.jpg

ja muide, kas see põhjanorra keel on saami keel?

priit kelder, 2004-12-02 05:21:37

To: Dia Theo

Asi vist nii, et Ahjualune maailm tundub suurem olema Taevaalusest. See on see maailm, mille kohta klassik Kozma Prutkov nentis, et “Maailma sees on veel üks maailm, kuid see on suurem”.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2004-12-02 15:55:38

Jah... Toomas. Olen seda usku, et keel meist eestlase teebki. Geneetiliselt ei pruugi me seda alati olla.

Ikka rõõmsat meelt Sulle soovides

Olev:))

Vastseliina Toomas, 2004-12-02 18:53:08

Tänan õnnitlejaid eilse päeva (s.t. doktoridiplomi kättesaamise) puhul õnnitlemast, olen nende õnnitluste pärast siin oma loo sabas tegelikult veidi kohmetu, sest see lugu ise siin pole mul ju eriti akadeemiline, vaid pigem “mõtteuiuline”.

Aga Suur Must Toru (mille sisse see hiiglamasuur diplom käib) on mul nüüd käes tõesti ja ühele väga pikaks veninud asjale on sellega punkt pandud igatahes.

nipitiri, Vastseliina Toomas, 2004-12-02 19:05:38

mul on tunne, et üks paradiisilinnulill poleks siingi palju... :)
http://www.okstate.edu/ag/asnr/hortla/needham/Images/b_paradise.jpg

Vastseliina Toomas, 2004-12-02 19:08:32

tänab väga paradiisilinnulille eest!

Vastseliina Toomas, 2004-12-02 19:13:20

andrus, 2004-12-01 18:34:08
Väga hea artikkel, siuke ülevaatlik. Miski moraal või filosoofiline kokkuvõte sobiks lõppu!

Moraal võiks ehk olla, et eesti keel ja meel ei ole tänapäeval mitte globaliseerumisele vastanduv minevikku suunatud autarkiline leeloleelo ja kaerajaan, vaid üks huvitav ja eripalgeline võimalus globaliseerumiseks.

andrus, 2004-12-02 19:26:17

"Moraal võiks ehk olla, et eesti keel ja meel ei ole tänapäeval mitte globaliseerumisele vastanduv minevikku suunatud autarkiline leeloleelo ja kaerajaan, vaid üks huvitav ja eripalgeline võimalus globaliseerumiseks. “

Nigu etnofutu järgi lõhnab Tooma ”moraal". Aga miks ka mittte.

Vastseliina Toomas, 2004-12-02 19:41:27

Ei tea. Teoreetiliselt võibolla ehk küll, aga “praktiline etnofutu” seostub mul küll pigem võimsat kirjakeelset modernistlikku keele-meele traditsiooni mitteomavate keelekujudega nagu võro või udmurdi keel.

Eesti keeles-meeles on see modernistlik komponent ikka väga võimas - meie keel-meel võimaldab omakeelselt käsitleda mida tahes - ja seda etnofutuks nimetada pole vist päris õige.

Vastseliina Toomas, 2004-12-02 20:26:19

Dia Theo:
Toomas kirjutab:
“Ja nõnda jääb ka eesti keeles “kõige üldisem sõna” lõpuni välja ütlemata, me ütleme lihtsalt, et on ‘maa’ ja on ‘ilm’, nad on koos ja kõik.”
Väites sellega, et lätlaste “pasaule” olla meie “maailmast” üldisem, kaugema lõpuni minev, kui meie oma.

Ütleks ehk pigem, et lätlaste “pasaule” nimetab maailma konkreetsema sõnaga kui meie “maailm”.
("Lõpuni välja ütlemata jätmine" oleks meil retooriline võte liiga konkreetsete väidete ütlemise vältimiseks.)

Mina leian, et meie “maailm” on ikke vähemalt kaks–kolm mõõdet ulatuslikum, kui lätlaste “päikesealune”!! Meie maailma mahub lätlaste päikesealune rohkem kui lahedalt ära, aga katsu sa päikesealusesse maailma ära mahutada:–))

Nõus. (Nähtavasti olen teksti kirjutades asju ka ise liiga umbmääraselt sõnastanud.)

Vastseliina Toomas, 2004-12-02 20:32:14

naisjünger:
Ja reisi ümber Ilma saab teha kui benjihüpet nabanöör kindlalt Maas kinni. Hopp kagusse... ja turvaliselt tagasi...hopp...
Vahva oli!

Benjihüppe moodi neh :)))))

Nii et teine moraal võiks olla, et Eestit saab tõemeeli pidada Maailma nabaks.

Selle “Põhi on põhjas (=all)” loogika alusel keerasin ma muide siin kodus meie gloobuse kah tõesti tagurpidi ja kohe hakkas “kontseptuaalselt turvalisem” olla. :)))

Andrus, 2004-12-03 08:36:51

"Moraal võiks ehk olla, et eesti keel ja meel ei ole tänapäeval mitte globaliseerumisele vastanduv minevikku suunatud autarkiline leeloleelo ja kaerajaan, vaid üks huvitav ja eripalgeline võimalus globaliseerumiseks."

Seda viimast võimalust ma silmas pidasingi etnofutut mainides. Et globaliseerumine omakeeles aitab eristada nood sisemised värgid sugriasjas ja välised ja müüdavad märgid millega turgu minna.

Kas pole etnofutudel miski säuke konsept et alumiiniumirooste elik väline globaliseeruv ja müüdav/ostetav kaitseb nigu too rooste (millest erinevalt rauarooste lagundab teadupärast)seda sisemist eestikeelt/meelt kui salakeelt. Elik segane jutt ja ma ilmselt ei erista termineid aga miskid punktid siin on mis kokku käivad. Seda ütleb mu naiselik vaist.

Eestlastel on sotsiaalne mina na õhuke ja inidiviuaalne na suur, elik see rooste saab aint õhuke ollagi. Kui seda selles võtmes vaadata.

Või mida mõtled sina Toomas eripalgelise globaliseerumisvõimaluse all täpsemalt?

Vastseliina Toomas, 2004-12-04 04:02:10

Kõigepealt Helele üks vastamata jäänud õiendus: see oli ikkagi põhjanorrasoome keel, millest juttu tegin (Finnmarki fjordide äärde välja rännanud kveenide-ruijalaste soome keel), mitte saami keel (mida muidugi räägitakse seal samuti).

***