Droogid

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1186 kommentaari.

jpk, 2005-10-03 16:12:12

b-b, jpk, 2005-10-03 16:04:59

Votvotvot, just seda ma tahtsingi teada... Et meri oli põlvini ja kõik naised olid niiiiiiii ilusad :o)))

Muide. Looke minu lapsepälvepraktikast... küll ilma droogideta.
Hakkasin ma miskipärast arvama, et oskan ujuda ja pealegi oskan väga hästi ujuda.
Ükskord pioneerilaagris läksingi... eeei, mai taht kellegi ees uhkustama, et vaadake kuidas ma... uppuda oskan...
Aga seda ma oskasin... õnneks toodi välja :o)))

Niiet meri jääb ikka sügavaks mereks, ükskõik, mida manustanud oled :o))

Heelium, Harri Kingo, 2005-10-03 16:12:32

Kui sa tähelepanelikult loed, siis ma ei käsitle vaimu üldsegi mitte religioossena, vaid just nimelt psühholoogilisena.

Tippteadlasi ja -kunstnikke on tihti kutsutud suurvaimudeks — ja minuarust ei ole see kuigi palju religioossem, kui sõna “psühholoogia”, mis teadupärast on tõlkes hingeteadus, omamata siiski mingeid erilisi religioosseid aluseid.

Minu jaoks on sõna tegelikult tähenduseta, kui selle tähendus on “puhtreligioosne” — kui ma näen mingile asjale mingit vastet kuskil reaalsuses, siis ma kasutan sõna selle asja kohta ja tähendused, millele ma vastet ei näe, ei leia minu jaoks kohta. Kui tõmmata paralleeli religioossusega, siis “vaim” omab minu arvates religioonides siduvat jõudu, mitmete asjade ühendamise funktsiooni, sellal kui hing, laskumata surelikkuse-surematuse küsimusse, mis minu arvates ei ole nt. siin kontekstis kuidagi oluline, peaks olema teadvus ja alateadvus kõige täiega — vähemasti kasutatakse nii sõna psyche või psüühe, mis tähendab tõlkes hinge. Seega on minu sõnal “vaim” küll religioosne paralleel, aga ma arvan, et mingitel paavstidel ja kirikuisadel ei ole mõtet selle sõna üle mingile monopolile pretendeerida — näiteks sõnastuses “teaduslik vaim” on religioosne sisu 0%.

DiaTheo, 2005-10-03 16:24:06

Artiklist:
Siit jõuame asja esimese tuumani – arvan, et vaimuvõimendus on seotud mitte konkreetsete uute teadmistega, vaid just nimelt holistliku mõtlemise tugevnemisega. Nimelt on ainete puhul näha, et kõikjal hakatakse nägema “varjatud seoseid”, “mustreid” ja asjade “sisemist olemust”.

Ilus ja kena järeldus, aga kahjuks mitte ainuvõimalik. Soovjäreldus nagu rohkem.

Sa küll väidad, et tahtlikult eristad droogide füüsikalis-keemilise primaarsuse, aga sellega sa just lõikadki maha võimaluse jõuda asja tegeliku tuumani.

Selline näide. Olles kogunud suure hulga vabatahtlikke katsejäneseid määramaks seda pinget, mis katsejänese tapab, olen kindel, et sa saad pildi, kus rivi lõpupoole olevad “jänesed” viskavad vedru välja madalama pinge juures, kui päris esimesed.

Sina jätad selle aspekti tähelepanuta, sest seda sa ei plaaninud uurida. Kindlasti on võimalik leida ka mitmesuguseid teisi korrelatsioone, küll rahvuste, küll soo, küll vanuse, küll ratsionaalsuse, küll loomepotentsiaali etc järgi.

Aga ... tegelikuks tegijaks osutub hoopis asja füüsika - organismi tapab mitte pinge, vaid vool. Ja vool seda suurem, mida parem juhtivus nahal. Ja juhtivus seda suurem, mida ärritunum inimene.

Niisama ka siin, füüsikat-keemiat lihtsalt ei saa niisama lihtviisil mõjuparameetrite hulgast välja arvata! Järeldused on sedasi kerged soovjäreldusteks kujunema!

Mooz, Heelium, 2005-10-03 16:25:43

Psühhoosi vaatenurgast lisaks — Jung kasutab mõistet “psühhoos” alateadlike kujundite esilekerkimiseks, misjuhul võiks minu poolt kirjeldatut nii nimetada, ehkki mitte nii kokku võtta. Samas on Jungi kasutuses see sõna suhteliselt neutraalne — ta käsitleb nii psühhoosi vaimuhaigusena, kui ka kunstiloome protsessi komponendina.

Hans Eysenck on psühhooside ja loovuse teemat väga tõsiselt käsitlenud. Seesama mees, kes tuli välja isiksusetüüpide nelikjaotusega sangviinik-flegmaatik-koleerik-melanhoolik.

Väga lühidalt ja profaanlikult kokku võttes:
ta leidis, et loovinimestel ja vaimuhaigetel on palju sarnasusi. Sõnaassotsiatsioonide testid näitasid, et mõlema grupi inimestel tekib mõtteprotsessi käigus palju ebatavalisi, unikaalseid mõtteseoseid.
Ebatavaliste seoste teket (kvantiteedi mõttes) seostabki ta üsna üheselt inimese psühhootilisusega ja loovusega.

Aga on ka erinevused. Erinevused seoste kvaliteedis.

Kui loovisik (no ütleme kohe välja, et geenius) mõtleb ennemõtlemata mõtteid ja seostab seniseostamata asju, siis ta on suuteline teostama nende järelkontrolli, ratsionaalset analüüsi. Võib-olla tuli originaalsetest mõtteseostest midagi kasulikku välja, mida kõlbab edasi arendada, võib-olla ei tulnud ka.

Vaimuhaige seda ei tee. Tema jaoks on leitud seosed automaagiliselt Tõde, sõltumata nende seoste tegelikust kvaliteedist. Seega võetakse need järgmiste mõttekäikude aluseks kui kontrollimist mittevajavad aksioomid. Ja nende peale annab oi kui vahvaid “kaardimajakesi” ehitada! :-)

Hans. J. Eysenck “Genius: The natural history of creativity”
Valdur Mikita "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias"

jpk, 2005-10-03 16:47:01

Mooz, Heelium, 2005-10-03 16:25:43
Vaimuhaige seda ei tee. Tema jaoks on leitud seosed automaagiliselt Tõde, sõltumata nende seoste tegelikust kvaliteedist. Seega võetakse need järgmiste mõttekäikude aluseks kui kontrollimist mittevajavad aksioomid. Ja nende peale annab oi kui vahvaid “kaardimajakesi” ehitada! :-)

Ma arvan, et see pole vaid vaimuhaigetele omane käitumine, vaid ka autoriteedi järgi käijatele. Kui ikka autoriteet ütleb, et kvantfüüsikud on välja uurinud, et elementaarosakesed kannavad kosmilist informatsiooni, mis mõjutab isikuid vastavalt nende vibratsioonitasemele ja põhjustab madalama vibratsioonitasemega jämedama mateeria ehk siis uskmatute ebaõnnestumisi ja terviserikkeid ning mille vastu aitab vaid selle autoriteedi teoste lugemine... siis mina oleksin sillas, sest seokest asja ma ümber lükata ei oska, pealegi kui ka füüsikud seda välja uurind on.

Mooz, 2005-10-03 16:52:18

Väike hüpotees.
Äkki ongi psühhedeelikumidega nii, et nad mitte ei tekita konkreetseid sümptoome, vaid tõstavad üldist psühhootilisuse taset? Ning edasi sõltub juba indiviidist, mismoodi suurenenud psühhootilisus just tema juures avaldub?

See justkui põhjendaks teaduslike uuringute tüüpprobleemi - miks ikkagi kaks inimest sama seent toksides erinevalt käituma hakkavad?
Saab targa näuga tõdeda, et nad on lihtsalt erinevad inimesed, sestap käituvadki erinevalt. :-)

Heelium, 2005-10-03 16:56:03

Hele:

Psühholoogilise ja füüsikalise eristamine toimub just seetõttu, et ma tahan jälgida konkreetset psühholoogilist protsessi selle terminites ja mitte füüsikalist selle terminites. Kui füüsikalises toimub juhuslikkus — loomulik, et see peaks ka psühholoogilises toimuma; samas ei ole füüsikas üldse sellist aine liikumise omadust, nagu “juhuslik liikumine”, vähemalt mitte selles osas, millest jutt käib. Seega arvan, et füüsikaline kirjeldus on juhuslikkuse määramisel üsna meelevaldne — vaadeldes mingit füüsikalist protsessi, ei ole tegelikult võimalik mõõta, kas see on “juhuslik” või “sihipärane”. Füüsikaline paradigma ise on juba põhjus-tagajärg, mitte valik põhjus-tagajärg ja eesmärk-tagajärg vahel. Psühholoogias samas on nii põhjused, eesmärgid kui tagajärjed. Seega, kui üldse mingist juhuslikkusest rääkida, saab seda teha ainult psühholoogiliselt.

Saab vaadelda, mis täpselt toimub inimese teadvuses — ja see, kas selle taustal esinesid ühed või teised keemilised reaktsioonid, on sellelt seisukohalt 0-tähtsusega. St. kui näiteks tuleb välja, et Einstein mõtles relatiivsusteooria välja tänu “juhuslikele elekrisidemetele”, mis veel “esinesid statistiliselt seda enam, mida enam oli ta mõelnud füüsikale” ...no ma ei tea, mida see siis tõestama peaks :)

Selles mõttes arvan, et psühholoogilise nähtuse vaatlemisel võib füüsikaline aspekt paljudel juhtudel viia sisutühja demagoogiani. Psühholoogiliste nähtuste psühholoogilist külge tuntakse endiselt palju kordi paremini, kui füüsikalist. Ja ma olen siiralt veendunud, et sa ei leia linki, kus seletaks ära, milline elektriprotsess ajus on “juhuslik” ja milline on “õige” või “tõene” või midaiganes — füüsikaliselt ei ole õigel ja valel sidemel tõenäoliselt mingit sisulist vahet või vähemalt ei ole sellist avastatud ja seega ei kuulu see kaasaegse füüsika valdkonda.

Harri:

Mõju kirjeldan kui ajuseoste kergemat tekkimist ja barjääride nõrgenemist. Lähtun kogu tekstis sellest kirjeldusest.

Tegelikult on ehk hea, kui lühivariandile mõned lõigud juurde lisan, mis teksti kokku võtaks.

Heelium, Harri, 2005-10-03 17:00:45

Vastus sulle sisaldub praegu olemasolevates kommentaarides. Põhimõtteliselt nõustun.

Heelium, Harri, 2005-10-03 17:07:38

PS. sinu üli- ja alateadvuse eristamisega ma ei nõustu.

Jungi järgi on alateadvus kõik, mis ei ole parasjagu teadvustatud. Seega saab üliteadvus olla kas alateadvuse või teadvuse komponent või osaliselt mõlemas, aga mitte midagi kolmandat.

Samuti ei ole ma päris veendunud, kas üliteadvust kui sellist üheselt eksisteerib — kas on olemas mingit teadmistekogu, millest lihtsalt piisabki, et “kõike teada” vms. Kahtlemata on samas tõeseid ja vääraid aluseid; kui “üliteadvus” on sõna, mis tähistab mingit komplekti tõeseid aluseid, millest saab muud järeldada, pean ma tunnistama, et sellised alused on kahtlemata olemas. Samas ei näe ma mingit põhjust uskuda, et need moodustaksid mingi ühe ja eristatud komplekti, mida on võimalik alateadvusest teadvusse tuua — mina ei ole seda teinud ja ma ei ole näinud inimest, kes mulle üheaegselt kõikide oluliste küsimuste kohta ammendavat infot oskaks anda ja väidaks, et sellise operatsiooni tulemusel selle saavutas. Seega ei saa ma seda päris kahtlusteta aksepteerida, ehkki ma pean tunnistama, et selles ei ole midagi loogiliselt välistatut.

Samas arvan ma, et on kontseptsioone, mis kirjeldavad toimuvat üsna hästi ja ei sisalda seda mõistet, sellal kui sellest üliteadvuste teooriast ei saa ma praktiliselt ühegi autori kirjutatuna midagi väga otseselt rakendatavat välja lugeda.

St. nõustun seega su NYC kommentaariga teatud kitsendustega.

b-b, Mooz, 2005-10-03 17:08:46

Väike hüpotees.
Äkki ongi psühhedeelikumidega nii, et nad mitte ei tekita konkreetseid sümptoome, vaid tõstavad üldist psühhootilisuse taset? Ning edasi sõltub juba indiviidist, mismoodi suurenenud psühhootilisus just tema juures avaldub?

Hypotees jah. Aga kuidas seda uurida, st kuidas seda katseliselt kindlaks määrata? Et näiteks kui erinevad iisikud on sama seent toksind, kas nad pärast ikka määletavad adekvaatselt, mis ja kuidas oli? Kui keegi kolmas neid samal ajal jälgib, kuivõrd saab tema kirjeldust usaldada v arvestada?
Et mis täpselt nonde seenetoksijate sees toimub?

Meenub ka tore lugu mehest, kes alati kanepikaifis olles tundis, kuidas teda kylastavad enneolematud surematult hea ideed.. Nojah, aga pärast, kui kaiff vaibus, ei mäletand miskit. Kuradi kurb. Ykskord siis otsustas, et peab pliiatsi ja paberi käepärast, kui jälle seisundis on.. Nonii.
Proovis. Ideed ja mõtted suisa vohasid.
Ja kui siis päevake hiljem selge peaga paberilehte uuris, oli seal kirjas surematu avastus:

banaanikoor on suurem kui banaan

:)

kaak, 2005-10-03 17:40:47

Pealkirja järgi otsustades mõtlesin, et juttu tuleb ravimtaimedest...mustikavartest, nõgestest ja vähemalt kanepist.

Aga võta näpust...siin ongi vaatluse all mõnuained.

Eriliselt on ära toodud LSD...mis peaks küll kuuluma sünteetiliste mõnuainete lahtrisse...mitte mingil juhul “droogide” hulka.

Autor oleks võinud kasvõi hetkekski kiigata entsüklopeediasse või õigekeelsuse sõnaraamatusse.

Anglo-amerikanismi mõjud eesti keeles on tänapäeval loomulikult vaieldamatu tõsiasi...kuid siiski.

Autori enda edaspidistes kommentaarides on skisofreenia, psühhoos...ja Jung nii lootusetult segamini aetud, et suisa piinlik on seda lugeda.

Isegi Kingo pikad targutused sellega võrreldes tunduvad märgatavalt vastuvõetavamatena ja loogilisematena...kui ta ainult õigeid raamatuid loeks.

Siin VIA:s on vist mingi Katrina(Maila) üle käinud...jumal sellega, igal omad kompleksid.

Lp.GLAVLIT toimetuskolleegiumile aga soovitaksin eelkõige üle vaadata enda avaldatud artiklid...ja alles seejärel minna kommentaaride sõelumise Kolgata teele.

Nimelt artiklid, mis levitavad teadlikult valet informatsiooni...on moraalselt ja eetiliselt taunitavad.

VIA sõel kahjuks selles osas on olematu.

Kui inimesel on oma arvamus...siis kommentaarides on tal põhiseaduslik õigus seda ka välja öelda.
Kui aga artiklis on kirjutatud(vabandage väljendust) lihtsalt jama...siis peaks morn toimetus ka selles suhtes oma seisukoha võtma.

Kui seisukoha võtmiseks jääb toimetusel oma mõistus napiks...on võimalus targematelt nõu küsida.

Uuk, 2005-10-03 17:42:50

Päris hea, holistlikult ratsionaalne kirjatöö.
Või oli see vastupidi.

Mooz, b-b, 2005-10-03 17:51:57

Meenub ka tore lugu mehest, kes alati kanepikaifis olles tundis, kuidas teda kylastavad enneolematud surematult hea ideed.

Mhmhh. Too lugu on vist linnalegendi mõõtmed võtnud, igastahes on mitu versiooni liikvel.

Üks versioon oli aastaid tagasi Mosaiigi sarjas avaldet raamatus “Imetabane taju”.

Sääl oli veel teinegi tuntud lugu: keemik nimega Kekule püüdis kaardistada benseeni molekulaarstruktuuri, kuid asi ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Ükskord juhtus ta unes nägema veidrat balli, kus tantsisid ringi veidrad sabadega elukad, kes tema jaoks sümboliseerisid molekule. Ta nägi, kuidas üks neist kummardus ja haaras oma saba suhu, moodustades niiviisi ringi. Seepeale adus ta, et justnimelt ringis peitub tema probleemi lahendus - benseeni molekul peab olema ringikujuline.
Kontrollimisel selgus, et ongi.
Ja oma avastusega sai sepp paugupealt kuulsaks - ka nende hulgas, kes orgaanilisest keemiast miskit ei jaga.

Hele, 2005-10-03 18:05:51

Mälust ja meeleorganitelt tuleb teadvusse suur hulk infot. Evolutsiooni käigus on inimesel (ja teistel olevustel) tekkinud äraelamiseks kasulik võime jagada teadvusse jõudev info tarvilikuks ja mittetarvilikuks, eristada toimetuleku jaoks oluline ebaolulisest. Toimekas inimene projekteerib tajutavale maailmale tähendustest ja otstarvetest koosneva võrgu, mis küll võimaldab talle eduka äraelamise, kuid samal ajal mingis mõttes eraldab teda maailmast. See eraldattus võib muutuda inimesele koormavaks ja ta hakkab igatsema tõelisemat ja vahetumat kontakti reaalsusega, tahab saada tavaolekust ja oma “kokkuvesteldud minast” välja. Päris paljudel inimestel on aeg-ajalt iseolemisest puhkust vaja. Seda püüavad nad saada mitmeti, sh. psüühikat mõjutavate ainete tarvitamisega.

Psühhedeelikumid muudavad infofiltri läbilaskvust, inimene hakkab märkama ja tähele panema hoopis teisi asju kui “kainena” - näiteks võib ta puulehtede soonemustrit imetledes päris ära unustada aja, koha ja omaenda identiteedi. Meskaliinikogemusest vaimustunud Aldous Huxley võrdles seda kogemust müüritaguses maailmas käimisega ja psühhedeelikume ustega selles müüris. Ta arvas, et oma mina ületamine ( self-transcendence ) on üks inimese põhivajadusi ja unistas ajast, mil inimesed ei pea enam end vaevama raskete psühhofüüsiliste tehnikatega, vaid kõigile on kättesaadavad lihtsad ja ohutud keemilised meetodid “müüri taga” käimiseks. LSD avastaja, selle aktiivne pruukija ja propageerija A. Hofmann kirjutas, et LSD võimaldab muuta maailma tajuva teadvuse “vastuvõtusagedust” ja seeläbi reaalsust mitmekesisemalt ja interaktiivsemalt tajuda.

http://www.mescaline.com/huxley.htm
http://www.maps.org/books/mpc/index.html

Hipiaegade unelmad ei saanud siiski tõeks, psühhedeelikumid keelati ära ja “teadvuseavardajatest” sai põrandaalune subkultuur, millega tõsisel huvilisel siiski pole ületamattult raske kontakti leida.

Kindlasti võib ainetega huvitavaid kogemusi saada ja need kogemused teataval viisil täiendavad maailmapilti. Vaadates, mida kõike inimesed täiesti selge peaga korda saadavad, ei saa kuidagi üheselt halvaks pidada kõiki, kes oma kogemustekomplekti keemilisel teel täiendavad. Siiski - kiiret ja kerget valgustumist ega kõigist probleemidest vabanemist sel viisil loota küll ei ole. Kontrollitud :)

Hele, 2005-10-03 18:15:44

Acidhead-revolutsionäär kutsub üles LSD abil teadvust avardades maailma muutma:

http://www.lsdexperience.com/index.htm

Hele, 2005-10-03 18:27:49

jpk, 2005-10-03 14:53:18
Aga mis puutub sellesse, et skisofreeniaks saab haigust diagnoosida vaid siis kui ta pikka aega kallal on olnd, siis kui pikk see aeg peab olema?

Diagnostilised juhised ütlevad, et vähemalt kuu aega:

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm

Skisofreenia diagnoosimiseks kehtib tavaliselt nõue, et kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma vähemalt üks väga selgelt väljendunud sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) ükskõik millisest ülaltoodud rühmast (a)-st (d)-ni või sümptomid vähemalt kahest rühmast (e)-st (h)-ni. Kui taolised sümptomid on esinenud lühema aja vältel kui üks kuu (sõltumata sellest, kas on ravitud või mitte), tuleb esialgu diagnoosida ägedat skisofreeniasarnast psühhootilist häiret (F23.2) ja klassifitseerida skisofreeniana alles siis, kui need sümptomid püsivad pikema aja vältel.

levi, kaak, 2005-10-03 19:42:38

kaak, 2005-10-03 17:40:47

Isegi Kingo pikad targutused sellega võrreldes tunduvad märgatavalt vastuvõetavamatena ja loogilisematena...kui ta ainult õigeid raamatuid loeks.

Kuidas selle üliteadvusega, mille baseerub kogu (loe: kogu) tema seisukoht, lood oleks?

Nimelt artiklid, mis levitavad teadlikult valet informatsiooni...on moraalselt ja eetiliselt taunitavad.

Vaevalt, et siin keegi tahtlikult valet kirjutab. Eks ikka oma veendumuste kohaselt.

Kui inimesel on oma arvamus...siis kommentaarides on tal põhiseaduslik õigus seda ka välja öelda.

Täitsa õige, kuid mitte igal pool. Kui sa räägid kellelegi kuuluvatest õigusest, siis peab arvestama ka sellega, et need on alati vähemalt kahesuunalised, moodustades kokku mõlema poole õigused ja kohustused. Sellist füüsilisele kuuluvat subjektiivset õigust, kus kellelgi esineb ainult õigus, ei ole olemas ega saakski olla. See oleks anarhia. Ainult riigil kui kõrgeima võimu kandjal saab olla üksnes mõned sellised õigused. Ja see on ka loomulik.

Näiteks, kui mina tahaksin sinu seaduslikul territooriumil rääkida kõike ja sina seda ei taha, siis on sul õigus mind nn ära ajada. Intelligentsem vorm on, kui sa teed mulle ettepaneku lahkuda. Ja kui ma keelduksin lahkumast, siis ma rikuksin sinule kuuluvaid õigusi.

Kui aga artiklis on kirjutatud(vabandage väljendust) lihtsalt jama...siis peaks morn toimetus ka selles suhtes oma seisukoha võtma.

Midagi ei pea.

Pealegi on sul kui spetsialistil ju suurepärane võimalus artiklis toodud seisukohti korrigeerida.

andrus, 2005-10-03 19:53:14

jah tõsi lsd ei ole droog peiote ei ole ja kärbseseen ei ole

droog on vist kuivatatud taime maapealne osa

et jah terminineid võiks vähe vallata kui siuke teema käsile võtta

DiaTheo, 2005-10-03 19:55:01

Kaak:
Autor oleks võinud kasvõi hetkekski kiigata entsüklopeediasse või õigekeelsuse sõnaraamatusse.

Jutt “droogidest”.

Ole hea, kaak, valgusta teisi ka selles küsimuses.

Mina küll ei oska eristada, millised taimset, loomset, mineraalset või seenpäritolu mõnuained on droogid ja millised mitte. Minu arust nimetab Mailma Tervishoiuorganisatsioon kõiki neid aineid droogideks, mis elusorganismi toimet teataval viisil muudavad, sõltumata nende saamisviisidest.

Niisama ärplesid?

andrus, 2005-10-03 20:07:20

egas ingliskeelne drug ei tähenda eestikeeles droog

seda on vist see helenius arvanud aga ei ole näed teps mitte

***